Täna jätkub Brüsselis Euroopa Ülemkogu erakorraline kohtumine, millel arutatakse Euroopa Liidu eelarveraamistikku 2014-2020. Eesti jaoks on olulise küsimusena laual EL ühise põllumajanduspoliitika rahastamine. „Oleme peaministrile selgelt teada andnud, et uus eelarveperiood peab tooma mõistlikud lahendused Eesti ebavõrdsete otsetoetuste küsimuses. Samas ei tohi tähelepanu alt välja jätta ka ühise põllumajanduspoliitika teist sammast ehk maaelu arengu poliitika korralikku rahastamist. Maaelupoliitika rahastamine peab jätkuma vähemalt tänasel tasemel,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus ülemkogu arenguid analüüsides.
„Eesti jaoks on ka uuel eelarveperioodil põllumajanduspoliitika mõlemad osad võrdselt tähtsad. Peame järgmise seitsme aasta jooksul tegema kulukaid investeeringuid Eesti põllumajanduse moderniseerimiseks. Tänase tootmistaseme säilitamiseks tuleb näiteks ainuüksi piimalautadesse investeerida ca 180 miljonit eurot. Konkurentsis püsimiseks vajavad Eesti põllumajandusettevõtted tõhusat toetust keskkonnainvesteeringute finantseerimiseks, et täita üha karmistuvaid keskkonnanõudeid. Senisest suuremat tähelepanu vajab muuhulgas ka biomassi kasutamine energia tootmiseks,“ lisas Sõrmus
„Toiduainetööstuse konkurentsi- ja ekspordivõime parandamiseks tuleb tähelepanu pöörata tootmise efektiivsuse tõstmisele ja kõrgema lisandväärtusega toodete arendamisele ning turule toomisele,“ jätkas Sõrmus uue maaelu arengukava ülesandeid analüüsides.
Maaelu arengu poliitika raames toetatakse muuhulgas investeeringuid põllumajandus- ja toidutootmise ning metsanduse konkurentsivõime tõstmiseks, rakendatakse keskkonnahoiu meetmeid, kompenseeritakse ebasoodsamatest loodustingimustest lähtuvat saamata jäänud tulu või lisakulusid, toetatakse maamajanduse mitmekesistamist ja kohalikku algatust.
Meieni on Läti kolleegidelt jõudnud indikatsioonid, et kui otsetoetuste küsimuses võib loota edasiminekuid, siis eelarveläbirääkimistel on surve alla sattunud maaelupoliitika rahastamine.
