Paljud liikmesriigid toetavad Euroopa Liidu soja deklaratsiooni

juuli 28, 2017

Viimasel Euroopa Liidu põllumajandusministrite kohtumisel Luksemburgis pakkus kõneainet Saksamaa ja Ungari poolt juunis algatatud „Euroopa soja deklaratsioon“, mida sellel kohtumisel asusid toetama ka Austria, Poola, Sloveenia, Slovakkia, Prantsusmaa, Rumeenia, Belgia, Luksemburg, Horvaatia, Itaalia ja Soome.

Pidulik deklaratsiooni allakirjutamine toimus Ungari Alalises Esinduses Euroopa Liidu juures. Deklaratsioonis rõhutatakse, et Euroopa Liidu sõltuvust loomasöödaks imporditavast sojast tuleks vähendada. Deklaratsiooniga ühinenud riigid rõhutavad, et Euroopa Liidus valitseb proteiinikultuuride puudujääk ja nõuavad meetmeid, mis toetaksid kaunviljade, sh sojaoa kasvatamise süsteemide mitmekesistamist ning logistika, töötlemise ja turustamise arendamist.

Söögiks ja söödaks kasvatatavate kaunviljade mahu suurendamine Euroopa Liidus võiks muuta siinse põllumajanduse palju jätkusuutlikumaks ja mitmekesisemaks, mis ühtlasi vastaks ÜRO säästva arengu eesmärkidele. Deklaratsioonis märgitakse ka, et liikuda tuleks selles suunas, et suurendada GMO-vaba soja kasutamist loomasöödas ja sojatoodetes.

Aastatel 2013-2015 imporditi Euroopa Liitu 36,1 miljonit tonni sojauba aastas (sh sojatooted ümberarvestatuna sojaoaks), millest umbes 12,7 miljonit tonni läks sojaõli ja šroti valmistamiseks. Samal perioodil kasvatati Euroopa Liidus sojauba 430 000 kuni 560 000 hektaril ja toodeti 960 000 kuni 1,85 miljonit tonni sojauba aastas.

Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik Phil Hogan rõhutas teemat kommenteerides, et kohalike proteiinikultuuride kasvatamise arendamine Euroopa Liidus on väga oluline, et vähendada EL-i sõltuvust proteiinisöötade impordist. Volinik lubas igati kaasa aidata sektori arengule Euroopa Liidus.

Eesti jaoks veel uue põllukultuuri soja turuperspektiividest ja tasuvusest räägiti ka selle aasta märtsis toimunud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Teraviljafoorumil. Eesti sordiaretajad on aretanud kohaliku sojasordi “Laulema” ja praegu toimub selle seemnete aktiivne paljundus.

EPKK on mitu aastat püüdnud Maaeluministeeriumit veenda selles, et soja kui Eestis areneva põllukultuuri võiks lisada otsetoetuste rohestamise kava raames abikõlbliku kultuuri hulka. Maaeluministeerium kinnitas sellel näda­lal, et ministeerium esitab 1. augustil Euroopa Komisjonile vastavasisulise tea­vituse, millega nimetatakse sojauba kliimat ka keskkonda säästvate põllu­majandustavade (rohestamise) toetuse ökoalade tava raames lämmastikku siduvate kultuuride nimekirja. Loodetavasti saab Eesti sellele ka heakskiidu, mis teeks võimalikuks alates 2018. aastast sojaoa põld määrata ökoalaks.