24. veebruaril avaldas ISAAA (International Service for the Acquisition of Agri-biotech Applications – rahvusvaheline põllumajandusliku biotehnoloogia rakendamise teenistus) statistika, millest selgub, et geneetiliselt muundatud organismide (GMO) kasvupind maailmas on kasvanud.
Aruanne näitab, et 2009. aastal kasvatas 14 miljonit põllumajandustootjat 25 riigis kokku 134 miljonil hektaril geneetiliselt muundatud kultuure. Aastaga on GMOde kasvupind 7% suurenenud (2008. aasta näitajad olid vastavalt 13,3 miljonit talunikku ja 125 miljonit hektarit).
Samaaegselt Euroopas geneetiliselt muundatud põllukultuuride pindala vähenes, vaatamata sellele, et Euroopa Liidus kasvatatakse niigi suhteleiselt vähe GMOsid. 2009. aastal kasvatati Euroopas geneetiliselt muundatud kultuure 12% väiksemal pinnal, st 94 750 hektaril (võrreldes 107 719 hektariga 2008. aastal). BT maisi (ainus ELis lubatud sort) on lubatud kasvatada kuues liikmesriigis. Seejuures Hispaanias kasvatatakse BT maisi 76 057 hektaril, mis moodustab 80% kogu ELi kasvupinast. Tšehhis kasvatakse BT maisi 6480 hektaril (23% vähem kui 2008. aastal), Portugalis 5093 hektaril (5% rohkem), Rumeenias 3245 hektaril (47% vähem), Poolas 3000 hektaril (2008. aastaga sama pind), Slovakkias 875 hektaril (55% väiksem pind).
Maailma suurimad GMOde kasvatajad on: USA (64 milj ha), Brasiilia (21,4 milj ha), Argentiina (21,3 milj ha), India (8,4 milj ha), Kanada (8,2 milj ha), Hiina (3,7 milj ha), Paraguai (2,2 milj ha) ja Lõuna-Aafrika Vabariik (2,1 milj ha).
