20.02.2026 Aretuskonverents 2026 

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu kutsuvad osalema hübriidkonverentsile: “ARETUSKONVERENTS 2026″ 

Konverents keskendub genoomikale, embrüotehnoloogiale, metaanierituse vähendamisele, lihaveiste aretusele ja majanduslikele mõjudele. Eriline tähelepanu on sel korral loomade heaolul. Programm liigub loogiliselt ülemaailmsetest trendidest praktiliste lahendusteni.

Toimumise aeg: 20.02.2026, kell: 10:00-16:20 
Toimumise koht: Järvamaa Rakenduslik Kolledž, Tehnikumi tn 4, Särevere, 72101 Järva maakond ja veebiülekanne 

Vaata konverentsi järgi SIIN.

Konverentsil on eestikeelne tõlge. Valige sobiv kanal veebiülekande akna juures.

Konverentsil esitatud küsimused ja nende vastused:

1) EST: Praktikas – kuidas peaksid farmid määratlema ja jälgima omaduste optimaalseid tasemeid sõltumatult populatsiooni keskmistest, et aretus püsiks pikaajaliselt joondatud?

Hinayah R. De Oliveira: Selle saavutamiseks peavad farmid oma karjas omadusi järjepidevalt ja süsteemselt registreerima. Iga farmer peaks suutma regulaarselt uuendada oma karja kirjeldavat statistikat, et tuvastada oma farmi populatsiooni fenotüübilised parameetrid. Iga tunnuse keskmise ja varieeruvuse tundmine aitab farmeritel mitte ainult võrrelda oma tulemusi üldpopulatsiooni keskmistega, vaid ka määratleda oma konkreetsed aretuseesmärgid ja sihid. Arusaam sellest, kus farm jõudluse mõttes paikneb, aitab valida õiged kriteeriumid nende loomade valimiseks, kellest saavad järgmise põlvkonna vanemad. Lisaks tagab see, et aretus püsib kooskõlas pikaajaliste eesmärkidega, arvestades konkreetse karja keskkonnatingimusi, juhtimissüsteeme ja majanduslikke tingimusi. Selles kontekstis on väga oluline, et farmerid jälgiksid nii fenotüübilisi kui ka geneetilisi trende oma farmi sees.

ENG: In practice, how should farms define and monitor trait optima independently of population averages, so selection remains aligned long-term?
Hinayah R. De Oliveira: To achieve this, farms should keep recording traits in their herds in an organized and consistent manner. Each farmer should be able to frequently update descriptive statistics for their herd, in order to identify the in-farm phenotypic parameters for their population. Knowing the average and variability for each trait will help the farmers not only to compare their performance to the overall population averages, but also to determine their specific selection objectives and goals. Recognizing where the farm stands in terms of performance will help the farmers to define the best criteria for selecting the animals that should become parents of the next generation. In addition, it will assure that selection remains aligned to their long-term objectives, taking into consideration the environmental constraints, the management systems, and the economic conditions of their specific herd. In this context, it’s very important that individual farmers keep monitoring the phenotypic as well as the genetic trends inside the farm. 
 

2) EST: Kui kaugele on geneetiliselt võimalik suruda lehmi suurema piimatoodangu suunas farmeri kasumi nimel?

Hinayah R. De Oliveira: Kuigi piimatootmise bioloogilist maksimumi pole veel saavutatud, on majanduslik piir tõenäoliselt juba lähemal. Seda piiravad ainevahetuslikud kitsaskohad, nagu sööda tarbimise võimekus ja toitainete töötlemine, ning hästi dokumenteeritud vastuolu suure toodangu ja nn sobivustunnuste vahel, nagu viljakus, eluiga ja immuunfunktsioon. Ainult piimatoodangule keskendumine tuleb teiste majanduslikult oluliste tunnuste arvelt, mis lõpuks piirab farmeri kogukasumit.

Just seetõttu on kaasaegne aretus liikunud tasakaalustatuma lähenemise suunas, kus valitakse loomi, kes toimivad hästi mitmes tunnuses korraga. Siin muutuvad kriitiliseks terviklikud aretusindeksid. Kui tootmisele, tervisele ja efektiivsusele antakse ühes raamistikus sobivad majanduslikud kaalud, jaotub geneetiline areng kõigi nende tunnuste vahel, mis koos määravad farmi kasumlikkuse.

