EPKK nädala infokiri nr. 18 

15. mai 2025

Euroopa juhtiva edasikindlustaja, Elama Kindlustuse ja EPKK koostöös jõuab Eesti põllumeesteni uus saagikindlustus

Eestis on nüüdsest saadaval uus saagikindlustuse lahendus, mille toovad turule Elama Kindlustus koostöös ühe Euroopa juhtiva edasikindlustusettevõtte ning Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojaga (EPKK). Uus kindlustuslahendus pakub kaitset ootamatute ja sagenevate loodusnähtuste, nagu rahe, tugev vihm ja torm, põhjustatud kahjude eest.  

Kindlustus vastab täielikult PRIA kindlustustoetuse tingimustele. Kui kahju ulatub vähemalt 20%-ni kindlustatud põllu pindalast, hüvitatakse see täies ulatuses. PRIA hüvitab kindlustusmaksest kuni 70%, seega tuleb põllumehel endal tasuda alla kolmandiku kogusummast. Suveriskide vastu kindlustamine on taskukohane – näiteks maksab 10-hektarilisel talinisu põllul kindlustus pärast toetust keskmiselt vaid 3,30 eurot hektari kohta. 

Kindlustusriski vastu kindlustatud
põllukultuurid:

✓ Teravili
✓ Õlitaimed
✓ Kaunviljad
✓ Kultuurkõrrelised

Kindlustus katab kahjud, mida põhjustavad:

🌧 Rahe
💨 Torm
☔ Tugev vihm
❄️ Talvekahjustus (lisavõimalus)
🌾 Lamandumine

EPKK nõukogu valimised 2025: Kutsume kandideerima!

EPKK üldkoosolek toimub 10. juunil 2025 Viimsi Artiumis algusega kell 15.00. Üldkoosolekule eelneb traditsiooniline ärifoorum. Käesoleval aastal toimuvad üldkoosoleku raames, vastavalt EPKK põhikirjale, nõukogu liikmete valimised. Siinkohal kutsume Teid üles esitama kandidaate EPKK nõukokku.

Kandidaatide esitamine toimub järgmiselt:

• Liikmesorganisatsioonid esitavad oma kandidaadi koos kandidaadi kirjaliku nõusolekuga.
• Otseliikmed saavad esitada iseenda kandidatuuri. Juhul kui kandidaadiks ei ole ettevõtte juhtorgani liige siis peab avaldusega kaasas olema ettevõtte esindaja poolne nõusolek.

Kandideerimisel palume esitada:

• Lühike enesetutvustus, mis sisaldab lisaks: kandidaadi nimi, esindatav ettevõte/ühing ja ametikoht ning kontaktandmed (e-post, telefon). Soovi korral lisada kandidaadist foto, mille lisame kandidaatide tutvustuse juurde.
• Vabas vormis motivatsioonikiri (kuni 2000 tähemärki), milles kandidaat selgitab, mis on tema kogemus sektoris ja miks just tema sobiks nõukogu liikmeks.

Kandideerimise info palume saata:

info@epkk.ee aadressile hiljemalt 29.05.2025.

Peale üldkoosolekut toimub liikmetele Viimsi Artiumis vabas õhkonnas õhtusöök koos meelelahutusega.

EPKK  ja ETKL kutsuvad üles ka 2025. aastal linnukahjudest teada andma kasutades selleks JAHIS keskkonda. 

Põllumeeste eesmärk ei ole rändlindude küttimine, vaid reaalsete lahenduste leidmine lindude heidutamiseks ja erinevateheidutusmeetmete mõju tõhustamine. Hinnanguliselt ulatuvad haneliste iga-aastaselt tekitatavad kahjud põlluma andussektorile juba kümnetesse miljonitesse eurodesse.

