Eesti inimesed peavad põllumajandust ja maapiirkondi tuleviku jaoks üha olulisemaks, selgub novembris avaldatud Eurobaromeetri uuringust. Euroopa Komisjoni tellimusel valminud uuringus osalenud eestimaalastest koguni kaks kolmandikku arvab, et lähema kümne aasta jooksul peaks põllumajanduse toetamist suurendama. Põllumajanduse kõige tähtsamaks ülesandeks on Eesti inimeste arvates toidu tootmine.
„Hea meel on tõdeda, et Eesti inimeste teadlikkus Euroopa Liidu ühisest põllumajanduspoliitikast (ÜPP) on viimastel aastatel kasvanud. Oluline on seegi, et koguni 84% eestimaalastest nõustub täielikult, et ÜPP on kasulik kõikidele kodanikele, mitte ainult põllumajandustootjatele. Kolm aastat tagasi arvas nii vaid 67% vastajatest,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
Sõrmuse sõnul peavad eestimaalased jätkuvalt põllumajanduse kõige olulisemaks rolliks toidu tootmist, kuid samuti näevad inimesed põllumajandusel tähtsat rolli maapiirkondade arengus.
„Valdava osa vastajate hinnangul on ÜPP hästi täitnud oma rolli toiduga varustatuse kindlustamisel. Märkimisväärne on, et valdava enamuse eestimaalaste arvates peaks põllumajanduse toetamist eelseisval kümnendil suurendama. Arvestades põllumajandus- ja toidusektori ees seisvaid väljakutseid keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkide täitmisel, saab selle seisukohaga ainult nõustuda. Enamuse Eesti inimeste arvates suudab ÜPP täita seejuures oma rolli keskkonna kaitsmisel ja kliimamuutuste leevendamisel,“ ütles Sõrmus.
Täpsemalt uuringu tulemustest:
Küsitlusele vastanud eestimaalastest 63% peab põllumajandust ja maapiirkondi tuleviku jaoks väga oluliseks. 2017. aastal oli vastav näitaja vaid 52%.
Eestimaalaste arvates on põllumajandustootjate kõige tähtsamateks ülesanneteks ühiskonna jaoks ohutu, tervisliku ja kõrge kvaliteediga toidu tootmine (61%), maapiirkondade elu hoidmine ja parandamine (35%), toidupakkumise stabiilne tagamine (26%) ja maapiirkondade majanduskasvu ja töökohtade loomine (26%). Võrreldes ELi keskmisega peavad Eesti inimesed palju vähem tähtsaks ülesandeks põllumajandusloomade heaolu tagamist (11% Eestis, 30% EL keskmine) ning keskkonna kaitsmist ja kliimamuutuste leevendamist (12% Eestis, 27% EL keskmine).
Kõige rohkem eestimaalasi nõustub väitega, et ÜPP täidab oma rolli ELi stabiilsel varustamisel toiduainetega (86%), samas ELi keskmine näitaja selles küsimuses on 80%. Eesti vastajatest 75% nõustub väitega, et ÜPP täidab oma rolli pakkuda ohutut, tervislikku ja kõrge kvaliteediga toitu. Eestimaalastest 68% nõustub ka, et ÜPP tagab jätkusuutliku toidu tootmise. Võrreldes 2017. aastaga on 17 protsendipunkti kasvanud ka nende vastajate arv, kelle arvates ÜPP täidab oma rolli kaitsta keskkonda ja leevendada kliimamuutuseid (62% arvab nii). Samas ei nõustu viimase väitega 38% Eesti vastajatest (võrreldes 2017. aastaga 11 protsendipunkti enam). Kõhklevamad on eestimaalased selles, kas ÜPP tagab põllumajandustootjatele õiglase sissetuleku (nii arvab 51% vastajatest) ning majanduskasvu ja töökohtade loomise maapiirkondades (55% vastajatest ei nõustu selle väitega).
Võrreldes ELi keskmisega arvab väiksem hulk eestimaalasi, et põllumajandustootjad peavad kliimamuutuste vastu võitlemiseks oma tegevuse praktikaid muutma, isegi kui see tähendab nende konkurentsivõime langust (Eestis 54%, EL keskmine 69%). Samuti on ELi keskmisega võrreldes väiksem hulk Eesti inimesi valmis maksma põllumajandustoodangu eest 10% rohkem, kui see on toodetud väiksema süsinikujalajäljega. Eestis on väiksema süsinikujalajäljega põllumajandustoodete eest valmis rohkem maksma 53% vastajatest, samas kui ELis keskmiselt on valmis seda tegema 66%.
Pisut üle poole Eesti vastajatest arvab, et põllumajandus on juba andnud olulise panuse kliimamuutuste vastu võitlemisse (53%). Võrreldes 2017. aastaga on 11 protsendipunkti kasvanud nende hulka, kes selle väitega nõustuvad, ja 13 protsendipunkti 47%-ni nende vastajate hulk, kes nii ei arva. Enamus eestimaalaste arvates pole põllumajandus üks põhilistest kliimamuutuste põhjustajatest (62% arvab seda), samas kui 38%-ni on kasvanud ka nende vastajate hulk, kes peavad põllumajandust üheks peamiseks kliimamuutuste põhjustajaks (võrreldes 2017. aastaga arvab nii 15 protsendipunkti rohkem vastajaid).
Eestimaalastest 39% peavad põllumajandustootjatele makstavaid toetusi liiga madalaks ja 53% arvates on need umbes õigel tasemel. Samas järgmise 10 aasta perspektiivis peaks 67% Eesti vastajate arvates põllumajanduse toetamine suurenema, 23% arvates jääma praegusele tasemele ja vaid 10% arvates vähenema. Võrreldes ELi keskmisega peavad eestimaalased põllumajandustoetuste suurendamist palju olulisemaks.
Täies mahus uuringu leiab: https://ec.europa.eu/commfrontoffice/publicopinion/index.cfm/Survey/getSurveyDetail/instruments/special/search/agriculture/surveyKy/2229
