EPKK nädala infokiri nr. 24 

26. juuni 2025

KODA

Sivar Irval jätkab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimehena

20. juunil 2025, kogunes Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) uus nõukogu oma esimesele koosolekule, kus valiti koja uus juhtkond. Nõukogu esimeheks kinnitati ühehäälselt senine juht Sivar Irval, AS Dimedium nõukogu liige, kes jätkab ametis kolmandat järjestikust perioodi.

Nõukogu aseesimeesteks valiti Mirjam Pikkmets, mahetootja ja -töötleja ning MTÜ Talumeiereide Liidu esindaja, ja Margo Klaasmägi, Muuga PM ja Laekvere Agro juhataja ja Aasta Põllumees 2024.

Sivar Irval: Tänan nõukogu liikmeid usalduse eest. Eesti põllumajanduse ees seisavad suured ja järjest keerukamad ülesanded – alates toidujulgeolekust ja konkurentsivõime tõstmisest kuni kestliku arengu ja keskkonnahoiuni. Selleks vajame kindlat ja laiapõhjalist koostööd, et meie sektori hääl oleks kuuldav nii Eestis kui ka Euroopa tasandil. Koja roll nende arengute kujundamisel on täna olulisem kui kunagi varem.

Soovin uuel ametiajal suunata rohkem fookust põllumajandusele, tugevdada liikmete kaasatust ning arendada organisatsiooni sisemiselt nii, et meie töö oleks veelgi tulemuslikum ja mõjuvõimsam. Eesmärk on suurendada Koja nähtavust ja mõjuvõimu, et tagada meie liikmetele maksimaalselt tugev huvikaitse. Olulisteks teemadeks on ka toidu käibemaksu langetamine, uue ühise põllumajanduspoliitika ettevalmistus ning aktiivne osalemine poliitikakujunduses nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil.

.

Kuulumine EPKK toimkondadesse

Veel saab edastada meile teie ettevõtte huvi mõne toimkonna töös kaasa löömise kohta. Oodatud on nii juhid kui ka ettevõtete töötajad, kellel on huvi ja teadmisi konkreetse valdkonna kohta.

Kes on oma eelistused meile juba edastanud ei pea seda uuesti tegema.

EPKK toimkondadeks on:

Piimatoimkond

Lihatoimkond

Taimekasvatuse toimkond

Mahe- ja taastava põllumajanduse toimkond

Ühistegevuse toimkond

Toimkonnad analüüsivad sektori olukorda ja töötavad välja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja seisukohti erinevates küsimustes. Toimkonnad korraldavad vastavalt vajadusele töökoosolekuid, nõupidamisi ning ümarlaudu, millesse kaasatakse valdkonna teadlasi, spetsialiste ja erinevate ametkondade esindajaid.

Toimkondade üheks ülesandeks on ka korraldada avalikke foorumeid ja konverentse, millel arutatakse sektori aktuaalsetel teemadel. Foorumite eesmärk on erinevate osapoolte osavõtul otsida lahendusi tekkinud probleemidele ning informeerida avalikkust vastava tegevusharu olukorrast.

PÕLLUMAJANDUS

PRIA annab teada

Mida teha, kui ilmastikutingimused ei võimalda toetuse nõudeid täita?

Viimaste nädalate intensiivsed sajuhood on teatud piirkondades põhjustanud põllumajandusmaa üleujutusi, mistõttu võib põllumajandustootjatel olla keeruline täita toetuste taotlemisega seotud nõudeid.

Kui põllumajandustootjal ei ole võimalik täita toetuse nõudeid vääramatu jõu või erandlike asjaolude tõttu, tuleb sellest PRIAt kirjalikult esimesel võimalusel teavitada. Teavitus tuleb saata e-postiga aadressil info@pria.ee. Teavituses tuleb märkida, millist nõuet ei ole taotlejal võimalik täita ning sõltuvalt nõudest tuleb teavituses märkida ka põllumassiivi/pärandniidu nr, põllu/ala nr, põllu/ala pindala, millel nõuet täita ei saa. Vääramatuks jõuks ja erandlikuks asjaoluks loetakse selliseid asjaolusid, mida taotleja ei saanud mõjutada ja mille tagajärgi ei olnud tal võimalik vältida.

Taotleja poolt esitatud teavitus on oluline selleks, et PRIA saaks vajadusel vääramatu jõu ja erandlike asjaolude esinemist kontrollida. Lisaks on taotleja poolt esitatud teavitus oluline sisend pinnaseirega seotud kontrollide läbiviimisel. 