Et heidutusjahti oleks võimalik ka tulevikus heidutusmeetmena kasutada on oluline järjepidev haneliste seire. Selleks on Eesti Jahimeeste Selts põllumeeste soovil arendatud hanede seire registreerimisvõimekuse andmebaasis JAHIS. Toonitame, et kui ei ole andmeid ja sellega ka tõendeid haneparvede esinemisest kultuurpõldudel- ja rohumaadel ei ole ka alust tulevikus heidutusjahi lubamist taotleda.

Lihatoimkonna kohutumine

Aprilli viimasel päeval toimus lihatoimkonna koosolek, kus fookuses olid kaks teemat - looma taudid ja taudimeetmed ning bürokraatia vähendamine. Lisaks suu- ja sõrataudile levib Euroopas ohtlike haigustena veel sinikeel, mis  ohustab veiseid ja lambaid, linnugripp ning sigade aafrika katk. Arutelul tõdeti, et avalikuses on vähe pööratud tähelepanu inimeste liikumisele – reisimised Eestis ja väljas pool, mis kõik suurendavad taudi leviku riski.  Seejuures ei teadvustata näiteks, et turistina  kaasa ostetud loomsed tooted on samuti potentsiaalseks ohu allikas, sest mikroorganismidele on sellised tooted heaks elukeskkonnaks. Üheks suureks ohukohaks on sügavkülmutatud toit, milles mikroorganismide elutegevus seiskub ehk konserveerub ning soodsas keskkonnas võivad need taas „ellu ärgata“.  Taudi ennetustegevustest ja tegevuskavadest rääkides märgiti, et väidetavalt on PTA-l olemas riskiplaan koos tegevuskavaga, kuid selle koostamisse ei ole kaasatud loomakasvatajaid ega ka esindusorganisatsioone. Siinkohal on oluline välja töötada konkreetsete tegevustega plaanid koos kommunikatsiooniplaaniga.  Plaan peab sisaldama ka teiste järelevalveasutuste tegevust nt kontrolliplaanide järgmist (nt loomade arvu kontroll) või toetustingimuste täitmist. Samuti peaks kriisiplaanis olema stsenaarium, mis annab ettevõtjale kaalutusõiguse tegevusteks, mis võib minna vastuollu toetuse nõuetega (nt karjatamine), ilma toetusest ilma jäämiseta.

Liha päritolu märkimise seadustamine

Vahetunud valitsus võttis menetlusest maha eelnõu, mis oleks kehtestanud nõude märkida toitlustusasutustes külmutatud, jahutatud või värskest lihast valmistatud toodete puhul liha päritolu. Kuivõrd kohaliku toidu väärtustamine ja korrektne märgistamine on meie jaoks olnud järjepidevalt prioriteet, tegime regionaal- ja põllumajandusministrile ettepaneku määruse „Müügipakendisse pakendamata toidu toidualase teabe esitamise nõuded“ eelnõu võtta vastu 12. veebruaril 2025.a avalikustatud kujul. 13. mail saadetud kirjas märkisime, et kuigi liha päritolu märkimise kohustus on tekitanud erinevaid seisukohti ning osad, eelkõige HoReCa sektori esindajad,  peavad seda liigseks halduskoormuseks, ei ole piisavalt arvesse võetud muudatuse laiemat mõju Eesti majandusele. Kohaliku tooraine kasutamine suurendab maksutulu, võimaldab luua töökohti nii linnadesse kui väiksematesse maapiirkondadesse ning toetab mitmeid ettevõtlusvorme kogu tarneahela ulatuses — kaasates kõiki osapooli nagu taimekasvatajaid ja söödatootjaid,  loomakasvatajaid ja lihatööstusi aga ka logistikuid ning jae- ja hulgimüüjaid. Eestisse imporditakse igal aastal liha ligikaudu 121 miljoni euro väärtuses, kui sama kogus liha toodetaks Eestis, oleks positiivne mõju majandusele märkimisväärne. See on ka peamiseks põhjuseks, miks liha päritolu märkimine jaekaubanduses sh HoReCa sektoris on Skandinaavia riikides olnud juba aastaid kohustuslik praktika.

