Tuginedes ELi eesistujariigi Eesti konsulteerimistaotlusele, koostas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuse, et rõhutada maa ja muldade jätkusuutliku kasutamise olulist rolli toidutootmisel ja ökosüsteemi teenuste pakkumisel.
Komitee vaatleb eesistujariigi Eesti palvel, kuidas on põllumajandusmuldade teema kajastatud erinevates ELi poliitikavaldkondades. Samuti seda, kuidas oleks võimalik soodustada muldade kui toidutootmiseks ja teiste ökosüsteemi teenuste pakkumiseks vajaliku ressursi jätkusuutlikku ja efektiivset kasutamist ELis nii poliitilisel kui ka ettevõtete tasandil. Arvamus kiideti heaks 18. oktoobril 2017. Arvamuse raportööriks oli Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
ELi tasandil on hetkel palju reegleid mulla kaitsmiseks. Kuigi erinevad ELi poliitikavaldkonnad aitavad kaitsta muldasid ja soodustada põllumajandusmaa jätkusuutlikku majandamist, siis enamasti pole nende peamine eesmärk muldade kaitsmine.
Nii EL kui ka liikmesriigid peavad poliitikameetmete kujundamisel lähtuma rahvusvahelisel tasandil kokku lepitud ÜRO kestliku arengu eesmärkidest aastani 2030, mis hõlmavad järgmist: soodustada ökosüsteemide säästvat kasutamist, võidelda kõrbestumisega, peatada ja pöörata ümber mullaseisundi halvenemine ja maa degradeerumine, saavutada loodusvarade säästev majandamine ja tõhus kasutamine ning integreerida kliimameetmed riiklikku poliitikasse, strateegiatesse ja kavandamisse. Jätkusuutliku põllumajanduse ja toidutootmise vältimatu eeldus on põllumajandusmuldade kaitse ning põllumajandusmaa säästlik kasutamine, sest muld on piiratud ja sisuliselt taastumatu ressurss.
Samuti on loodud mitmeid algatusi, mille eesmärk on edendada muldade jätkusuutliku majandamise valdkonda või näidata, et põllumajandusmuldadel on oluline roll nii toidujulgeoleku tagamisel kui ka kliimamuutuste leevendamisel.
Komitee avaldab ka tunnustust planeedi taluvuspiiride kontseptsioonile, mille abil püütakse määratleda keskkonna jaoks ohutu inimtegevuse piirid, ning tõdeb, et kolmes valdkonnas üheksast on see piir juba ületatud (kliimamuutused, elurikkuse kadu, lämmastikuringe). Samal ajal tunnistab komitee, et ülemaailmne toiduga kindlustatus on samuti suur väljakutse, mida Euroopa peab oma ülemaailmse vastutuse raames arvesse võtma.
Peamised järeldused ja soovitused
1. Põllumajandusmuldade jätkusuutliku kasutamise ja kaitsmise seisukohalt on võtmeroll ELi ühtsel võrdlusraamistikul, et jälgida andmete kogumise ja kasutamise edusamme ning aidata kaasa mulla hea seisundi, ühtsete mõistete ja ühtlustatud monitooringu parameetrite, prioriteetide ja erinevate poliitikameetmete rolli määratlemisele muldade hea seisundi saavutamisel.
2. Põllumaa kadumine mulla degradeerumise, maade hülgamise, kliimamuutuste ja põllumajandusmaa linnastumise tõttu on kõikides liikmesriikides märkimisväärne probleem. Komitee teeb seepärast ettepaneku ajakohastada olemasolevat ELi raamistikku toidutootmise ja teiste ökosüsteemi teenuste pakkumise seisukohalt väärtusliku põllumaa ning selle viljakuse kaitsmiseks liikmesriikides, parandades monitooringut ja usaldusväärse teabe esitamist.
3. Põllumajandustootjatel on nii põllumajandusmaa omanike kui ka kasutajatena ökosüsteemi teenuste pakkumisel eriline roll, mida tuleb tunnustada ja toetada. Muld pakub peamisi ökosüsteemi teenuseid. Muld on alus suuremale osale maailmas toodetud toidule ja vajalik biomassi tootmiseks. Muld seob süsinikku ja aitab leevendada kliimamuutusi.
4. ÜPP moderniseerimisel peaks eesmärk olema muu hulgas põllumaa ning muldade tervise ja viljakuse kaitsmise jätkamine, millel põhineb põllumajanduse tootlikkuse ja jätkusuutlikkuse säilitamine ning edasine tõstmine.
5. Arvestades kliimakokkuleppeid, tuleks toetada olemasolevaid ja uusi algatusi muldade süsinikutsükli tasakaalustamiseks viisil, mis ei ohusta toidutootmist. Süsinikusisalduse suurendamiseks mullas teeb komitee ettepaneku integreerida ELi poliitikameetmetesse jätkusuutliku muldade majandamise põhimõtted. Soodustada tuleks biomassi tootmist vee kättesaadavuse ning teiste mulla tingimuste (mulla struktuuri ja aeratsiooni, toitainete kättesaadavuse, pH taseme, mulla bioloogilise aktiivsuse) parandamise kaudu, minimeeritud mullaharimist, karjatamist ja rohumaade jätkusuutlikku majandamist, integreeritud põllumajandustootmist, sh mahe –ja tavapõllumajanduse parimaid tavasid nagu viljavaheldus, liblikõieliste kasvatamine, orgaaniliste väetiste ja komposti kasutamine, põldudele talvise taimkatte rajamine jms. Süsinikurikkaid muldasid ja rohumaid tuleb majandada jätkusuutlikult, et soodustada süsiniku sidumist muldade ja taimede poolt.
6. Liikmesriike tuleks ka ÜPP teise samba raames julgustada ja motiveerida rakendama asjakohaseid mullakaitse meetmeid.
7. Jätkusuutlikuks maa ja muldade kasutamiseks tuleb soodustada täiendavaid investeeringuid keskkonna- ja kliimasõbralikesse tehnoloogiatesse ning maaparandussüsteemidesse.
8. Toetada on vaja teadmistepõhist põllumajandust (sh täppisviljelus ja agroökoloogilised lähenemised). Ressursse, muldasid ja keskkonda säästva täppisviljeluse potentsiaal avaldub mulla-, väetamis-, taimekaitse-, ilma- ja saagiandmete integreerimise kaudu, mille eeldus on muu hulgas riiklikes andmebaasides sisalduvate heade andmete kättesaadavuse, liikuvuse ja kasutusmugavuse parandamine, tunnustades põhimõtet, et põllumehed on loodud andmete omanikud. Kõige selle eeldus on juurdepääs Internetile ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine põllumajandustootjate poolt.
9. Suurendada tuleks mullaandmestiku kasutamist poliitikakujundamisel ja maakasutust puudutavate otsuste langetamisel. Samas tuleks parandada muldasid puudutavate andmete kvaliteeti ja kättesaadavust, eriti nendes valdkondades, kus praegu pole veel piisavalt tehtud uuringuid. ELi tasandil tuleb kokku leppida harmoniseeritud mullaseire korraldamises.
10. Muldade rolli puudutavat teadlikkust oleks vaja nüüdisaegsete õppeviiside abil parandada kõikides haridusastmetes, integreerides muldade teema erinevate haridustasemete õppekavadesse.
11. Lisaks on suur tähtsus meetmetel põllumajandustootjate teadlikkuse suurendamiseks erinevate muldade ja heade põllumajandustavade kohta. Selleks on ülioluline nõuandeteenistuse kaasamine
Arvamuse terviktekst avaldatakse peagi Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kodulehel.