Kui vääramatu jõu ja erandlike asjaolude esinemine on tõendatud, siis arvestatakse sellega toetuse nõuete kontrollimisel ning taotleja suhtes ei kohaldata nõude täitmata jätmise eest toetuse vähendamist.

Kui taotlejal tekib seoses erandlike asjaoludega täiendavaid küsimusi, siis võib kirjutada e-posti aadressil info@pria.ee või helistada pindala- ja loomatoetuste infotelefonil 737 7679.

Kogunes PõKa seirekomisjon

PõKa seirekomisjoni istungil, 19. juunil, tegi METK ülevaate PõKa vahehindamisest. Raportis hinnati dokumendi edenemist ning asjakohasust, võttes arvesse välis- ja sisekeskkonnas toimunud muutusi ning sihtrühmade tagasisidet.  Ants Hannes Viira esitles peamisi järeldusi:

• Välis- ja sisekeskkonnas toimunud ja toimuvate muutuste ja ebakindluse taustal on oluline, et põllumajandus- ja toidusektor tagaks Eesti tarbijatele toidujulgeoleku. Koos teiste maapiirkonna ettevõtetega on Eesti territooriumil hajusalt paiknevatel erineva suurusega põllumajandus- ja toidusektori ettevõtetel oluline roll nii toidu- kui ka territoriaalse julgeoleku tagamise seisukohast.
• Oluline on, et põllumajandus- ja toidusektori ning maapiirkonna ettevõtted ning neile teenuseid osutavad ettevõtted ja asutused oleksid kestlikud kolmes aspektis – 1) oleksid majanduslikult konkurentsivõimelised, 2) kohaneksid kliimamuutusega ja panustaksid keskkonnahoidu, 3) oleksid atraktiivsed tööandjad ja pakuks ettevõtlusvõimalusi tööturule sisenevale põlvkonnale.
• Jätkusuutlikkuse tagamisel on võtmeroll hästi toimival innovatsioonisüsteemil, mille roll on nii uute teadmiste ja tehnoloogiate loomine, nende rakendusse jõudmise toetamine, kui ka uute tootmispraktikate ja tehnoloogia alaste teadmiste levitamine.
• PõKa 2030 tegevussuundade lõikes tuleks enam tähelepanu pöörata järgmistele teemadele: kliimamuutused, väärtusliku põllumajandusmaa kaitse, väetiste kasutamine, muldade hea seisundi tagamine, elurikkus, taimekaitsevahendite kasutamine, kohalikku pärituolu loomasööda kasvatamine, loomade heaolu ja tervis, digiüleminek, ühistegevus, bürokraatia vähendamine, majanduskeskkond, investeeringud, arenguhüpped, teadus ja arendustegevus ja innovatsioon, maapiirkondade arendamine.

Kohtumisel analüüsis EPKK esindaja neljasektori arengukava eesmärkide elluviimist ning võrdles seatud sihtide täitmist Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringuga „Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud 2024“, Eesti Panga 2025. aasta majandusprognoosiga ning Tervise Arengu Instituudi tabelraamatuga "Eesti riiklikud toitumise, liikumise ja uneaja soovitused". 

Avalda arvamust noore ettevõtja investeeringutoetusele

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on saatnud kooskõlastamisele määruse "Perioodi 2023–2027 põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamise investeeringutoetus" eelnõu. 

Võrreldes eelmise perioodi noorte investeeringutoetusega on käesoleval perioodil tehtud järgmised olulisemad muudatused:

• Toetus jäetakse kindlasummaliseks, kuid seda on suurendatud 100 000 euroni.
• Vähemalt 50% äriplaani tegevustest peavad olema kavandatud kui investeering materiaalsesse põhivarasse või ettevõtte omandamisse (nt hoonete ehitus, seadmete ost, põllumajandusettevõtte ost).
• Toetus makstakse kahes osas – esmalt 75% ja peale tegevuste elluviimist 25%.
• Toetust saab endiselt kuni 40-aastane alustaja, kuid täpsustatakse osanikke ja juhatuse liikmeid puudutavaid tingimusi, näiteks peab iga osanik või juhatuse liige olema noor ning kontroll ettevõtte üle peab olema selgelt määratletud.
• Tingimused haridusele ja kogemusele on samad, aga lubatakse viia end nõuete tasemele 36 kuu jooksul pärast taotluse rahuldamist. 
• Infopäeva või koolituse osalemise kohustust on täiendatud ning lisatud võimalus asendada see täiendkoolitusega või kõrgharidusega, mis sisaldab mh äriplaani õpet. 
• Hindamiskriteeriumitesse on lisatud nooremate taotlejate eelistus, juhul kui mitu taotlust on võrdsete punktidega.

