Viie maamajandusega seotud organisatsooni – põllumajanduskoja, taluliidu, erametsaliidu, jahimeeste seltsi ja Liivi lahe kalanduskogu – esindajad kohtusid 8. juunil Stenbocki majas peaminister Kaja Kallasega, et arutada maa- ja rannarahva poolt 13. mail üle antud pöördumises toodud ettepanekuid.
Maamajandusorganisatsioonide esindajad rõhutasid kohtumisel, et uute regulatsioonide ja piirangute kehtestamisel on oluline valdkonna teaduslik uurimine ja sotsiaalmajanduslike mõjude põhjalik hindamine. Otsustamisel on oluline tagada ka jätkusuutlikkuse kolme samba omavaheline tasakaal. Keskkonnahoiu puhul on oluline arvestada ka inimeste ja majanduse hea käekäiguga.
Riigi lahendused keskkonnahoiu valdkonnas väljenduvad enamasti keeldude ja piirangutena arvestamata sellega, et looduse ja maaelu näol on tegemist keeruliste süsteemidega ja igat valdkonda (linnud, kalad, liigirikkus jne) mõjutavad korraga mitmed asjaolud. Ilma põhjaliku uurimiseta pannakse vastutus keskkonnaprobleemide eest mõnele spetsiifilisele valdkonnale nagu metsandus, kalandus või põllumajandus jne. Murekohaks on ka keskkonnapiirangute puudulik kompenseerimine, mille ilmekaks näiteks on kaitse alla võetud erametsamaad või rändlindude tekitatud kahju põllumeestele.
“Usun, et meie sisukas arutelu andis mõlemale poolele parema tunnetuse, millised on võimalikud lahendused maarahva pöördumises tõstatatud küsimustele. Mitmetel teemal on valitsus vahepeal juba ka otsuseid teinud, nt töötatakse välja metoodikat, mille abil hakatakse hindama otsuste mõju maaelule,” selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
Sõrmus rõhutas kohtumisel põllumajanduse ja metsanduse valdkonna rakendusteaduste tähtsust rohepöörde eesmärkide saavutamisel. “Oluline on seegi, et otsuste tegemisel tuleb kaasata kohalikud inimesed, keda need otsused tegelikult puudutavad. Hinnata tuleb otsuste sotsiaalmajanduslikke mõjusid. Mitte formaalselt, vaid päriselt. Loodushoiu tegelikud teostajad ehk maainimesed on tihtilugu üsna keerulises olukorras,” lisas ta.
Peaminister tutvustas kohtumisel, kuidas on Eesti rohemuutuste juhtimisel kavas tagada nii valitsuse liikmete kui ekspertide kaasamine.
Kohtumisel räägiti ka tööjõu temaatikast. Põllumajanduskoja juht tunnustas peaministrit selle eest, et praeguse valitsuse välistööjõupoliitika arvestab palju paremini maapiirkondade ettevõtjate reaalse olukorra ja vajadustega. Paraku on tõsiasi, et maal on inimesi väheks jäänud, mistõttu on välistööjõu palkamine vajalik.
