Euroopa Komisjoni tervise peadirektoraadi direktor Bernard van Gotem helistas 12. märtsil seoses Venemaa impordikeeluga Venemaa Föderaalse Veterinaaria ja Taimetervise Järelvalve Ameti (VVTA) asejuhile Jevgeni Nepoklonovile.* Kõne toimus Euroopa Komisjoni initsiatiivil. Nagu Venemaa veterinaaramet varasemalt on teatanud, on nad otsustanud alates 20. märtsist 2012 peatada elusveiste ja –sigade impordi Euroopa Liidust. VVTA viitab halvenenud episotoloogilisele olukorrale mitmes EL liikmesriigis, samuti puudub Venemaa hinnangul loomade veol Euroopa Komisjoni pädevate talituste poolt piisav ohutuse kontroll.
Venemaa veterinaaramet kutsub tekkinud olukorra arutamiseks Euroopa Komisjoni pädevate talituste esindajad Moskvasse. Samuti on kõneluste ühe teemana nimetatud loomset päritolu proteiinsööda tarnete ohutus.
Vastuseks van Gotemi palvele loobuda impordikeelu kehtestamisel konkreetsest tähtajast, selgitas Nepoklonov, et VVTA on antud küsimust tõstatanud juba 2010. aastast alates ja palunud Euroopa Liidul kõrvaldada süstemaatilised puudused EL liikmesriikide veterinaarteenistustes, mis on eelkõige seotud elusloomade ekspordiga. Paraku pole Venemaa siiani teavet rakendatud meetmete kohta saanud. Samuti on ELi tähelepanu korduvalt juhitud puudustele piirikontrollis, probleemidele seoses laboratoorsete analüüsidega ja puudustele tootjate juures. Tekkinud olukorras peab VVTA imporditud toodete ohutuse tagamiseks tegema järelvalvet, mis tegelikult on Euroopa Komisjoni ülesanne, seisab teates. Praegused probleemid pole unikaalsed ega juhuslikud, mis venelaste sõnul tõendab, et probleemid võivad korduda. Venemaa hinnangul pole EL-poolne veterinaarkontroll välispiiril kontrolli alla kuuluvate toodete osas piisav, mistõttu pole ka saadetiste juurde kuuluvad veterinaardokumendid usaldusväärsed. Kuna rikkumised on süsteemse iseloomuga, siis on vaja nende kõrvaldamiseks võtta ka süsteemsed meetmed, leiab VVTA.
Venemaa veterinaarameti kodulehel viidatakse, et EL ise on ühendusse imporditavate toodete osas väga tundlik. VVTA viitab samas, et 90% Euroopa ettevõtetest, kellel on õigus oma tooteid eksportida Venemaale, on kantud tarnijate registrisse ja neil on liikmesriikide veterinaarametite tunnustus. Samas näitavad Venemaa veterinaarameti testid, et 70% tootjatest ei vasta nõuetele.
Vastuseks Euroopa Komisjoni väidetele, et eksporditavad loomad ei kujuta endast ohtu, märkis Nepoklonov, et kõne all on siiski tõsised Euroopas levivad viirushaigused, näiteks sinikeelehaigus ja Schmallenbergi viirus. Samas puudub VVTA hinnangul Euroopas ühtne süsteem loomade identifitseerimiseks ja karantiini osas on suhtumine formaalne. „Näiteks hiljutine Eestisse tehtud kontrollkäik näitas, et eksporditud sigade kõrvamärgid olid loomadele pandud vahetult enne ostjale saatmist ning karantiini ajal ei olnud eksporditavad sead ülejäänud karjast isoleeritud, nakatunud loomi raviti antibiootikumide ja teiste ravimitega. Seega rikuti kokkulepitud veterinaarsertifikaadi nõudeid. Selliste rikkumiste tulemusena imporditi Saksamaalt 300 karilooma, kellel avastati sinikeelehaigus ja loomad tuli hävitada,“ seisab VVTA kodulehel.
Samas levib Euroopas Schmallenbergi viirusest tulenev tõsine oht taudide levikuks. Teatavasti on see viirus levinud juba seitsmesse riiki, mistõttu ei saa Venemaa veterinaaramet nõustuda väitega, et EList imporditud loomad ei kujuta ohtu.
Selleks, et minimeerida kahju rahvusvahelisele kaubandusele, on VVTA edastanud hoiatused turuosalistele ning teinud erandid tõuloomade veole, mis on pärit taudivabadest piirkondadest ning juhul kui loomad on olnud piisava aja karantiinis Venemaa veterinaaride kontrolli all.
