Maaelu arengu poliitika on ka tulevikus oluline osa ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide saavutamisel, samas katab maaelupoliitika laia spektrit maapiirkondade jaoks olulisi küsimusi väljaspool põllumajandussektorit.
Haldusreformijärgselt on omavalitsused suurenenud, piirid linnade ja maapiirkondade vahel hajunud ning tõusnud on surve järjest suuremale tõhususele ja kulude kokkuhoiule avalikus sektoris. Pikaajalised rahvastiku prognoosid näitavad, et 10 aasta pärast on Eesti maapiirkonnas 20% vähem inimesi.
Põllumeeste, toidutootjate ja teiste maapiirkondade ettevõtjate tegevuseks on vajalik korras ja hästi väljaarendatud taristu, sh head juurdepääsuteed, stabiilne energiavarustatus, kiire internetiühendus, toimiv ühistransport, kvaliteetse hariduse ning tervise- ja sotsiaalteenuste kättesaadavus jms.
EPKK ettepanekud:
- oluliselt suurendada maaelupoliitika riigipoolset rahastamist, mis võimaldab ellu viia rohepöörde eesmärke, täita üha suurenevaid põllumajanduse keskkonna ja loomade heaolu kohustusi ning jätkata maapiirkondade teiste eluvaldkondade terviklikku arendamist;
- alates 2028. aastast ühtlustada EL tasandil maaelu arengu vahendite liikmesriikide poolse kaasrahastamise tingimusi, et vältida konkurentsimoonutusi EL ühisturul;
- seada eesmärgiks, et kiire internetiühendusega saab hiljemalt 2025. aastaks liituda soovi korral ja mõistlike kuludega iga maapiirkonnas asuv majapidamine ja ettevõte. Maapiirkondade digiteerimine ja lairibajuurdepääsu laiendamine peab toimuma mitte maaelu arengu fondi vaid eelkõige teiste struktuurifondide vahendeid kaasates;
- suurendada maapiirkondade omavalitsuste huvi ettevõtluse arendamiseks suunates senisest suurema osa ettevõtetelt ja tööjõult kogutavatest maksudest ja tasudest (muuhulgas keskkonna- ja saastetasud) kohalike omavalitsuste eelarvesse;
- kohaliku integreeritud arengu võimaldamiseks ja suurema territoriaalse sidususe loomiseks soodustada kogukonna juhitud kohaliku arengu metoodika rakendamist kohalikul ja regionaalsel tasandil; tagada kogukonna juhitud kohaliku arengu rakendamisel senisest suurem sidusus regionaal- ja sotsiaalpoliitikatega ning võimaldada Euroopa põllumajandus- ja kalandusfondidele lisaks teiste fondide vahendite kasutamist kohalike arengustrateegiate elluviimiseks;
- selleks, et kogukonna juhitud kohaliku arengu rakendamine oleks kõigi osapoolte jaoks võimalikult lihtne, kuid samas ka efektiivne, on vajalik luua riigi tasandil ühtne tegevuskava, lihtne reeglistik ja fondide-ülene fond või eraldis kogukonna juhitud kohaliku arengu meetodi rakendamiseks, mida koordineerib riigi tasandil üks ministeerium ning toimib hea koostöö, kaasamine ja dialoog kõigi seotud osapoolte vahel nii riiklikul kui kohalikul tasandil;
- jätkata riigireformi maaelu senise killustatud riikliku juhtimise korrastamiseks: tuua Maaeluministeeriumi haldusalasse üle Keskkonnaministeeriumi metsandus- ja kalandusosakonnad ning Maa-amet;
- regionaalpoliitiline mõõde peab sisalduma igas valdkondlikus poliitikas.
