Teisipäeval, 9. märtsil toimus Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja liikmete videokohtumine Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) esindajatega, et saada vastuseid ettevõtjate jaoks olulistele küsimustele ja rohkem aimu PRIA arengusuundadest 2027. aastani.
PRIA peadirektor Jaan Kallas alustas päeva lühikese ülevaatega järgmisest programmperioodist. Esimesena tõi ta kohe välja, et eelnevalt on olnud fookus selgelt erinevate poliitikate kujundamisel, kuid seekord on sama oluline seal kõrval makseagentuuride muutmine. Ehk makseagentuuride roll muutub kardinaalselt lähtuvalt Euroopa Komisjoni nägemusest, et uusi tulemusi saavutada. Kõige tähtsamateks on keskkonda ja kliimat puudutavad teemad ehk rohepöörde teostamine.
Peamine ja kõige suurem muutus on põhimõtteline – tänaste kontrollide ja karistuste asemel kasutatakse põhimõtet „toeta ja enneta“. Ehk soovitakse ennetada võimalikke rikkumisi ning toetada toetuste taotlejaid tulemuste saavutamisel. See annab omakorda ka sisendi järgneva programmperioodi PRIA arengukavale.
Kallas selgitas veel, et suve alguseks peaks PRIA saama ISO 27001 infoturbe sertifikaadi. See näitab, et PRIAs on turvaline IT-keskkond ja IT-süsteemide haldamine toimub vastavuses ISO standardile. Ning seega kasutatavad süsteemid on väga hästi kaitstud.
Järjest väheneb kohapealsete kontrollide osakaal. Tuleviku pilt on selline, et hiljemalt 2024. aastaks on liikmesriikides vajalik rakendada pinnaseire, mis annab võimaluse tuvastada põllumajanduslikke tegevusi. Selleks kasutatakse eelkõige satelliit- ja ortofotosid, mida on tulevikus võimalik saada järjest tihedama intervalliga. See annab võimaluse tootjaid vähem segada. Pinnaseire rakendamiseks on PRIA planeerinud käesoleval aastal läbi viia põhjaliku analüüsi.
Toetuste andmisel saab oluliseks see, et tuleb saavutada tulemusnäitajad. Kui neid ei täideta, ei saa olema proportsionaalset toetuse tagasinõudmist vaid tuleb kogu summa tagasi nõuda.
Järgmisena tutvustas arendusosakonna juhataja Mariell Jõesalu PRIA arengukava, mis on koostatud aastateks 2022 – 2027. Arengukava on justkui kompass, millest PRIA lähtub oma tegevustes. Palju on arengukava koostamisel lähtutud rohepöördest. Rohepöörde ellu viimiseks on aga vaja digipööret. Vana Exceliga ei ole võimalik rohepööret saavutada. Seetõttu ongi eesmärgid enamasti seotud tehnoloogiliste lahenduste arendamisega.
Ehk siis PRIA arengukava peamine eesmärk on kujundada PRIA toetusi menetlevast kontrolliasutusest maaelu digi- ja rohepööret toetavaid teenuseid pakkuvaks pädevuskeskuseks. 2022 – 2027 aastate strateegia põhieesmärgiks on olla valitsemisala pädevuskeskusteks järgmistes valdkondades:
- IT arendus ja haldus
- Registrid
- Teadmusteenused
- Toetused
IT arenduste kohalt võttis sõna PRIA infotehnoloogia osakonna juhataja Ivo Tamm. Tema sõnul on PRIA põhieesmärk lähiaastateks, et kasutada vaid ühte e-teenuste keskkonda kõikide maaelu valdkonna e-teenuste puhul. Lisaks võiks üks hetk olla kõigi põllumehi puudutavate teenuste jaoks üks ühtne tehnoloogiaplatvorm, mis lihtsustaks kindlasti tootjate tegemisi. Kindlasti on sealjuures oluline tagada tervikturvalisus, et PRIA-s olevad andmed oleks kaitstud ja ei lekiks. Rõhku pandi ka sellele, et e-teenused peavad olema mõnusad, kasutajasõbralikud ning ei vajaks mahukat juhendamist.
PRIA registrite osakonna juhataja Kiido Levin tutvustas registrite halduse ja arendamise suunda. Maaeluregistritest saadava kasu suurendamiseks tuleb need panna tööle ühtse tervikuna. Terviklik maaeluandmeid koondav andmekogu on kiire reageerimise eeldus, teadmistel põhinevate otsuste alus ning aitab tõsta andmete kvaliteeti. Lisaks on ka oluline, et mida rohkem on andmeid, seda lihtsam on otsuseid vastu võtta. Kindlasti ei tohi unustada andmete kogumist. See peab olema korraldatud kulutõhusalt ning andmed peavad olema kasutajale lihtsalt ja kiirelt ning neile vajalikul hetkel ja viisil kättesaadavad.
Teadmusteenuste eesmärgist andis ülevaate PRIA eelarve- ja analüüsiosakonna juhataja Kadri Koel. Koel seletas, millisena nähakse teadmuse mõistet. Teadmus tähendab, et olemasolevad andmed on tehtud väärtuslikuks infoks. Põllumeestel endil ei pruugi olla aega ega oskuseid andmetest kasu otsida. Siin saab appi tulla riik, võimaldades teadusel andmetest uusi innovatsioone leida ning neid leide talunike kasutamiseks vahendada. PRIA soovibki kogutud andmed muuta kasulikuks teadmuseks ehk PRIA oleks kui teadmusteenuste pädevuskeskus – ühenduslüli teadmuse tootjate ja tarbijate vahel.
Viimast, toetuste eesmärki tutvustas PRIA juhtkonna nõunik Rando Undrus. Oluliseks saab toetuste määramisel tulevikus lisandväärtuse loomise põhimõte. Ehk PRIA panustab teadmuspõhiste toetuste abil põllumajandussektori tehnoloogilisse arengusse, mis aitab säästa keskkonda ja tõsta klientide majanduslikku efektiivsust ja konkurentsivõimet. Keskkonnaalase ja majandusliku jätkusuutlikkuse toetamine saab tugineda teadmusel ehk kasulikuks muudetud andmetel. Ei tasu unustada, et PRIAs menetletakse kõiki maaelu-, keskkonna- ja kalandustoetuseid. Amet ei soovi olla vaid passiivne raha andjad vaid soovib olla usaldusväärne partner ning abiks eesmärkide saavutamisel.
Pärast PRIA poolset arengukava tutvustamist oli avatud küsimuste voor ning arutleti ka EPKK-le ettevõtjate poolt saadetud küsimuste üle. Lõpetuseks saab öelda, et kohtumine oli põhjalik ja sisukas, kuid saime hea ülevaate PRIA tulevastest eesmärkidest. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda tänab kõiki kohtumisel osalenud PRIA esindajaid. Tihe koostöö EPKK ja PRIA vahel on kindlasti väga vajalik ja soovime, et hea koostöö jätkuks.
