Tegijal ikka juhtub ja siin ongi üks „kogemata“ mini-katse, millest saame kõik õppida. Enne kolmandat niidet pandi pilootfarmis kõrreliste rohumaal kamarasse vedelsõnnikut (25 t/ha), kuid osad kettad olid alguses ummistunud ega töötanud. Selle tulemusel on triibud rohumaal nagu Muhu seelikul, mis lausa kutsusid analüüsimiseks proove võtma. Katse jaoks tekkis ideaalne võimalus võrrelda lägaga ja ilma lägata taimikut nii, et mulla lõimise võimalikud erinevused ei mõjuta katse tulemusi.
Vedelsõnnik pandi rohumaale 29.juulil ning Maaülikooli laborisse toimetatud haljasmassi analüüsid võeti 15.augustil.
Järeldused rohumaalt:
- Enne kolmandat niidet vedelsõnnikut saanud taimik oli paremini toidetud ning ilusat sügavat rohelist tooni. Haljasmassi saagikust põllul ei mõõdetud kuid vedelsõnnikuga osal oli massi topelt.
- Proteiinisisalduse vahe oli mäekõrgune (28,3% vs 16,3%). Sellest tulenevalt ka energiasisalduse vahe 0,4 MJ/kg vedelsõnnikuga väetatud osa kasuks.
- Ilma vedelsõnnikuta osa kollakas toon on osaliselt tingitud kõrrerooste esinemisest (kollaste laikudega taim fotol). Väetatud osal samal ajal kõrrerooste leitav ei olnud. Sellest saab järeldada, et toitmata taim on haiguste ja keskkonnamõjude osas oluliselt vastuvõtlikum.
- Saaremaa oli ka kolmanda niite eel niivõrd põuane, et kõrrelised kuivasid püstijalu põllul ära (kasvava massi kuivaine oli 37,0% ja 28,3%).
- Kuigi väetamata osal oli kasv nii madal, et midagi poleks sellel hetkel veel niiduki taha jäänud, siis kiusisalduse järgi võiks öelda, et õige silo tegemise aeg oli juba möödumas.
- Kuigi vedelsõnnikut pandi kevadel enne esimest niidet, siis sellel oli pikaajalisem mõju ka kolmandasse niitesse.
Projekti „Sustainable silage / Kestlik silotootmine“ elluviimist toetab INTERREG Kesk-Läänemere Programm.
Kontakt:
Kristiina Märs
„Sustainable Silage“ siloekspert
kristiina.mars@gmail.com