2011. aasta aprillis ametisse astunud valitsuskoalitsioon pani oma programmis paika 539 tegevuslubadust. ERRi uudisteportaal palus valitsemise valvuritel analüüsida, millised suuremad lubadused viis Andrus Ansipi juhitud Reformierakonna ja IRLi koalitsioon täide ning mis jäi tegemata. Kokku analüüsisid valitsemise valvurid 11 valdkonda – nii neid, kus koalitsioon oli lubanud teha suuri reforme ja muudatusi (näiteks haridus, põllumajandus, sotsiaal- ja regionaalpoliitika), kui ka neid, kus koalitsioonileppes jäädi plaanidega tagasihoidlikumaks (näiteks tervisepoliitika ja riigivalitsemine). Iga valdkonna puhul tõid eksperdid välja lahkuva valitsuse suuremad lubadused ning selle, mis sellest on tehtud ja mis jääb järgmise koalitsiooni teha.
Põllumajandus ja maaelu (Roomet Sõrmus, EPKK)
Põllumajanduse ja maaelu valdkonnas täitis valitsus tegevusprogrammis seatud eesmärgi maksta 2012. aastal Euroopa Liidu poolt lubatud ulatuses riigieelarvest täiendavaid põllumajandustoetusi. Positiivse tulemusena sai valitsus tegevuskava väliselt Euroopa Liidult loa maksta täiendavaid otsetoetusi ka 2013. aastal ning seda ka tehti. Samuti on täidetud lubadus jätkata teiste siseriiklike põllumajandustoetuste maksmisega senises mahus.
Valitsus ei suutnud vaatamata suhteliselt edukatele läbirääkimistele Euroopa Liidu tasemel saavutada tegevusprogrammis seatud eesmärki, mille kohaselt peaksid Eesti põllumeestele alates 2014. aastast rakenduma kõigi teiste Euroopa Liidu tootjatega võrdsed konkurentsitingimused.
Eesmärk oli seatud 90 protsenti toetuste tase, kuid otsetoetused jõuavad maksimaalselt 75 protsendini Euroopa keskmisest aastaks 2019. Reaalselt kujuneb toetus abikõlbliku pinna suurenemise tõttu oluliselt väiksemaks. Kuigi Eesti võiks vastavalt Euroopa Liidu reeglitele alates sellest aastast toetuste erinevust osaliselt kompenseerida riigieelarvest, siis käesolevaks aastaks vajalikke vahendeid ei eraldatud. Turule orienteeritud põllumajandustootjatele tähendab see sissetulekute olulist vähenemist.
Kui valitsus ei saavutanud Euroopa tasemel eesmärki suurendada maaelupoliitika osa ühises põllumajanduspoliitikas, siis suudeti Euroopa Liidu eelarve kokkuleppes säilitada Eestile eraldatavate maaelufondi vahendite maht selle perioodi tasemel. Siiski, maaelu arengukava kogumaht võib võrreldes möödunud perioodiga väheneda, kui realiseerub rahandusministeeriumi ettepanek vähendada arengukava kaasrahastamist 25 protsendilt 15 protsendile. Maaelupoliitika kaasrahastamise määr on jäetud siiski uue valitsuse otsustada.
Uue maaelu arengukava 2014-2020 sisu valitsuse tegevusprogrammis erilist tähelepanu ei pälvi, arengukava eelnõu heakskiitmine on veninud.
Muudest eesmärkidest on palju tähelepanu pööratud majandusliku ühistegevuse arendamisele; takerdunud on põllumajandusliku nõuandeteenistuse reform ja eesmärk tõsta teavitus- ja nõuandetegevuse taset.
