Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda teeb tihedat koostööd teadlastega ning asutas teadusnõukoja, mille eesmärgiks on aidata tagada meie põllumajanduse ja toidusektori tipptase.
Teadusnõukoja avakoosolekul tõdeti, et roheleppe ja teiste ühiskonna jaoks oluliste strateegiate elluviimiseks põllu- ja metsamajanduses vajavad ettevõtjad teadlaste abi. Suuremasse fookusesse tuleb võtta ka põllu- ja metsamajanduse ning toidutootmisega seotud rakendusteadused, et tagada valdkonna areng ja jätkusuutlikkus.
„Põllumajandus- ja toidutootmine ning metsandus on biomajanduse selgrooks, mille potentsiaali parem kasutamine annab võimaluse edukaks rohepöördeks kogu Eesti majanduses. Kaasaegse tootmise kestlikkuse saab muutuvates oludes tagada ainult teadmispõhisus, innovatsioon ja paremate tehnoloogiate kasutuselevõtt,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
Sõrmuse sõnul vajame põllumajanduse väljakutsetega edukaks toimetulemiseks tõhusat koostööd ettevõtete, teadus- ja haridusasutuste ning otsustajate vahel, mis on ka koja juurde teadusnõukoja loomise ajendiks.
„Eesti põllumajandus- ja toidutootmise hea käekäigu kujundamisel mängivad ülikoolid ja teadusasutused võtmerolli. Lähiajal on suureks väljakutseks põllumajanduse, toidutootmise ja metsanduse valdkonnas, kuidas tagada nii kaasaja nõuetele vastavate spetsialistide koolitus kui ka teadlaste järelkasv ning ülikoolide võimekus olla ettevõtjale partneriks teadus-arendustegevuses. Paraku tunnetame, et põllumajandusteaduste ja ettevõtjate seisukohalt oluliste rakendusuuringute rahastamisele tuleks senisest oluliselt rohkem tähelepanu pöörata,“ rõhutas ta.
Kojal on Eesti Maaülikooli ja teiste teadusasutustega juba pikaajaline koostöö arendusprojektide ning teadmussiirde- ja innovatsiooniprogrammide elluviimisel. Tagamaks, et kompetents põllumajandus-, metsandus- ja toiduteadustes püsiks ja areneks, on vajalik pikaajalise fookuse hoidmine riiklikult olulistel teemadel ning nende stabiilne rahastus. Tihedam koostöö teadlaste ja toidutootjate vahel annab võimaluse üheskoos planeerida tegevusi, saada aru osapoolte vajadustest ja võimalustest ning tõhusamalt saavutada raamdokumentides nagu põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava 2030 ja Euroopa roheleppes kirja pandud sihid.
Teadusnõukoja esimeseks ülesandeks on põllumajandus- ja toidutootjate, metsanduse teadus- ja arendusvajaduste ning teiselt poolt teadusasutuste praeguste võimekuste täpsem kaardistus. Avakoosolekul lepiti esimeste tegevustena ühtlasi kokku, et luuakse süsteemsem lähenemine ettevõtjate jaoks oluliste uurimisteemade kogumiseks (sh üliõpilaste lõputööde teemad) ning teadustulemuste levitamiseks valdkonna ettevõtjatele. Teadusnõukoda kohtub regulaarselt vähemalt neli korda aastas ning kaasab vajaduspõhiselt teadlasi teistest teadusasutustest ja valdkondadest.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja teadusnõukoja liikmed on:
- Alar Astover – Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi mullateaduse õppetooli juht, professor
- Ants-Hannes Viira – Eesti Maaülikooli Majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor, põllumajandusökonoomika vanemteadur
- Arvo Viltrop – Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi veterinaarse bio- ja populatsioonimeditsiini õppetooli juht, professor
- Evelin Loit – Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi taimekasvatuse ja taimebioloogia õppetooli dotsent
- Ivi Jõudu – Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia õppetooli hoidja, dotsent
- Liina Edesi – Eesti Taimekasvatuse Instituudi vanemteadur
- Marko Kass – Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi söötmisteaduse õppetooli dotsent, Scotland’s Rural College’i järeldoktor
- Rein Drenkhan – Eesti Maaülikooli Metsandus- ja maaehitusinstituudi metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetooli metsapatoloogia professor