Täpsemad nõuded ja tingimused on leitavad eelnõust. 

Kõik ettepanekud ja arvamused on oodatud hiljemalt 30. juuniks aadressile info@epkk.ee või kaisa@epkk.ee

COGECA ühistute innovatsiooniauhind ootab Eestist kandidaate!

Euroopa Põllumajandusühistute Liit COGECA tunnustab ühistuid kes on oma tegevuses silma paistnud uuenduslikkuse ja kestliku arengu edendamisega. Kandideerima on oodatud kõik ühistud, kes kuuluvad Cogeca liikmesorganisatsiooni – Eestis EPKK – kaudu.

Auhinnale saab esitada projekte kolmes kategoorias:

1. Majandusliku väärtuse loomine (nt uued ärimudelid, digitaliseerimine, noorte toetamine),
2. Sotsiaalse väärtuse loomine (nt liikmete kaasamine, kogukonna heaolu suurendamine),
3. Keskkonnaalase väärtuse loomine (nt loodushoid, energiatõhusus, elurikkuse edendamine).

Miks kandideerida?

Konkursil osalemine annab võimaluse esile tõsta oma ühistu panust ja tegevusi Euroopa tasandil, jagada kogemusi ning õppida teistelt. Eelnevatel aastatel on auhinnatud näiteks:

• Tirlán (Iirimaa) paindlike finantslahenduste eest piimatootjatele,
• Dcoop (Hispaania) digitaalse otsustustoe arendamise eest,
• Lantmännen (Rootsi) pestitsiidivaba seemnetöötlustehnoloogia eest,
• Xarxa Agrosocial (Hispaania) tööturult eemal olnud inimeste kaasamise eest põllumajandustootmisesse.

Taotluse esitamise tähtaeg on 27. juuni 2025 kell 13:00.

Taotlus tuleb esitada inglise keeles ja see eeldab:

• ühistu lühikirjeldust,
• valitud kategooriat,
• kuni 7000 tähemärgi pikkust innovatsiooni tutvustust,
• EPKK kinnituskirja liikmestaatuse kohta.

Taotluse koostamine võtab ligikaudu ühe tunni. Täiendavat teavet ja vormid saab EPKK kaudu. Lisainfo: kaie@epkk.ee

TOIDUTÖÖSTUS

Töötervishoiu kontroll ja nakkushaiguste tõend

Eile, 25. juunil edastas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Sotsiaalministeeriumile tagasiside nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse väljatöötamiskavatsusele. EPKK keskendus eelkõige punktile, millega soovitakse muuta nakkushaiguste suhtes läbiviidavate tervisekontrollide eesmärk selgemaks.

Töötervishoiu kontrollide ja nakkushaiguste tõendi teema on olnud korduv arutelukoht EPKK töötleva tööstuse töörühma kohtumistel. Peamiseks murekohaks on olnud määramatus tervisekontrollide sageduses ja vajalike analüüside nimekirjas. Kuigi nii töötervishoiu kontroll kui nakkushaiguste tõend käsitlevad töötaja tervislikku seisundit, ei ole need omavahel seotud ega koordineeritud. Töötervishoiu kontroll toimub reeglina iga kolme aasta tagant, samas kui nakkushaiguste tõendit nõutakse töötajalt vaid tööle asumisel. Juhul kui töötaja töötab samal ametikohal aastaid, ei ole tõendi uuendamine kohustuslik ning sõltub töötaja isiklikust algatusest või tööandja soovist tellida töötervishoiu kontrolli raames lisauuringud. Samas ei taga nakkushaiguste tõendi olemasolu, et töötaja on nakkusvaba ka mõne kuu möödudes, näiteks pärast puhkusereisilt tulles. Samuti ei taga tõendi olemasolu praktikas toiduohutust ning muudab nõude küsitavaks nii ettevõtja kui järelevalveasutuse vaatest.  Oma kirjas nentisime, et kindlasti on vajalik ühtlustada kontrollide nõuded, vähendada kattuvaid kohustusi ja kaaluda riskipõhiste lahenduste rakendamist (nt Põhjamaades kasutusel olev elektrooniline hügieenipass).

Juhul kui ministeeriumil on eesmärk ühendada kaks kontrolli tuleb arvestada asjaoluga, et täiendavate analüüside lisamine suurendab tööandja kulusid märkimisväärselt. 

