4. novembril kogunes Paide kultuurikeskusesse ligi paarsada Eesti piimandussektori esindajat, et arutada sektori olukorda ja väljavaateid. Tänavune Piimafoorum keskendus Eesti piimatootmise jätkusuutlikkusele.
Põllumajandus-Kaubanduskoja piimatoimkonna esimees Jaanus Murakas ütles foorumi eel: „Piimandus on meie põllumajanduses prioriteetne sektor, mis annab ligi kolmandiku Eesti põllumajanduse kogutulust. Koduturu väiksuse tõttu on Eesti piimandus väga ekspordikeskne – umbes kolmandik valmistatud piimatoodetest müüakse riigist välja. Samas jõuab maailmas toimuv siia kiiresti nii positiivses kui ka negatiivses mõttes. Oleme rohkem kui kunagi varem mõjutatud hindade volatiilsusest ning eksporditurgude ebakindlusest.“
Eesti piimatootmist iseloomustab piimatootjate ja lehmade arvu kiire vähenemine. Seni suutis lehmade suurenev piimaand tootmise taset säilitada, kuid 2009. aastal piimandussektorit raputanud kriis on viinud piima kogutoodangu vähenemisele. Kui 2008. aasta esimesel poolel toodeti Eestis 345,8 tuhat tonni piima, siis tänavu esimesel poolaastal ulatus toodang 335,4 tuhande tonnini (-3%).
ELiga liitumisel oli meil ca 120 tuhat piimalehma. Tänaseks on lehmade arv vähenenud 97 tuhande loomani. Piima tootmiskvoodi omanike arv on alates ELiga liitumisest üle kahe korra vähenenud. Kui 2004. aasta kevadel oli meil piimakvoodi omanikke 2428, siis praegu on nendest alles vaid 1035 tootjat. 2010. aasta jooksul on tootmise lõpetanud ca 100 piimatootjat. Ühelgi aastal pärast ELiga liitumist pole suudetud täis toota Eestile eraldatud piima tootmiskvooti, mis tähendab piimandussektori kasutamata potentsiaali.
Rõõmustava poole pealt on meie lehmade keskmine piimaand aasta-aastalt suurenenud. Kui 1999. aastal andsid jõudluskontrolli all olevad Eesti lehmad keskmiselt 4530 kg piima aastas, siis mullu oli see näitaja juba 7447 kg. See kõik on järjepideva aretustöö, paranenud tootmistehnoloogiate ja täpsema söötmise tulemus. Investeeringud uutesse lautadesse, tootmistehnoloogiasse ja loomade heaolu tõstmisesse aitavad kasvatada nii piimatoodangut kui selle kvaliteeti. Üle 97% Eestis kokkuostetud piimast kuulub eliit- ja kõrgemasse sorti, mis on suurepärane baas kvaliteetsete ja maitsvate piimatoodete valmistamiseks. Siiski elab alles alla poole Eesti lehmadest uutes või rekonstrueeritud lautades, mistõttu on sektori investeerimisvajadus jätkuvalt suur.
„Vaatamata erinevatele riigikordadele võime kindlasti pidada Eesti piimasektori arengut järjepidevaks, kuid kas me võime kindlad olla, et nii jääb see ka edaspidi?“ küsib Jaanus Murakas piimafoorumi kogumiku sissejuhatuses.
Lae alla foorumi trükise pdf. |
Piimafoorumi ettekanded leiab siit:
Toiduhindade volatiilsus kui globaalne mure
Ruve Šank, Põllumajandusministeerium
Euroopa Liidu piimanduspoliitika – kõrgetasemelise töögrupi tulemused
Enn Sokk, Põllumajandusministeerium
Euroopa Liidu piimaturg ja tuleviku piimanduspoliitika
Stanislav Jas, COPA/COGECA
Kui jätkusuutlik on Eesti piimatootmine?
Aavo Mölder, AS Tartu Agro
Väljakutsed ja võimalused tootearenduses
Tiina Saron, Eesti Piimaliit
Erkki Erilaid, Maxima Eesti
Piimanduspoliitika Eesti Vabariigis
Helir-Valdor Seeder, põllumajandusminister
Piimatootjate majanduslik olukord 2009. aasta FADN andmetel
Marju Aamisepp, Maamajanduse Infokeskus
Ettevõtete koostöö konkurentsiõiguse aspektist
Indrek Orav, Advokaadibüroo Glikman & Partnerid
Eesti piimandussektor enne ja pärast EL-ga liitumist
Ants-Hannes Viira, Eesti Maaülikool