Soome valmistab ette rahvuslikku toidustrateegiat, mille eesmärk on hinnata kodumaise toidutööstuse toimimismehhanismide efektiivsust ning luua eri tööstustele ühtne raamistik, mis tagaks toidutööstuse konkurentsivõime. Rahvuslik toidustrateegia kujutab endast tegevusplaani aastani 2020. See on ette valmistatud olukorras, kus toidutööstused on olnud sunnitud läbi tegema turusituatsioonist tingitud olulisi muudatusi. Strateegia kujundamisel said osaleda kõik sektoris osalejad, Tänavu 1.-26. märtsini peeti arutelusid kodumaise toidu tuleviku üle riigi suhtluskeskkonnas otakanta.fi (e.k. võta seisukoht).
Diskussioon käivitati üpris provokatiivsel moel, püstitades küsimuse, kas toit soomlaste toidulaual peaks üldse olema Soome päritoluga. Taheti ka teada, mida pidada toidu juures tähtsaks, milliseks võiks kujuneda lähiaastate toit praegusega võrreldes. Olulisel kohal oli toidu ohutus ning teave toidukaupade kohta. Loodeti, et netis toimunud arutelu toob välja kodumaist toitu puudutavaid uusi ideid, samuti tarbijate isiklikke kogemusi, mida saaks strateegia kujundamisel kasutada.
Diskussioon netis puudutas siiski vaid strateegia rakendamisega kaasnevat, strateegia ise valmis juba eelmise aasta septembris ning oli koos kommentaaridega veebis kättesaadav juba eelmise aasta septembris. Seejärel saadeti see märkuste ja soovituste tegemiseks toidusektori organisatsioonidele ning asjaga seotud riigiametitele. Kõik see tagas strateegia maksimaalselt laiapõhjalise arutelu ning kõigile huvitatud osapooltele võimaluse strateegia loomisel ise kaasa lüüa.
Strateegia kujutab endast arenevat programmi, mis peab rakenduma 2010. aasta jooksul. Eeldatakse, et strateegia mitte ainult ei fikseeri olukorda kodumaisel toiduturul, vaid aitab välja tuua trende ning kirjeldada väljakutseid. Viimaste hulka arvati ka küsimused, millele strateegia peaks aitama vastuseid leida:
– Milline peaks olema eri toodete kodumaisuse tase, mille poole peaks püüdlema?
– Kas mahetoodang peaks olema eraldi väljatoodud eesmärk?
– Millisel viisil peaks tagama tõrgeteta toimiva strateegia?
Jääb üle vaid ohata. Olukorras, kus Eestis tegutsevad välisomanikele kuuluvad kauplused kohalikust tootest püüavad vabaneda, või vähemalt tootjaid survestada, leiavad naabrid ka viletsal ajal vahendeid kodumaise tootmise-töötlemise toetamiseks. Arukalt ja pikaajaliselt läbi ühiselt kujundatud strateegia.
Lisaks rahvuslikule toidustrateegiale käivitati tänavu veebruaris ka rahvuslik toidu- ja tööstusliku kartuli strateegia arutelu. Eesmärk on hinnata hetkeolukorda ning suundumusi kartuliturul, samuti luua ühtne arusaam kodumaise kartulikasvatuse ja -tööstuse tulevikust ning võimalustest. Soovitakse luua raamistik, milles kartulikasvatajad ja –töötlejad saaksid praegusel kümnendil ühiselt tegutseda, tagades nii Soome kartuli ja kartulitoodete konkurentsivõime.
Tõuke strateegia loomiseks andis maa- ja metsamajanduse ministeeriumis toimunud seminar. Seal pandi paika ka esialgsed ajakavad ja tööpõhimõtted.
Strateegia ettevalmistamine toimub kolmes töörühmas: uuringud ja nõustamine; põllult lauale – kartuli tootmisketis osalejad ja nende eesmärgid; administratiivsed abinõud strateegia rakendamiseks.
Strateegia ettevalmistamisel saavad kaasa lüüa kõik kartulisektoris tegevad isikud, eesmärk on käivitada programm 2010. a. lõpuks.
Soome Põllu- ja Metsamajanduse Ministeeriumi uudise põhjal Vevo Olevsoo