Kuigi nakkushaiguste tõendi ajakohasus on toiduohutuse tagamisel oluline, tuleb siiski arvestada proportsionaalsuse printsiibiga ning hinnata, millistes toidukäitlemise etappides on saastumise risk mõnevõrra kõrgem (loomsete saaduste töötlemine) ja millal saab seda lugeda minimaalseks (nt taimsete toodete käitlemine, joogitööstus). Samuti ei ole põhjendatud nõuda tõendit igalt toidukäitleja töötajalt. Oluline on välja töötada riskipõhist teavitussüsteemi, mis võimaldaks tööandjal reageerida olukorras, kus töötajal diagnoositakse nakkus, mis võib tekitada probleeme toiduohutuse tagamisega toidu käitlemisel. 

KOJA SÜNDMUSED

11.09.2025 Toiduohutuse konverents 2025

8.-9.10.2025

Eesti põllumajanduse aastanäitus

12.11.2025 konverents “Aasta Põllumees 2025”

TEADUS

Eesti Maaülikool ja Baltic Agro Machinery tõid Eestisse esimese autonoomse AGX põlluroboti

Tartus, Eesti Maaülikooli katsepõllul tutvustati AGX-seadet – üht maailma arenenumat autonoomset põllumajandusrobotit, mis suudab töötada järelevalveta kuni 23 tundi järjest. Masin jõudis Tartusse Eesti Maaülikooli ja Baltic Agro Machinery koostöös eesmärgiga tutvustada uue põlvkonna AgBot-tehnoloogia võimalusi ning suurendada täppispõllumajanduse tõhusust.

Autonoomne AGX põllurobot Foto autor: Laura Kriisa

AGX esimene avalik esitlus toimub 10. septembril 2025 Rõhu aia maisipäeval. Seal demonstreeritakse robotit koos droonide ja teiste autonoomsete seadmetega, et tutvustada integreeritud täppistehnoloogia lahendusi. Samuti saab AGX-robotit näha Eesti künnimeistrivõistlustel 26.–27. septembril, kus see teeb demokünni, kasutades Kvernelandi viiehõlmalist nutipöördatra.

Loe lähemalt Eesti Maaülikooli uudist SIIN

Doktoritöö: minimeeritud harimine parandab mulda, ent vihmaussid eelistavad otsekülvi

Merit Sutri doktoritööst „Maakasutuse ja põllumajanduspraktika mõju vihmaussikooslustele ja mulla kvaliteedile” selgub, et vihmaussidele tagab soodsaimad elutingimused otsekülv.

On leitud, et mulla bioloogilise mitmekesisuse vähenemine on üks suurimaid ohte mulla talitlemisele Euroopas. Vihmaussid on mullaelustiku rühm, kes moodustavad suurima loomse biomassi mullas. Oma olulise rolli tõttu mullas peetakse nende arvukust üheks sobivaimaks mulla kvaliteedi indikaatoriks.

Selleks, et pidurdada ja takistada mulla kvaliteedi halvenemist ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemist on välja pakutud mitmeid keskkonnasõbralikke põllumajanduspraktikaid. Samas ei ole veel selge, kas ja mil moel need praktikad aitavad mulla kvaliteeti ja vihmaussikooslusi säilitada Eesti tingimustes.

Käesoleva doktoritöö eesmärgiks oli uurida, kuidas maakasutus ja põllumajanduspraktikad mõjutavad vihmaussikooslusi ja mulla kvaliteeti. Mulla kvaliteedi hindamiseks valiti kaheksa ala, mis erinesid üksteisest harimisviisi või maakasutuse poolest, milleks olid rohumaa, otsekülv, minimeeritud ja künnipõhine mullaharimine.

Doktoritöö käigus koondati Eestis varem läbiviidud teadusuuringute raames kogutud vihmaussiliikide arvukuse andmed, uuriti maaharimise ja viljelusviisi mõju vihmaussikooslustele ning haritavaid maid rohumaadega võrreldes hinnati maakasutuse mõju. Mulla kvaliteet oli minimeeritud harimise põldudel parem kui otsekülvi ja künnipõhise harimisviisi korral, seda eelkõige madalama penetromeetrilise takistuse ja kõrgema üldpoorsuse, veehoiuvõime ning veeläbilaskvuse tõttu.

Vihmaussidele tagas soodsaimad elutingimused otsekülv võrreldes minimeeritud ja künnipõhise harimisega. Maheviljeluse põldudel oli küll suurem vihmausside liigiline mitmekesisus, kuid viljelusviisil usutavat mõju vihmausside arvukusele ei leitud. Looduslikel ja poollooduslikel rohumaadel oli vihmausside arvukus ja mitmekesisus suurem kui haritaval maal.

