Esimesed maisisilo heedrid on hekselditele ette pandud ja maisihooaeg sellega pidulikult alanuks kuulutatud. On viimane aeg vahendada eelmisel hooajal läbiviidud maisi koristuskõrguse katsetulemusi meie siloprojekti pilootfarmist.
Tavapärane maisi lõikekõrgus jääb 30-35 cm kanti. Uudishimust kannustatuna viisime läbi võrdluse veidi madalamalt maisi võttes (25 cm) ja keskmisest kõrgemalt lõigates (45 cm).
„Haarasin põllult 10 järjestikust taime, lõikasin need maha täpselt 25 cm kõrguselt ning järgmised 10 taime 45 cm pealt. Nõnda toimides vältisin mullalõimise, tehnoradade jm mõjutusi katsetulemustele,“ rääkis projekti “Sustainable Silage” siloekspert Kristiina Märs.
Kümnene taimepunt visati heedrisse ja kogu hekseldist väljatulev materjal oli üheks prooviks. Sama korrati teise pundiga. Proovid viidi analüüsimiseks Maaülikooli laborisse.
Tulemused:
- Maisitaime koristuskõrguselt murdes ja väänates on näha, et taimemahlad paiknevad just alumises osas. Seetõttu ei olnud üllatav, et mida kõrgemalt maisi lõigata, seda kuivem silo Küll aga oli üllatav, et koristuskõrgust 20 cm võrra tõstes oli haljasmassi kuivaine lausa 9,3% võrra kõrgem! See teadmine kulub eriti ära just sellistel aastatel, kui sügisesed öökülmad tulevad varakult ning mais ei saa lõpuni küpseda ja on märg. Just siis kulub see ca 9% võrra parem kuivaine väga marjaks ära. Ka keskkonna aspekti silmas pidades on vähem silomahlasid parem. Rääkimata faktist, et nii ei uhuta silomahladega loomade jaoks väärtusliku tärklist silost minema.
- Püüame silo toota alati võimalikult puhtalt ja mulla hoidlasse sattumist vältida. Koristuskõrgust tõstes oli toortuha sisaldus 0,7% võrra madalam ja seega ka klostriidide nakkuskoormus väiksem ning fermentatsiooni õnnestumise šansid suuremad.
- Korralikust maisitaimest peaks moodustama vähemalt ca 40% tõlvik ning ülejäänu vars ja lehed. Koristuskõrgust tõstes ja varretüügast rohkem maha jättes tõstame tõlviku osakaalu, tõstes sellega silos ka tärklise ja energia sisaldus. Just tärklise pärast ju maisisilo loomadele tehakse. Koristuskõrgust muutes oli võimalik silosse 117 g/kg tärklist rohkem saada ning see on juba väga suur vahe.
- Kuna maisi varretüügas näeb välja puitunud ning kiuline, siis arvatakse, et koristuskõrgust tõstes on võimalik toorkiu sisaldus madalamale viia. Tehtud katse seda ei kinnitanud – toorkiu sisaldused olid võrdsed. Plaanime katset käesoleval hooajal korrata ja tulemused üle kontrollida, lisaks määrata NDF ja ADF kiud.
- Koristuskõrgust tõstes kaotame iseenesest mõistetavalt mõningal määral ka saagikuses. Aga kui palju? Ka need mõõtmised ja arvutused tegime ära ning selgus, et see 20 cm-ne vahejupp, mille arvelt me tärklist ja kuivainet suurendasime, kaalus konkreetsel pilootpõllul 3,43 t/ha. Osad maisisordid on aretatud peenema varrega ning nende puhul on see number kindlasti väiksem. Põllule jäävat juppi ei tohiks kindlasti kaotusena võtta vaid käsitleda seda kui orgaanilist materjali, mis on heaks toiduks põllu mullabakteritele. Milliseid toitaineid ja mineraale ning kui palju täpselt maisitüükaga põllule jääb, see jääb juba tänavuste mini-katsete välja selgitada. Hoiame teid kursis!
Projekti „Sustainable silage / Kestlik silotootmine“ elluviimist toetab INTERREG Kesk-Läänemere Programm.
Kontakt:
Kristiina Märs
„Sustainable Silage“ siloekspert
kristiina.mars@gmail.com