Vastuseks van Gotemi väidetele, et kehtestatud piirangud pole kooskõlas WTO reeglitega, selgitas VVTA asejuht Nepoklonov, et kuna Schmallenbergi viiruse puhul on tegemist täiesti uue ja läbi uurimata haigusega, siis on Venemaa püüdlused oma territooriumi kaitsmiseks täielikult kooskõlas WTO lepingu veterinaaria ja taimetervise meetmetega. Venemaa meetmed on heaks kiitnud ka Venemaa tolliliidu partnerid Kasahstan ja Valgevene. Samas on Venemaa valmis kuulama Euroopa Liidu uusi argumente eelolevate läbirääkimiste käigus. Nepoklonov rõhutas siiski, et Venemaa viroloogide hiljutised kohtumised Euroopa juhtivates veterinaaria teaduskeskustes andsid kinnitust, et Schmallenbergi viiruse levikuga seotud riskid on suured ja etteaimamatud. Kuna Eestist ja Saksamaalt pärit elussigade puhul pole ohutus tagatud ja riski pole võimalik välistada, siis pole Venemaal võimalik vastu tulla ka Euroopa Komisjoni soovidele lükata piirangute rakendamine edasi 1. mai või 1. aprillini.
Eesti Veterinaar- ja Toiduameti kodulehe andmetel on alates 2011. aasta novembrist teatatud uuest viirusest, mis nakatab peamiselt veiseid, lambaid ja kitsi. Viirust on leitud Saksamaalt, Belgiast, Hollandist ja Suurbritanniast. Viirust kutsutakse selle isoleerimise asukoha järgi Schmallenbergi viiruseks. Viirus kuulub Bunyaviridae sugukondaOrthobunyavirus perekonda. Viirus ei levi otse loomalt loomale, vaid verd imevate putukate vahendusel – peamiselt sääskedega. Viirus levib ka nakatunud emasloomalt lootele. Inimese tervisele oht puudub. Kuna viirus ei levi loomalt loomale, ei ole Schmallenbergi viiruse tõttu piiranguid loomade ja loomsete saaduste kauplemisele Euroopa Liidus.
Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori Ago Pärteli sõnul on küsimus selles, et 15.–16. märtsil toimub Moskvas Vene põllumajandusministeeriumi ja Euroopa Komisjoni kohtumine. “Kogu see venelaste praegune käitumine viitab sellele, et nad soovivad Euroopa Komisjonile survet avaldada ja neil on midagi tarvis,” ütles Pärtel ajalehele Saarte Hääl.
Ago Pärtel ütles 13. märtsil KUKU raadiole antud intervjuus, et 2. märtsil saatis Vene pool Euroopa Komisjonile kirja, milles teatas võimalikust keelust. Kirjas viidatakse mitmesugustele puudustele. Eesti puhul tuuakse välja väidetavad karantiininõuete rikkumised. Lisaks olla mingi Venemaa labor leidnud Eestist toodud sigadelt salmonelloosi, Eestis pole ükski labor seda leidnud.
Pärtel lisas, et Venemaa väidab, et 6. märtsini toimunud inspekteerimise ajal on Eestis mitmeid rikkumisi avastatud, samas kiri Euroopa Komisjoni on lähetatud 2. märtsil ja mingeid kokkuvõtteid väidetavast inspekteerimisest pole Eestisse saadetud.
Ago Pärtel ütles 19. märtsil BNSile, et reedesel Euroopa Komisjoni ja Venemaa esindajate kohtumisel jäi suusõnaline otsus keelu jõustumise kohta endiselt kehtima, kuid formaalselt otsust ei ole Venemaa selle kohta veel välja saatnud ja sellega on neil aega teisipäevani.
Põllumajandusministeeriumi andmetel eksportisid Eesti seakasvatajad 2011. aastal Venemaale 212 341 elussiga keskmise hinnaga 1309 EUR/t. Väljaveetud elussigade aastane müügikäive kokku oli 29,1 miljonit eurot, mis moodustas ca 37% Eesti lihatoodete koguekspordist.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda saatis kirja Euroopa põllumeeste katusorganisatsioonile COPA palvega saada Euroopa Komisjonilt lisainformatsiooni ja tekkinud olukorda komisjonis selgitada.
*Allikas: Venemaa Föderatsiooni Veterinaaria ja Taimetervise Järelevalve Amet, http://www.fsvps.ru/fsvps/news/4313.html
Loe lisaks: Saarte Hääl 10.03.12 “Seakasvatajad on mures Venemaa otsuse pärast”
Kuula lisaks: Ago Pärteli intervjuud Vikerraadiole 13.03.2012