Doktoritöö juhendajad on professor Endla Reintam, kaasprofessor Merrit Shanskiy ja professor emeritus Mari Ivask ning oponent professor Sarah Garré (Flanders Research Institute for Agriculture, Belgia).

Dissertatsiooniga saab tutvuda Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMÜ DSpace

Allikas: Eesti Maaülikool

Foto: Pexels

Doktoritöö: maheviljelus suurendab umbrohtude mitmekesisust ja biomassi

Helena Madseni doktoritööst „Umbrohtumus erinevates viljelussüsteemides” selgub, et talvised vahekultuurid parandavad mulla omadusi.

Agroökosüsteemis on umbrohul mitmene roll. Ühelt poolt konkureeritakse kultuurtaimedega vee ja toitainete pärast, teisalt suurendatakse põllukoosluse elurikkust luues nii keskkonna hüvesid.

Käesoleva töö eesmärgiks oli selgitada umbrohtude esinemist pikaajalises külvikorra katses. Viieväljalise külvikorra (oder ristiku allakülviga, ristik, talinisu, hernes, kartul) katse toimus viies erinevas kasvatussüsteemis. Kahes tavaviljelussüsteemis kasutati umbrohutõrjeks herbitsiide ning ühes neist ka mineraalväetisi.

Üks mahesüsteem toimis külvikorda järgides kontrollvariandina. Kahes ülejäänus kasutati talviseid vahekultuure ja ühes sellele lisaks kompostitud sõnnikut. Umbrohtude esinemine ja liigiline koosseis sõltusid nii kasvatussüsteemist kui kultuurist.

Esimeses rotatsioonis umbrohuseemnete uurimine mullas tõi esile, et maheviljeluse umbrohuseemnete arvukus jäi samale tasemele tavaviljelussüsteemidega, ent liigiline mitmekesisus oli maheviljeluses suurem. Vähim seemneid esines tavaviljelussüsteemis mineraalväetistega ja mahesüsteemis sõnnikuga variantides ristiku allakülviga odra mullas.

Teises rotatsioonis umbrohtude maapealse osa uuringud näitasid, et nii nende biomass kui esinemissagedus suurenesid kõigis viljelussüsteemides, kuid usaldusväärselt rohkem mahesüsteemides kui tavasüsteemides. Umbrohtude mitmekesisus tõusis samuti enam mahesüsteemides, olles kõrgeim talvise vahekultuuriga mahesüsteemis.

Umbrohtude biomass ja esinemissagedus olid kultuuridest kõige suuremad hernes ning väikseim biomass esines odras. Kasutatud talvistest vahekultuuridest pärssis umbrohte kõige enam talirukis. Ent ilmselt madala biomassi tõttu ei saavutanud talvised vahekultuurid herbitsiididega võrreldavat toimet. Talvised vahekultuurid parandasid mulla omadusi ja avaldus nende saagikust suurendav toime.

Doktoritöö juhendajad on kaasprofessor Liina Talgre ja professor emeritus Anne Luik ning oponent professor Kęstutis Romaneckas (Vytautas Magnus University). Dissertatsiooniga saab tutvuda Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMÜ DSpace

Allikas: Eesti Maaülikool

Hea teada!

Võihappe määramine silos: oluline näitaja piimaveise söötmisel

Maaelu Teadmuskeskuse (METK) Saku laboris on võimalik seda väga olulist söödakvaliteedi näitajat määrata, pakkudes täpset ja usaldusväärset teavet sööda kvaliteedi kohta.

Silo võihape (butaanhape) on piimaveiste söötmisel kriitilise tähtsusega näitaja, mis annab väärtuslikku infot silo kvaliteedi ja seisundi kohta. See lühikese ahelaga rasvhappe olemasolu silos peegeldab otseselt fermentatsiooniprotsesse.

Võihappe sisaldus kui fermentatsiooni ja kvaliteedi indikaator

Silo võihappe sisaldus on oluline näitaja mitmel põhjusel. Esiteks annab see aimu silo kvaliteedist ja fermentatsioonist. Kui võihappe sisaldus silos on kõrge (üle 0,5% kuivaine kohta), viitab see tihtipeale ebasoodsatele käärimistingimustele. See on märk riknenud silost, hallituse tekkest, anaeroobsete bakterite (eriti klostriidiumite) tegevusest, samuti sileeritava materjali saastumisest mulla, sõnniku vms-ga või halvast tallamisest.