Kuigi selline lähenemine aeglustab üksiku tunnuse (nt toorpiimatoodangu) geneetilist arengut, suurendab see märkimisväärselt üldist arengut ja tootmissüsteemi pikaajalist jätkusuutlikkust. Põhiprintsiip ei ole maksimeerida piimatoodangut, vaid optimeerida lehma bioloogiat nii, et ta oleks kogu oma eluea jooksul produktiivne, terve ja kasumlik.

ENG: How far genetically we can force cows to produce more milk for farmers profit?
Hinayah R. De Oliveira: While the biological limit for milk production potential has not yet been achieved, the economic limit is likely closer, constrained by metabolic bottlenecks such as feed intake capacity and nutrient processing; and by the well-documented antagonism between high yield and fitness traits such as fertility, longevity, and immune function. Selecting exclusively for milk yield comes at the cost of declining performance in other economically important traits, which ultimately limits the overall benefit to the farmer. This is precisely why the modern breeding focus has shifted toward selecting more balanced animals that perform well across multiple traits simultaneously, and why the use of comprehensive selection indices becomes essential. By assigning appropriate economic weights to production, health, and efficiency traits within a single framework, indices ensure that genetic improvement is distributed across all traits that collectively drive farm profitability. While this approach will naturally slow down the rate of genetic progress for any individual trait such as raw milk yield, it substantially increases overall genetic progress and long-term sustainability of the production system. The fundamental principle, therefore, is not to maximize milk production potential, but to optimize the cow’s biology so that she remains productive, healthy, and profitable throughout her lifetime.
 

3) EST: Metaani emissiooni valimine (kg piima kohta) – kuidas indeks tagab, et söömusvõime, vastupidavus ja tervis on kaitstud erinevates tootmissüsteemides?

Hinayah R. De Oliveira: Metaaniheite vähendamine nõuab hoolikalt disainitud indeksit, et keskkonnaeesmärgid ei kahjustaks lehma tervist, vastupidavust ega tootmise efektiivsust erinevates farmisüsteemides.

Heaks näiteks on Kanadas kasutusele võetud metaaniefektiivsuse indeks (MEF), kus metaanitootmine on geneetiliselt eraldatud tootmistunnustest. Tänu sellele ei ole MEF-il olulisi negatiivseid seoseid näiteks eluaegse kasumlikkuse indeksiga (LPI), Pro$-iga ega teiste oluliste sobivustunnustega. Vastupidi – LPI tervise ja viljakuse komponentidel on isegi kerge positiivne seos ainevahetushaiguste vastupidavusega.

Uuringute arenedes täpsustatakse erinevates riikides metaani mõõtmise optimaalseid definitsioone, et tagada tasakaal keskkonnamõju vähendamise ning erinevate tootmissüsteemide toitumis- ja juhtimisreaalsuste vahel.

ENG: Selecting methane intensity/kg milk, how index ensure that intake capacity,robustness,and health are protected for farms operating different production systems
Hinayah R. De Oliveira: Selecting for reduced methane emissions requires a carefully designed index to ensure that improvements in environmental sustainability do not inadvertently compromise cow health, robustness, or production efficiency across varying farm systems. A good example is the Methane Efficiency (MEF) recently implemented in Canada, which defines methane production as genetically independent of production traits. Because the MEF index is designed to be genetically independent of production traits, it does not exhibit significant undesirable correlations with the Lifetime Profitability Index (LPI), Pro$, or other critical fitness traits; in fact, there is a slight positive relationship between the health and fertility components of the LPI and metabolic disease resistance. As research progresses, the optimal definition of methane emission for other countries will still be refined, ensuring that selection for reduced methane remains balanced with the diverse nutritional and management realities of different production systems.
 

4) EST: Milliseid konkreetseid koolitusprotokolle rakendasite töötajatele, et tagada ühtlane käsitsemine?

Charles Ellett: Töötajate koolitus keskendub headele baasoskustele, hügieenile ning vajalike protokollide järgimisele igas laktatsiooni- ja vasika eluetapis. Olulisemad teemad on ternespiima haldamine, lehmade tervis, sõratöötlus, lüpsiplatsi protseduurid ja kinnisperioodi lehmade käsitlemine. Iga etapi jaoks on olemas konkreetsed juhised ja protseduurid, mida tuleb järgida.

