Kojaga liitunud maakonna- ja erialaorganisatsioonid koondavad endasse piirkonna ja valdkonna aktiivsemad ettevõtjad ja on seeläbi EPKK üheks tugisambaks, sest saame neilt infot ja abi sektori olulisemate teemade käsitlemisel.
Koroonapandeemia ajal olime harjunud suhtlema üksteisega virtuaalselt. Kuigi see variant tundub mugav ja kiire, siis siiski ei suuda ükski selline kohtumine-koosolek asendada reaalsuses toimuvaid arutelusid.
Mais osalesid koja juhatuse esimees Roomet Sõrmus ja põllumajandusvaldkonna juht Meelika Sander-Sõrmus virtuaalselt Lääne-Virumaa põllumeeste liidu aastakoosolekul, peale mida tekkis mõte väisata esimesel võimalusel liite ja seltse. Juunis koroonapiirangud leevendusid ja see avaski võimaluse kohtuda liikmetega reaalselt nende aastakoosolekutel. Nii osalesid koja meeskonnast Roomet Sõrmus, Riina Maruštšak ja Meelika Sander-Sõrmus Ida-Virumaa, Valgamaa, Saaremaa ja Põlvamaa Põllumeeste liitude aastakoosolekutel. Samuti on toimunud kohtumised Eesti Tõusigade Aretusühistu ja Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu liikmetega. Juulis seisavad ees kohtumised Eesti Lihaveisekasvatajate Liidu ja piimandusühistu E-Piim liikmeks olevate põllumeestega.
“Kohtumised meie liikmesorganisatsioonide liikmetega on olnud väga vajalikud ja neist on puudust tuntud. Koroonapandeemia ajal oli kuhjunud mitmeid muresid ja lahendamist ootavaid probleeme, mida tuli ühiselt arutada. Esmalt vajas arutelu uus ÜPP strateegiakava, sest toetused on ju jätkuvalt sektorile üliolulised ja siin on teemasid, mis vajavad veel pikki läbirääkimisi riigiga,” rääkis Roomet Sõrmus. “Koja liikmeskond on eripalgeline ja meie ülesanne on seista kõikide liikmete huvide eest.”
Põlva- ja Valgamaa põllumeestega kohtunud Roomet Sõrmus kutsus maakonnaorganisatsioonide liikmeid aktiivselt kaasa rääkima ka seadusloomes. “Teie arvamus, praktikute seisukoht, on meile ülioluline,” lisas ta.
Uuel eelarveperioodil rõhk keskkonnameetmetel
“Vahetult enne kohtumisi neljas maakonnas olid kotta jõudnud uue ÜPP strateegiakava erinevad sekkumislehed, mis on nüüdseks saanud ka omajagu muudatusi ja täiendusi, ja millest siis tegime neil kohtumistel ettekanded. Väga suur osa uues ÜPPs on erinevatel keskkonnasekkumistel, siin suured tänud Riinale, kes koondas kõik tootjatele olulisema info,” ütles EPKK põllumajandusvaldkonna juht Meelika Sander-Sõrmus ning lisas, et maakonniti olid teemapüstitused natuke ka erinevad. “Laiemalt uuest rahastusperioodist rääkisime igal kohtumisel, aga näiteks Ida-Virumaal ja Saaremaal sai käsitletud põhjalikumalt just keskkonnameetmeid.”
Ühe väga olulise teemana sai räägitud haneliste heidutusjahist ja jahinduspiirkondade haldamise teemadel. “Maaharijana soovime teada, kuidas meie maadel jahti korraldatakse kahjude ennetamiseks. Maarendileping sätestab, et saak kuulub rentnikele ning sellest lähtuvalt peab olema rentnikel õigus oma saaki ka kaitsta. Põllumeeste soov on, et piirkonna jahimees tuleks põllule just siis, kui tema vilja sööb ja tallub metsseakari. Kokkuvõtvalt saab öelda, et töötame selle nimel, et kaitsta oma toodangut, olgu selleks siis teravili, köögivili, kariloomad või mesilased,” ütles Sander-Sõrmus.
“Ida-Virumaa tootjatele tutvustasime ka Ida- ja Lääne-Virumaa veekogumite seisundi parandamise projekti LIFE IP CLEANEST PRO, milles koda osaleb ja sealsete ettevõtjatega koostöö on meile seepärast oluline. Tegu on kümneaastase projektiga, mille eesmärgiks on piirkonna veekogumite seisundi parandamine. Lisainfot selle projekti kohta leiab siit: www.lifecleanest.ee,“ täpsustas koja keskkonnavaldkonna juht Riina Maruštšak.
Märksõnad mis jäid kõlama kohtumistelt:
- Uue eelarveperioodi puhul oodatakse rohkem infopäevi, sest keskkonnatoetuste ümberkujundamise tõttu tuleb hakata endale ise n-ö toetuspaketti kokku panema. Esialgu on uue süsteemi mõistmisel palju segadust. Kindlasti saab olema hea aeg konsulentidele – nende nõuanne läheb hinda.
- Rohkem tuleb tegeleda nõuandeteenistuse ja kutseharidusega.
- Kojalt tuleb liiga palju infot, see peaks olema süsteemsem, selekteeritud teemade kaupa. Samas oodatakse ka üldmajandust puudutavat infot, mitte vaid põllumajanduse teemasid.
- Seadusloomes kaasarääkimiseks antakse liiga vähe aega, ei jõuta asju arutada omavahel.
- Kojal on oluline roll sektori olukorra teadvustamisel, selleks on vajalik liikmetelt regulaarset ülevaadet hetkeseisust.
Lisaks maakonnaorganisatsioonide külastustele oleme saanud osaleda ka Eesti Tõusigade Aretusühistu ja Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu aastakoosolekutel. Täname kõiki liikmeid meid vastu võtmast! Uute kohtumisteni!