Selline silo on tavaliselt madala energiasisaldusega, kuna lahustunud toitained on lagunenud ja sellega kaasneb suur ammoniaagisisaldus, mis on intensiivse proteolüüsi tagajärg.

Lisaks kaasneb suure võihappesisaldusega söödaga märkimisväärne oht piima saastumiseks võihappebakterite spooridega, mis võib põhjustada sekundaarset ketoosi. Seepärast ei tohiks lehm saada siloga rohkem kui 50 grammi võihapet ööpäevas. Ideaalis peaks silo kääritamine toimuma piimhappebakterite toimel, mis tagab hästi säiliva, toitaineterikka ja seeditava sööda.

Mõju loomade seedimisele ja tervisele

Teiseks on võihappe sisaldusel mõju loomade tervisele ja sööda kasutatavusele. Kõrge võihappe sisaldus silos võib suurendada loomadel maohäirete riski. See lisab seedesüsteemile koormust ja võib tasakaalust välja viia soolestiku mikrofloora. Tagajärjeks on sööda halvem seeditavus ja loomade vähenenud söögiisu, mis omakorda mõjutab negatiivselt piimatoodangut.

Võihappe sisaldus kui söödakvaliteedi määrav näitaja

Kolmandaks on see ka söödakvaliteedi näitaja. Hea silo võihappesisaldus jääb alla 0,5% kuivaine kohta, ideaalis on see nullilähedane. Selline tulemus viitab hästi käärinud silole, mis pakub piimaveistele parimat võimalikku toiteväärtust ning toetab loomade tervist ja piimatoodangut.

Mõju silo säilivusele ja stabiilsusele

Neljandaks mõjutab võihappe sisaldus sööda säilitamise tõhusust. Kõrge võihappesisaldus viitab sageli probleemidele silo säilitamisel, halvendades sööda stabiilsust.

Põllumehele annab võihappe määramine väärtuslikku informatsiooni, mis aitab teha teadlikke otsuseid söötmise ja silo käitlemise kohta. See aitab ennetada võimalikke tervisehädasid karjas, optimeerida piimatoodangut ja tagada sööda parim võimalik kvaliteet. Kvaliteetse silo kasutamine vähendab söödaraiskamist ja parandab loomade heaolu.

METK Saku laboris saab nüüd määrata silo võihappesisaldust

See on põllumeestele lihtne ja usaldusväärne viis oma silo kvaliteeti kontrollida. Analüüsi tulemused saab laborist kätte 2-4 tööpäeva jooksul.

Kvaliteetne sööt on tõhusa söötmise alus.

Kui tead silo võihappesisaldust, saad koheselt reageerida, et tagada oma karja heaolu ja tootlikkus.

Allikas: Maaelu teadmuskeskus

Eesti Maaülikooli tasuta koolitused toidutootjatele

Toiduhügieen ja -ohutus, keskaste (24 akad tundi)

Prof Mati Roasto ja lektor Katrin Laikoja poolt läbiviidav veebikoolitus annab teadmisi toiduhügieenialase koolituse läbiviimiseks ettevõttes, toiduohutuse töörühma juhtimiseks ja töötajates toiduohutusele suunatud hoiakute kujundamiseks.
Koolitus toimub 26.-28. august 2025.

Registreerumine kuni 19. august 2025 (või kuni õppekohtade täitumiseni).

Toiduohutuskultuuri kujundamine ja hindamine toidukäitlemisettevõttes

Toiduhügieeni määruses 852/2004 on uue nõudena sees ettevõtte toiduohutuskultuuri kujundamine, säilitamine ning sellekohaste tõendite esitamine. 

Lektor Katrin Laikoja poolt veebi-infopäeval tutvustatakse, milliseid on mõned võimalused toiduohutuskultuuri kujundamiseks ja hindamiseks ettevõttes.

Infopäev toimub 19. september 2025.

Registreerumine kuni 15. september 2025.

Toidupatogeenide ülekandeteed, kasvu mõjutavad faktorid ning ohu minimeerimise võimalused

Prof Mati Roasto poolt läbiviidava veebikoolituse eesmärgiks on anda ülevaade olulisematest toidupatogeenidest- nende ohtlikkusest, kasvuparameetritest, levikuteedest ning ohjamise meetoditest.

Koolitus toimub 10. oktoober 2025.

Registreerumine kuni 6. oktoober 2025.

Toiduhügieen ja -ohutus, algaste (vene keeles)

Lektor Hilja Pillisner´i poolt vene keeles läbiviidav veebikoolitus aitab omandada baasteadmised toiduhügieeni põhimõtetest ja toidu käitlemisega seotud kohustustest ja vastutusest.

