Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu kutsuvad osalema hübriidkonverentsile: “ARETUSKONVERENTS 2026″
Konverents keskendub genoomikale, embrüotehnoloogiale, metaanierituse vähendamisele, lihaveiste aretusele ja majanduslikele mõjudele. Eriline tähelepanu on sel korral loomade heaolul. Programm liigub loogiliselt ülemaailmsetest trendidest praktiliste lahendusteni.
Toimumise aeg: 20.02.2026, kell: 10:00-16:20
Toimumise koht: Järvamaa Rakenduslik Kolledž, Tehnikumi tn 4, Särevere, 72101 Järva maakond ja veebiülekanne
Vaata konverentsi järgi SIIN.
Konverentsil on eestikeelne tõlge. Valige sobiv kanal veebiülekande akna juures.
Konverentsil esitatud küsimused ja nende vastused:
1) Praktikas – kuidas peaksid farmid määratlema ja jälgima omaduste optimaalseid tasemeid sõltumatult populatsiooni keskmistest, et aretus püsiks pikaajaliselt joondatud?
Selle saavutamiseks peavad farmid oma karjas omadusi järjepidevalt ja süsteemselt registreerima. Iga farmer peaks suutma regulaarselt uuendada oma karja kirjeldavat statistikat, et tuvastada oma farmi populatsiooni fenotüübilised parameetrid. Iga tunnuse keskmise ja varieeruvuse tundmine aitab farmeritel mitte ainult võrrelda oma tulemusi üldpopulatsiooni keskmistega, vaid ka määratleda oma konkreetsed aretuseesmärgid ja sihid. Arusaam sellest, kus farm jõudluse mõttes paikneb, aitab valida õiged kriteeriumid nende loomade valimiseks, kellest saavad järgmise põlvkonna vanemad. Lisaks tagab see, et aretus püsib kooskõlas pikaajaliste eesmärkidega, arvestades konkreetse karja keskkonnatingimusi, juhtimissüsteeme ja majanduslikke tingimusi. Selles kontekstis on väga oluline, et farmerid jälgiksid nii fenotüübilisi kui ka geneetilisi trende oma farmi sees.
2) Kui kaugele on geneetiliselt võimalik suruda lehmi suurema piimatoodangu suunas farmeri kasumi nimel?
Kuigi piimatootmise bioloogilist maksimumi pole veel saavutatud, on majanduslik piir tõenäoliselt juba lähemal. Seda piiravad ainevahetuslikud kitsaskohad, nagu sööda tarbimise võimekus ja toitainete töötlemine, ning hästi dokumenteeritud vastuolu suure toodangu ja nn sobivustunnuste vahel, nagu viljakus, eluiga ja immuunfunktsioon. Ainult piimatoodangule keskendumine tuleb teiste majanduslikult oluliste tunnuste arvelt, mis lõpuks piirab farmeri kogukasumit.
Just seetõttu on kaasaegne aretus liikunud tasakaalustatuma lähenemise suunas, kus valitakse loomi, kes toimivad hästi mitmes tunnuses korraga. Siin muutuvad kriitiliseks terviklikud aretusindeksid. Kui tootmisele, tervisele ja efektiivsusele antakse ühes raamistikus sobivad majanduslikud kaalud, jaotub geneetiline areng kõigi nende tunnuste vahel, mis koos määravad farmi kasumlikkuse.
Kuigi selline lähenemine aeglustab üksiku tunnuse (nt toorpiimatoodangu) geneetilist arengut, suurendab see märkimisväärselt üldist arengut ja tootmissüsteemi pikaajalist jätkusuutlikkust. Põhiprintsiip ei ole maksimeerida piimatoodangut, vaid optimeerida lehma bioloogiat nii, et ta oleks kogu oma eluea jooksul produktiivne, terve ja kasumlik.
3) Metaani emissiooni valimine (kg piima kohta) – kuidas indeks tagab, et söömusvõime, vastupidavus ja tervis on kaitstud erinevates tootmissüsteemides?
Metaaniheite vähendamine nõuab hoolikalt disainitud indeksit, et keskkonnaeesmärgid ei kahjustaks lehma tervist, vastupidavust ega tootmise efektiivsust erinevates farmisüsteemides.