Bürokraatia esimene ettepanekute pakett läks teele

Põllumajanduse ja toidutootmise valdkonnas tegutsevad ettevõtjad on viimastel aastatel pidanud järjest enam tegelema kasvava halduskoormuse ja administratiivsete ülesannetega, mis avaldavad laiemat mõju kogu maaelu elujõulisusele ning Eesti majanduse kasvuvõimekusele. Aprillis ja mais koguti EPKK liikmetelt fookusintervjuude, avatud infokorjete ja otsekontaktide kaudu infot, milliste bürokraatlike takistusega igapäevaselt kokku puututakse. Eelmisel nädalal saatis EPKK regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrasele ning riigisekretär Keit Kasemetsale bürokraatia vähendamise esimese paketti, mis sisaldas 140 erinevat ettepanekut koos konkreetsete näidetega ja pakutud lahendustega. Ettepanekud on suunatud sellele, et vähendada dubleerivat aruandlust, koordineerida järelevalvet ja ajamahukaid loamenetlusi ning parandada kaasamise kvaliteeti õigusloome protsessis. 19. mail toimub esinene koosolek Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajatega, mil  vaadatakse üle EPKK esitatud ettepanekuid ja lepitakse kokku edasised tegevused. 4. juunil on pakett ühe päevakorrapunktina kavas Põllumajandus- ja Toiduameti kliendinõukoja kohtumisel. 

16.05.2025 infopäev koos põldude külastusega: taastava põllumajanduse rakendamine

28.05.2025 infopäev veebis: ringmajanduse tootmis- ja tarbimismudelid

30.05.2025 infopäev veebis: elurikkus – saagikuse suurendamise võimalused

10.06.2025 

EPKK Ärifoorum 2025: eestlase toidulaud 2050 

10.06.2025 EPKK üldkoosolek

17.06.2025 Teraviljafoorum 2025

8.-9.10.2025

Eesti põllumajanduse aastanäitus

12.11.2025 konverents “Aasta Põllumees 2025”

ESG raporteerimise edasi lükkamine 

Rahandusministeerium on välja töötanud raamatupidamise seaduse muudatused, mille eesmärk on lükata edasi ESG aruande esitamise tähtaega kaks aastat. EPKK saatis 14.mail ministeeriumile kirja, milles väljendas eelnõule toetust, kinnitades, et algatus on ettevõtluskeskkonna seisukohalt igati mõistlik ja vajalik. Kuid kuna eelnõu puudutab  üksnes aruandekohustuse tähtaegu, mitte selle sisulisi aspekte, siis tuleb pöörata tähelepanu järgmistele küsimustele, mille lahendamine on vajalik enne tähtaegade jõustumist: 

1. ESG aruandluse sisu tuleb kriitiliselt üle vaadata; 

2. Hinnata tuleb juba kogutud olemasolevate andmete kasutamist ja automatiseerida aruannet võimalikul suurel määral. Seejuures on oluline kaardistada ettevõtete aruandekohustused rida-realt, hinnata esitatavate andmete kattuvust ja taaskasutusvõimalusi ESG aruandluses ning arendada tööriistu, sh algoritme, mis võimaldavad riiklikes andmebaasides sisalduvate andmete automaatset töötlemist ja integreerimist ESG aruannetesse; 

3. Vaadata üle audiitorkontrolli nõuded ja tegeleda pädevate audiitorite nappuse küsimusele lahenduste leidmisega. Eestis on kujunemas olukord, kus puudub piisav hulk pädevaid audiitoreid, et täita kasvavat auditikohustuse mahtu. Audiitorite nappus tõstab ka teenuse hindu, muutes ESG aruannete auditeerimise ettevõtetele veelgi koormavamaks.