Koolituse sihtrühm: Toidusektori ettevõtete töötajad, ennekõike Eestis asuvad Ukraina sõjapõgenikud.

Koolitus toimub 17. oktoober 2025.

Registreerumine kuni 13. oktoober 2025.

Enesekontrollisüsteemi loomine ja auditeerimine

Lektor Katrin Laikoja poolt läbiviidav veebikoolitus annab juhiseid, kuidas välja töötada ja juurutada ettevõttes enesekontrollisüsteemi ning seda auditeerida ja ajakohastada.

Koolitus toimub 14. november 2025.

Registreerumine kuni 10. november 2025.

Toidu kestvuskatsed ning tõese säilimisaja määramine

Prof Mati Roasto poolt läbiviidava koolituse eesmärgiks on anda ülevaade toidu kestvuskatsete teostamise alustest ning toidu säilimisaja määramisest.

Koolitus toimub 21. november 2025.

Registreerumine kuni 17. november 2025.

Liha käitlemine väikeettevõttes

Lektorite, Marek Tepper´i ja  Kristi Kerner´i, poolt läbiviidava koolituse eesmärgiks on anda ülevaade liha käitlemist reguleerivatest õigusaktidest ning liha ja lihatoodete käitlemisega seotud tehnoloogiate rakendamisest lihatööstuses.

Koolituse sihtrühm: liha käitlemisega seotud ettevõtete meistrid, tehnoloogid, juhid

Koolitus toimub 28. novemberil 2025 Tartus, Eesti Maaülikoolis

Registreerumine ja motivatsioonikirjade esitamine kuni 17. november 2025.

Tootmishügieeni tagamine toidu käitlemisel

Prof Mati Roasto poolt läbiviidava veebikoolituse eesmärgiks on anda ülevaade toidukäitlemisettevõtte tootmishügieeni mõjutavatest teguritest ning koristamise ja sanitatsiooni korraldamise alustest.

Koolitus toimub 4. detsember 2025.

Registreerumine kuni 30. november 2025.

Toidu sensoorne analüüs

Lektor Kristi Kerner´i poolt läbiviidaval koolitusel tutvustatakse toidu organoleptilisi omadusi ja nende tajumist meeleorganitega, antakse ülevaade sensoorse analüüsi põhitõdedest ja sensoorse analüüsi meetoditest.

Koolituse sihtrühm: toidutootmise ettevõtete tehnoloogid

Koolitus toimub 12. detsembril 2025 Tartus, Eesti Maaülikoolis

Registreerumine ja motivatsioonikirjade esitamine kuni 1. detsember 2025.

PARTNERITE SÜNDMUSED JA TEATED

Raadamismääruse infosüsteemi koolitused

Euroopa Komisjon on lisanud uusi kuupäevi virtuaalsetele koolitustele, mis tutvustavad metsade raadamise määruse( EUDR ) teabesüsteemi kasutamist. Koolitused on mõeldud eelkõige neile ettevõtetele, kes peavad EUDR määruse alusel esitama hoolsuskohustuse avaldusi – näiteks tootjad, kauplejad ja nende esindajad.

Koolituste info, registreerimislingid, kasutusjuhend ja abivideod on leitavad Euroopa Komisjoni kodulehel:The Information System of the Deforestation Regulation - European Commission. 

Koolituste toimumise aeg ja registreerumine:

Virtual Training for the Information System on 3 July 2025, 14:00 CEST

Virtual Training for the Information System on 10 July 2025, 14:00 CEST 

Veterinaarmeditsiini konverents

VETMED 2025!

Eesti Loomaarstide Koda on erialaorganisatsioon, mille eesmärk on valdkonna edendamine ja loomaarsti ameti väärtustamine.

Igal aastal korraldavad nad Eesti loomaarstidele konverentsi, kus osalevad koja liikmed ning loomaarstid nii kodumaalt kui välismaalt.

Selle aasta konverents VetMed 2025, mis toimub 30. ja 31. oktoobril saab esmakordselt olema rahvusvaheline ning täies mahus inglisekeelne.

See saab olema üks aasta põnevamaid üritusi, tuues kokku veterinaararstid ja selle ala professionaalid Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Rootsist, Taanist ja teistest Euroopa riikidest.

Kutse osalema veebiseminaril Entering the German Food Market

Eesti Vabariigi Suursaatkond Berliinis ja Food Embassy kutsuvad osalema veebiseminaril Entering the German Food Market, mis toimub 3. juulil 2025 kell 10.00-11.30 (Eesti aja järgi) Zoomi platvormil.

