EPKK nädala infokiri nr. 16 

24. aprill 2025

Piimafoorum 2025 tõi fookusesse piimanduse rolli Eesti majanduses ja kogukondades

22. aprillil toimus Pärnus, Estonia Resort Hotel & Spa konverentsikeskuses ning veebis, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja korraldatud Piimafoorum 2025. Sündmus tõi kokku piimandussektori ettevõtjad, poliitikakujundajad ja valdkonna eksperdid, et arutada sektori hetkeseisu, tulevikuväljavaateid ning piimanduse laiemat mõju maaelu ja majanduse jätkusuutlikkusele.

Foorumit modereeris Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja toiduvaldkonna juht Meeli Lindsaar, kes rõhutas, et piimanduse mõju ulatub kaugele farmide piiridest ja on võtmetähtsusega kogu Eesti regionaalse tasakaalu tagamisel.

Piimatoimkonna kohtumine Piimafoorumi eel

Esmaspäeval, 21. aprillil kohtusid piimatoimkonna liikmed Pärnus. Eelkõige oli kohtumisel fookuses bürokraatia vähendamine. Liikmetelt tuli kahe lehekülje jagu ettepanekuid eelkõige protseduuride menetluse ja järelevalve osas, kuid kajastust said ka aruandlus ja regulatsioonid. Muude punktidena olid arutelul veel  piimandusmuuseumi rahastamine, suu- ja sõrataudi levik ja taudi ennetustegevusteks välja töötatavad toetused ning nõuandeteenus. Kohtumisel otsustati jätkata arutelu EPKK põllumajandusgrupis, töötlevas tööstusgrupis ning EPKK nõukogus, et kas ja milline võiks olla piimatootjate-tööstuste piimandusmuuseumi toetusmudel. Suu- ja sõrataudi toetusmeetmete tingimuste ettepanekud koondatakse kokku ja edastatakse ReM-le. Teemat arutatakse ka homsel põllumajandusgrupi juhatuse kohtumisel. 

Aita vähendada bürokraatiat!

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda on võtnud vedada algatuse, mille eesmärk on kaardistada bürokraatia probleemkohad oma sektorites ja seda meie liikmete abiga ning koostöös teiste sektori esindusorganisatsioonidega. Soovime teada, millised regulatsioonid, aruanded, kontrollid või muud riiklikud protseduurid tekitavad kõige enam segadust, tarbetut ajakulu või topelt kohustusi. Otsime vastust küsimustele – kas süsteemid võiksid olla paremini omavahel seotud? Milline osa aruandlusest võiks toimuda automaatselt? Kas toetuste taotlemine muutunud niivõrd keeruliseks, et väiketootjatel pole enam jaksu jätkamiseks?

Oleme  koostanud küsimustiku, mille kaudu iga sektori ettevõtja saab märkida ära oma kogemused ja ettepanekud:

Soovi korral võite oma kogemuse jagada ka häälsõnumina, saates selle

EPKK WhatsAppi kontaktile: +372 51964675

Pääsukesemärk 25. Lapsed joonistasid Eesti toitu – anna oma hääl rahvahääletusel

Rahvahääletus on alanud: vali oma lemmik joonistus Eesti toidust!

Pääsukesemärk tähistab sel aastal oma 25. sünnipäeva – juba veerand sajandit on see usaldusväärne toidumärgis aidanud Eesti tarbijatel teha teadlikke valikuid ja eelistada kodumaist kvaliteeti. Juubeliaasta puhul kutsus Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda koolilapsi osalema joonistusvõistlusel “Minu lemmik Eesti toit” ja “Pääsukesemärki kandvad Eesti tooted”.

Kuidas osaleda rahvahääletusel?

Logi: PILDIPANKA

Vali oma lemmik või mitu lemmikut

Hääletus kestab 30. aprillini 2025

Rohkem infot: EPKK kodulehel

10.06.2025 Ärifoorum ja EPKK üldkoosolek

Rohkem infot peagi tulekul

8.-9.10.2025

Eesti põllumajanduse aastanäitus

5.11.2025 konverents “Aasta Põllumees 2025”

Aardla poldril märgistati esimesed kevadrändel peatuvad haned

19. aprillil toimus Aardla poldril teadustöö eesmärgil hanede püük ja märgistamine, mida viis läbi põllumajandus- ja keskkonnainstituudi keskkonnaökoloogia ja rakendusornitoloogia vanemlektor Ivar Ojaste. Tegemist oli esmaste püügikogemuste kogumisega enne laiaulatuslikumat rändhanede uuringut.