ENG: What specific training protocols did you implement for staff to ensure consistent handling?
Charles Ellett: Staff training emphasizes the need for good basic skills, hygiene and following the necessary protocols for each stage of lactation/calves life. Colostrum management, cow health, foot trimming, parlour protocols and the handling of dry cows being those that stand out. Every stage has a set of protocols to follow.

5) EST: Kas praegune loomade arv (u 130) on miinimum, et perefarm oleks kasumlik ema-vasika süsteemis?

Charles Ellett: Oleme arvutanud, et farmi tõeliseks kasumlikkuseks on meie sihiks umbes 130 lehma. See number määrati protsessi alguses umbes kümme aastat tagasi, kuid kasumlikkus on paranenud, kuna oleme süsteemi täiustanud ja loomad on sellega paremini kohanenud.

ENG: Is the animal number you currently have (ca130) minimum that you should have to be profitable family farm using cow-calf operation?
Charles Ellett: We have calculated the need for the farm to be truly profitable that 130 cows is our target, however that was proposed at the start of the process some ten years ago and profitability has improved as we have refined the system and the cows have adapted to it.

6) Kui farm alustas, olite üks vähestest. Nüüd on UK-s üle 30 sarnase farmi – kas need on endiselt väiksemad kui teie?

Charles Ellett: Enamik Ühendkuningriigi farmidest on meie omast väiksema karja suurusega, kuigi kaks farmi on umbes 150 lehma juures või plaanivad selleni jõuda lähiaastatel. Need, kes on karja suurust kasvatanud, kasutavad meid võrdlusbaasina oma tegevuse arendamisel.

ENG: When the farm started, you were one of very few. As David explained now there are over 30 similar farms in UK. Are they still much smaller in animal numbers than you?
Charles Ellett: Most farms in the UK are smaller herd sizes than us although two have around 150 cows or are intending of having that many in the next few years. Those that have scaled up herd size are using us as a benchmark for other operations.

PÄEVAKAVAS*: 

09:30-10:00  Kogunemine ja tervituskohv  

10:00-10:45 Millised on tuleviku piimaveised?. Hinayah Rojas de Oliveira, genoomika ja tõuaretuse kaasprofessor, Purdue Ülikool, USA 

10:45-11:30 Lihaveiste aretuse kaasaegsed suunad.  Joe Grose tegevjuht, 3D Genetics, Austraalia, Dauren Matakbayev, tehnilise teeninduse ja müügitoe juht, Vytelle LLC 

11:30- 12:15 Loomade valik jätkusuutlikkuse parandamiseks. Arwel Owen, veiseliha tarneahela juht, Genus ABS (UK) 

12:15-13:15 LÕUNA 

13:15-14:15 Eetiline piimakarjakasvatus!? Charles Ellett, loomakasvatusjuht, The Ethical Dairy, UK

14:15-15:00 Embrüotehnoloogia kasutamine kaasaegses aretuses . Andres Arteaga, asutaja ja juhataja, Bova-Tech Ltd, Kanada 

15:00-15:15 Kohvipaus  

15:15 -16:15 Arutelupaneel: „Kuidas leida tasakaal kasumi ja loomade heaolu vahel“ (Kristjan Reino, talunik, konsulent, kutseõpetaja Järvamaa Rakenduslik Kolledž, Pille Kallakmaa, juhatuse liige, loomaarst, Metstaguse Agro OÜ; Marge Parts, Loomakasvatusjuht, Tartu Agro AS, Anette Matto, ettevõtte juht, OÜ Hiiumaa Agro, Magnus Järve, loomakasvatusjuht) , modereerib Marko Kass (asedirektor, Maaelu Teadmuskeskus)

16:15 -16:20 Konverentsi lõpetamine
 

Päeva juhib Tanel-Taavi Bulitko (Juhatuse esimees, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu).

*Korraldaja jätab endale õiguse teha päevakavas muudatusi  

Lisainfo: Gelis Pihelgas, EPKK projektijuht, e-post: gelis@epkk.ee , tel:+372 505 6961 

Sündmus toimub Euroopa Liidu ühise strateegiakava 2023-2027 kohase Põllumajanduse teadmussiirde ja innovatsiooni süsteemi (AKIS) arendamise toetuse raames, rahastab Euroopa Maaelu Põllumajandusfond. 

Eelmine lugu20.02.2026 Täiendkoolitus: Karja testimine seakasvatuses
Järgmine luguHaneliste kevadine heidutusjaht – tootjate taotluste kogumine