Seminar keskendub Eesti toidu- ja joogiettevõtetele, kes on huvitatud Saksamaa turule sisenemisest. Veebiseminari juhib Saksamaa toidusektori ekspert Benjamin Schlange, kes jagab praktilisi teadmisi ja soovitusi Saksamaa turule sisenemiseks.

Oma osalusest tuleb teada anda hiljemalt 1. juuliks, kirjutades e-posti aadressile: Jane.saks@mfa.ee

Talutoidu laat ministeeriumi majas

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium korraldab septembris talutoidu laada, et tähistada Eesti toidu kuud. Laat leiab aset Tallinnas ministeeriumite ühishoones 15. septembril 2025 kell 11-14.

Laadale on oodatud oma toodangut müüma väiketootjad ja talutoodangu tootjad.

 Ministeerium korraldab omalt poolt müüjatele lauapinna ja elektrivalmiduse, vajadusel külmladustamise

Registreerimiseks palutakse märkida vastav info tabelisse 31. juuliks 2025.

Teave seoses PRIA OTKA maksete ja sildfinantseerimisega

Ettevõtjad, kellele on määratud PRIA investeerimistoetus ja kes planeerivad 2025. aasta lõpuks investeeringu lõpetada ning sildfinantseerida ainult toetuse osa, saavad selleks taotleda laenu MES-i meetmest „Laen väikese- ja keskmise suurusega ettevõtjatele“.

Taotlusi saab esitada kuni 30.11.2025. Laen tuleb tagastada peale investeeringu teostamist ja investeerimistoetuse laekumist.

Laenu taotlemise täpsemaid tingimusi saab lugeda ja taotlusvormi leiab SIIT.

Eesti maaelu arengukava (MAK) programmiperiood 2014–2020 hakkab lõppema ning eelarvevahendite kasutamise tähtaeg on lähedal. Alates 1. juulist 2025 ei ole enam võimalik esitada osaliselt tasutud kuludokumente (OTKA), ehk maksetaotlusi enne kulutuste tegemist, MAK 2014–2020 toetuste raames. Kuna PRIA peab kõik selle programmiperioodi toetused välja maksma hiljemalt 31. detsembriks 2025, peab ka ettevõtja oma investeeringud selleks kuupäevaks kas ära tegema või lõpule viima.

Lähemalt saab lugeda PRIA lehelt.

Eesti Maaülikool kutsub uue põlvkonna tulevikutegijaid bakalaureuse- ja magistriõppesse.

Avaldusi saab esitada 2. juunist kuni 3. juulini SAIS-is.

Bakalaureuse tasemel saab õppida aiandust, loodusturismi, põllumajandussaaduste tootmist ja turustamist, keskkonnakaitset, maastikukujundust ja rakendusbioloogiat. Magistri tasemel on võimalik spetsialiseeruda taimekasvatusele, maastikuarhitektuurile, keskkonnakaitsele, rakendusbioloogiale või loodusturismile.

Kõigi õppekavade ja sisseastumistingimustega saab tutvuda siin:
👉 https://pk.emu.ee/sisseastumine

Maablogi: Kuus ohtlikku toidumüüti

Toidu ja selle ohutusega seotud tõekspidamisi on palju – alates vanaemade tarkustest kuni internetis levivate nõuanneteni. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna nõunik Anneli Haugas kirjutab levinumatest müütidest ja pooltõdedest, mis toidumaailmas liiguvad.

Loe lähemalt: https://maablogi.ee/2025/06/20/kuus-ohtlikku-toidumuuti/

Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Kutse äriseminarile 1. juulil: Eesti kaubanduskojad eksporditurgudel ja Austraalia võimalused

Täpsem info ja registreerimine välisministeeriumi kodulehel

Ilmunud on ajakirja Põllumehe Teataja juuninumber

Loe Põllumehe Teataja juunikuu digiajakirjast:

• Ragnar Viikoja: liiga palju käske, liiga vähe usaldust!
• Toiduainete käibemaksu langetamise mõjuanalüüs jäi pooleli
• Eesti on ohtlike loomataudide piiramisrõngas
• Kohe on käes lõppeva programmiperioodi investeeringutoetuste tähtajad
• Kas Eesti põllumajandusettevõtted on majanduslikult elujõulised?

Ja veel palju muid põnevaid teemasid Põllumehe Teatajas!

LEIA MEID SOTSIAALMEEDIAS