Heaks näiteks on Kanadas kasutusele võetud metaaniefektiivsuse indeks (MEF), kus metaanitootmine on geneetiliselt eraldatud tootmistunnustest. Tänu sellele ei ole MEF-il olulisi negatiivseid seoseid näiteks eluaegse kasumlikkuse indeksiga (LPI), Pro$-iga ega teiste oluliste sobivustunnustega. Vastupidi – LPI tervise ja viljakuse komponentidel on isegi kerge positiivne seos ainevahetushaiguste vastupidavusega.
Uuringute arenedes täpsustatakse erinevates riikides metaani mõõtmise optimaalseid definitsioone, et tagada tasakaal keskkonnamõju vähendamise ning erinevate tootmissüsteemide toitumis- ja juhtimisreaalsuste vahel.
4) Milliseid konkreetseid koolitusprotokolle rakendasite töötajatele, et tagada ühtlane käsitsemine?
Töötajate koolitus keskendub headele baasoskustele, hügieenile ning vajalike protokollide järgimisele igas laktatsiooni- ja vasika eluetapis. Olulisemad teemad on ternespiima haldamine, lehmade tervis, sõratöötlus, lüpsiplatsi protseduurid ja kinnisperioodi lehmade käsitlemine. Iga etapi jaoks on olemas konkreetsed juhised ja protseduurid, mida tuleb järgida.
5) Kas praegune loomade arv (u 130) on miinimum, et perefarm oleks kasumlik ema-vasika süsteemis?
Oleme arvutanud, et farmi tõeliseks kasumlikkuseks on meie sihiks umbes 130 lehma. See number määrati protsessi alguses umbes kümme aastat tagasi, kuid kasumlikkus on paranenud, kuna oleme süsteemi täiustanud ja loomad on sellega paremini kohanenud.
6) Kui farm alustas, olite üks vähestest. Nüüd on UK-s üle 30 sarnase farmi – kas need on endiselt väiksemad kui teie?
Enamik Ühendkuningriigi farmidest on meie omast väiksema karja suurusega, kuigi kaks farmi on umbes 150 lehma juures või plaanivad selleni jõuda lähiaastatel. Need, kes on karja suurust kasvatanud, kasutavad meid võrdlusbaasina oma tegevuse arendamisel.
PÄEVAKAVAS*:
09:30-10:00 Kogunemine ja tervituskohv
10:00-10:45 Millised on tuleviku piimaveised?. Hinayah Rojas de Oliveira, genoomika ja tõuaretuse kaasprofessor, Purdue Ülikool, USA
10:45-11:30 Lihaveiste aretuse kaasaegsed suunad. Joe Grose tegevjuht, 3D Genetics, Austraalia, Dauren Matakbayev, tehnilise teeninduse ja müügitoe juht, Vytelle LLC
12:15-13:15 LÕUNA
13:15-14:15 Eetiline piimakarjakasvatus!? Charles Ellett, loomakasvatusjuht, The Ethical Dairy, UK
14:15-15:00 Embrüotehnoloogia kasutamine kaasaegses aretuses . Andres Arteaga, asutaja ja juhataja, Bova-Tech Ltd, Kanada
15:00-15:15 Kohvipaus
15:15 -16:15 Arutelupaneel: „Kuidas leida tasakaal kasumi ja loomade heaolu vahel“ (Kristjan Reino, talunik, konsulent, kutseõpetaja Järvamaa Rakenduslik Kolledž, Pille Kallakmaa, juhatuse liige, loomaarst, Metstaguse Agro OÜ; Marge Parts, Loomakasvatusjuht, Tartu Agro AS, Anette Matto, ettevõtte juht, OÜ Hiiumaa Agro, Magnus Järve, loomakasvatusjuht) , modereerib Marko Kass (asedirektor, Maaelu Teadmuskeskus)
Päeva juhib Tanel-Taavi Bulitko (Juhatuse esimees, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu).
*Korraldaja jätab endale õiguse teha päevakavas muudatusi
Lisainfo: Gelis Pihelgas, EPKK projektijuht, e-post: gelis@epkk.ee , tel:+372 505 6961
Sündmus toimub Euroopa Liidu ühise strateegiakava 2023-2027 kohase Põllumajanduse teadmussiirde ja innovatsiooni süsteemi (AKIS) arendamise toetuse raames, rahastab Euroopa Maaelu Põllumajandusfond.