Hanede märgistamine on enam kui sajandi vanune teaduslik meetod, mille abil uuritakse lindude rändekäitumist. 

Allikas: Eesti Maaülikool

Teisipäeval, 13. mail kell 10.00 – 11.45 toimub ingliskeelne veebiseminar „Digital Solutions for Smart and Sustainable Agriculture and Rural Development".

Üritus keskendub sellele, kuidas digivahendid ja raamprogrammi „Euroopa horisont“ rahastus saavad toetada innovatsiooni, koostööd ja jätkusuutlikkust põllumajanduses ja maaelus.

Rakupõhine põllumajandus Soomes – kasvupotentsiaal ja soovitused otsustajatele

Rakupõhine põllumajandus on kiiresti arenev ja paljutõotav toidutootmise meetod, millel on potentsiaal kiirendada kestliku ja tulusa toidusüsteemi ülesehitamist nii Soomes kui kogu Euroopas. Soome Tehniline Uurimiskeskus VTT, Soome Loodusvarade Instituut ja Helsingi Ülikool uurisid rakupõhise põllumajanduse hetkeseisu ning koostasid Maa- ja Metsandusministeeriumi ning Business Finlandi tellimusel kaheksa soovitust poliitikakujundajatele.

Leiti et Soomes on rakupõhisel põllumajandusel märkimisväärne kasvupotentsiaal, kus olulist rolli mängivad rakutööstused, mis toodavad olulisi toidukoostisosi ja samal ajal toetavad jätkusuutlikkust ning vastupanuvõimet kliimamuutustele. Uues raportis rõhutatakse Soome tugevat positsiooni selles valdkonnas tänu rohketele loodusvaradele ja tugevale tööstusbiotehnoloogia kompetentsile. Näiteks toodi välja, et kui üle poole põhust kasutataks rakutehastes suhkruna, siis toodetud mikroobne valk kataks soomlaste aastase valguvajaduse.

8 sammu rakupõhise põllumajanduse edendamiseks Soomes:

1. Kiirendada investeeringuid taristusse – vaja on tegevuskava riskikapitali ja välisinvesteeringute meelitamiseks.
2. Kiirendada ELi regulatiivseid protsesse – luua Soomele büroo, mis toetab rakupõhise põllumajanduse innovatsiooni.
3. Käivitada teadus- ja arendusprogramm – 5-aastane, 100 miljoni euro suurune RDI programm.
4. Luua Tuleviku Toidu Ministeerium või töörühm – edendada süsteemset koostööd eri sektorite vahel.
5. Koolitada uusi spetsialiste – arendada haridusprogramme, mis vastavad sektori vajadustele.
6. Toetada tarbijakommunikatsiooni ja maitsmiskatseid – suurendada teadlikkust ja vastuvõtlikkust uutele toodetele.
7. Integreerida esmatootmine väärtusahelasse – pakkuda stiimuleid põllumeestele koostööks ja uute ärivõimaluste loomiseks.
8. Suunata tugifunktsioone ekspordile – hõlmata nii toodete, seadmete, tehnoloogia kui ka oskusteabe eksport.

Mis on rakupõhine põllumajandus?

Rakupõhine põllumajandus hõlmab rakkude kasvatamist – mikroobide, vetikate, taimede, putukate või loomade rakkude – kasutamist ning bioreaktorite abil toidu tootmist. Rakutehased toodavad erinevaid koostisosi, nagu valgud ja rasvad, toidu- ja loomasöödatööstuse tarbeks. Samuti saab rakkude abil toota koostisosi sellistele toodetele nagu kohv ja kakao, mille traditsiooniline kasvatamine muutub kliimamuutuste tõttu üha keerulisemaks.

LEIA MEID SOTSIAALMEEDIAS