Põllumajanduskoja hinnangul tuleb maa korralise hindamise läbiviimisel ja maamaksu määrade ülevaatamisel silmas pidada põllu- ja metsamajandussektori konkurentsivõimet ning jätkuvat üldist tootmiskulude kasvu. Põllu- ja metsamaa maksumäär peaks pigem langema 0,5 protsendile – samale tasemele elamumaa ja õuemaa kavandatud maksumääraga. Põllumaa on peamine tootmisvahend toidu tootmiseks, mistõttu hakkab kõrgem maamaks kajastuma tulevikus toidu hinnas.
„Tunnustame valitsust, et maa korralise hindamise kavandamisel mõeldakse paralleelselt ka maamaksu tõusu piiramisele ja maa maksustamise maksimaalsete määrade langetamisele. Arvestades aga maatulundusmaa väärtuse rohkem kui kümnekordset suurenemist viimase paarikümne aasta jooksul, tuleb põllu- ja metsamaa maksustamise maksimaalset määra võrreldes rahandusministeeriumi praeguste kavadega langetada oluliselt enam,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
Sõrmuse sõnul tuleb põllumajandusmaa maksustamisel arvestada mitme olulise faktoriga. „Põllumaa on põllumajandustootjate jaoks peamine tootmisvahend, mis eristab põllumajandust suurel määral teistest majandusharudest. Enamikke tootmissektoreid sarnaselt kasutatavate sisendite osas ei maksustata,“ ütles ta.
„Samas on Eesti põllumajandustoetused Euroopa Liidus kõige madalamad ning näiteks põllumajanduskütust maksustatakse nõutust kordades kõrgemalt, mis paneb kodumaise toidutootmise niigi suure surve alla. Murelikuks teeb ka viimaste aastate trend, kus tootmiskulud on kiiresti kasvanud, aga toodangu eest saadav tulu on tammunud paigal või isegi langenud,“ rõhutas Sõrmus.
„Metsamaade maksustamisel tuleb silmas pidada, et metsa raieküpseks kasvamine on väga pikaajaline ja mitmeid inimpõlvi kestev protsess. Maamaksu oluline tõus võib viia selleni, et niigi avaliku surve all olevad väikemetsaomanikud müüvad oma maad maha, loobuvad metsade majandamisest ja ühiskonna jaoks satub ohtu väärtuslike ökosüsteemi teenuste pakkumine,“ lisas põllumajanduskoja juht.
Taust:
Riigihalduse minister Jaak Aab teatas 11. veebruaril, et juhul, kui valitsus otsustab alustada järgmisel aastal maade hindamisega, siis on kavas seada piir ette maamaksu iga-aastasele võimalikule kasvule – sõltuvalt valitsuse otsusest saab see olema 10-15% eelmise aasta maamaksu suurusest. Kavas on jätkata kodualuse maa maamaksuvabastusega.
Viimasest maa hindamisest on möödas 19 aastat. Rahandusministeeriumi teatel on 2019. aastal tehtud prognooside kohaselt maa läinud selle aja jooksul keskmiselt kallimaks umbes 7,2 korda. Muutused piirkonniti ja sihtotstarvete kaupa on olnud erinevad, nt elamumaa väärtus on kasvanud keskmiselt 8,8 korda, maatulundusmaal 11,6 korda, äri- ja tootmismaal 5,1 korda.
Maamaksu määramisel arvestatakse maa turuväärtust ja kehtivat maksumäära, mille määrab kohalik omavalitsus seadusega kehtestatud piirides. Praegu on seadusega lubatud maksimaalsed maksumäärad 2% ja 2,5%. Jaak Aab teatas teisipäeval, et teeb valitsusele ettepaneku vähendada lubatud maksimaalset maamaksumäära elamumaal ja maatulundusmaa õuemaal 0,5%-le ning ülejäänud sihtotstarvetega maadel ja kõlvikutel 1%-le maa väärtusest.
Riigihaldusminister kavatseb valitsusele teha ettepaneku viia läbi maade hindamine iga nelja aasta tagant. Ettepaneku kohaselt võiks selle läbi viia mitte varem kui 2021-2022. Maade hindamise mõju maamaksule ei saa olema enne 2024. aastat. Valitsus arutab teemat märtsikuus.
Lisainfo: Roomet Sõrmus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees, tel 520 5857, e-kiri: roomet.sormus@epkk.ee