Töötleva tööstusgruppi kohtumine Rägavere mõisas

8. mail toimunud töötleva tööstusgrupi kohtumine leidis aset Rägavere mõisas ning külaliseks oli Hardi Tamm Piimaklastrist, kes tutvustas e-sertifikaatide võimalusi suurandmete kontekstis. Koosolekul anti ülevaade menetluses olevatest õigusaktidest:

• Mahlatoodete koostis- ja kvaliteedinõuded ning toidualase teabe esitamise nõuded; Töötleva tööstuse investeeringutoetus;
• Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 2025/666, mis reguleerib lisaaineid ning jagati viimast infot raadamise määruse rakendamisest.
• ESG aruande tähtaja edasilükkamiseks on välja töötatud raamatupidamisseaduse muudatused.
• Lisaks olid päevakorras bürokraatia vähendamine, Pääsukesemärk 25 pidulik vastuvõtt ja sünnipäeva-aasta tegevused ning EPKK nõukogu valimised. 

25. mail kell 7.00–10.00 toimub Rägavere mõisas linnuretk, mida viivad läbi hobiornitoloog Sven Hõbemägi ja mõisa peremees, Virumaa põllumees Morgan Hammerbeck. 

Osalemine on tasuta, kuid vajalik on eelregistreerimine hiljemalt 19. maiks aadressil: sven.hobemagi@mail.ee

Täpsem info ja sündmuse info Facebookis: 

NB! Seoses bioohutuse nõuetega ei tohi retkel osaleda inimene, kes on viibinud 48 tunni jooksul enne üritust välisriigis.

Olete oodatud osalema Saksamaa ja Prantsusmaa turge tutvustaval seminaril, mis toimub 19. mail Välisministeeriumis (Islandi väljak 1, Tallinn).

Seminari korraldab Välisministeerium koostöös

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega. 

Osalemiseks on vajalik eelregistreerimine .

Registreerimislink on avatud 15. mai tööpäeva lõpuni.

 Eesti Maaülikool kutsub Sind

30. mail toimuvale juhtimiskonverentsile

"Kahe jalaga Maa peal". 

Konverentsi info: https://www.emu.ee/juhtimiskonverents2025
REGISTREERIMINE

Eesti Maaülikooli külalisprofessor Clive Phillips avaldas mõtlemapaneva raamatu loomade heaolust

Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi külalisprofessori Clive Phillipsi uus raamat "Towards an Ethical Approach to Animals: A Life Learning about Animal Welfare" („Eetilise suhtumise suunas: elutöö loomade heaolu mõistmisel“) on kõikehõlmav teos tänapäeva inimese ja looma suhetest, põimides teaduspõhist lähenemist autori isikliku eluteega.

Doktoritöö: kaitsealade alustaimestiku mitmekesisus viitab spetsiifiliste mikroelupaikade olemasolule

12. mail tuleb Eesti Maaülikoolis kaitsmisele doktoritöö, mis keskendub metsade elupaikadele. Puude ruumilist paigutust ja vastastikmõju analüüsiti struktuuriindeksite abil, lisaks hinnati ajaloolise ja nüüdisaegse metsamajanduse mõju arhiivimaterjalide, aerofotode ja ekspertintervjuude põhjal. Tulemused näitasid, et kaitsealadel oli alustaimestiku, eriti sammalde liigiline mitmekesisus suurem, mis viitab spetsiifiliste mikroelupaikade olemasolule. 

Ära lase tarkust mööda!

Kestliku maakasutuse tippkeskus FutureScapes alustas 2025. aastal igakuisete kohvihommikutega, mis on osutunud meeldivalt populaarseks. Toimunud on 5 kohvihommikut, mis on kõik järelvaadatavad YouTube’i kanalil.

1) Kuidas saame (või ei saa) kasutada masinõpet süsinikuringe ja elurikkuse kaardistamisel Eestis?

2) Miks maakasutus muutub?

3) Kahjurikindel põllu-majandusmaastik - kas see on võimalik?

4) Kuidas majandada metsa nii, et süsinik oleks seotud ja elustik hoitud?

5) Ökosüsteemide maa-alune pool

LEIA MEID SOTSIAALMEEDIAS