EPKK nädala infokiri nr 14/ 10. aprill 2025

EPKK nädala infokiri nr. 14 

10. aprill 2025

Valitsus eraldab bioturvalisuse tõhustamise toetamiseks 1,5 miljonit eurot

Seoses suu- ja sõrataudi puhanguga Ungaris ja Slovakkias on Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda pööranud tähelepanu vajadusele toetada Eesti põllumajandustootjaid bioturvalisuse meetmete rakendamisel. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium taotles selleks valitsuselt lisavahendeid, mille tulemusel on otsustatud eraldada riigieelarvest 1,5 miljonit eurot sihtotstarbeliseks toetuseks.

Toetus võimaldab tootjatel teha vajalikke investeeringuid bioturvalisuse suurendamiseks, et ennetada võimalikke haiguspuhanguid ja olla valmis kiireks tegutsemiseks, kui oht peaks jõudma ka Eestisse.

EPKK on rõhutanud, et meede peab olema tagasiulatuv, et tootjad saaksid kohe tegutsema asuda ega jääks hiljem ressursipuuduse või tarnetõrgete tõttu hätta. Samuti peab meede olema paindlik ning lähtuma tegevuskohapõhiselt, arvestades erinevate tootmistüüpide ja farmide vajadusi.

Koja eestvedamisel toimuvad aprillis mitmed kohtumised sektori ja ministeeriumi esindajatega, et täpsustada toetuse tingimusi, sealhulgas kuupäeva, millest alates toetust tagasiulatuvalt arvestatakse, ning kriteeriume paremusjärjestuse kujundamiseks.

Teemad on arutlusel:

21. aprill Piimatoimkond, Pärnu

25. aprillil Põllumajanduse grupis, Tartus

29. aprillil ühistegevuse toimkonnas, Tartus

30. aprillil liha toimkonnas, Mäos

Kõigil huvilistel on võimalik kaasa rääkida ja oma ettepanekuid esitada aadressil kaie@epkk.ee

Aita vähendada bürokraatiat!

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda on võtnud vedada algatuse, mille eesmärk on kaardistada bürokraatia probleemkohad oma sektorites ja seda meie liikmete abiga ning koostöös teiste sektori esindusorganisatsioonidega. Soovime teada, millised regulatsioonid, aruanded, kontrollid või muud riiklikud protseduurid tekitavad kõige enam segadust, tarbetut ajakulu või topelt kohustusi. Otsime vastust küsimustele – kas süsteemid võiksid olla paremini omavahel seotud? Milline osa aruandlusest võiks toimuda automaatselt? Kas toetuste taotlemine muutunud niivõrd keeruliseks, et väiketootjatel pole enam jaksu jätkamiseks?

Oleme  koostanud küsimustiku, mille kaudu iga sektori ettevõtja saab märkida ära oma kogemused ja ettepanekud:

Soovi korral võite oma kogemuse jagada ka häälsõnumina, saates selle

EPKK WhatsAppi kontaktile: +372 51964675

22.04.2025 konverents “Piimafoorum 2025”

10.06.2025 Ärifoorum ja EPKK üldkoosolek

Rohkem infot peagi tulekul

8.-9.10.2025

Eesti põllumajanduse aastanäitus

5.11.2025 konverents “Aasta Põllumees 2025”

10 riigi põllumajandusorganisatsioonid soovivad mullaseire direktiivi tagasikutsumist

Austria, Belgia, Eesti, Prantsusmaa, Saksamaa, Hollandi, Poola, Portugali, Hispaania ja Rootsi põllumajandusorganisatsioonid saatsid 8. aprillil 2025 Euroopa Parlamendi saadikutele ühisavalduse, milles tehakse ettepanek peatada kolmepoolsed läbirääkimised kavandatava mullaseire direktiivi üle ning pöörata rohkem tähelepanu juba olemasolevate seadusaktide ning vabatahtlike praktikate rakendamisele.

Mulla kvaliteet, viljakus ja kaitse on põllumajandustootjate ja metsandusettevõtjate jaoks hädavajalikud ja iseenesestmõistetavad tegurid, millel on otsene mõju tootlusele ja sissetulekutele. On olemas palju tehnikaid mulla hoolikaks majandamiseks ning selle seisundi ja viljakuse säilitamiseks ja parandamiseks. Euroopa tasandil on suur hulk direktiive, määrusi ja nõudeid, mis juba otseselt või kaudselt reguleerivad mullakaitset. Kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega ei ole meie muldade kaitseks vaja täiendavaid Euroopa üleseid nõudeid.

Ettepanek põhjustab tarbetut bürokraatiat ja on vastuolus ELi lihtsustamise eesmärkidega.

Ühisavalduses märgitakse, et Euroopa Komisjoni ettepanekus mullaseire direktiivi kehtestamiseks on mitmeid probleemkohti, näiteks kohustus klassifitseerida kõik Euroopa mullad, kasutades laialt määratletud nn mullapiirkondi, mulla hea seisundi võrdlusaluseid ja sageli sobimatuid näitajaid.  See tooks kaasa ulatuslikud majandamisnõuded, hoolimata sellest, et seire põhineb ebatäpsetel hinnangutel ja mitteõiguslikel eesmärkidel. Ettepanekus ei võeta arvesse seoseid muude ELi õigusaktidega. Eesti seisukohalt on meil juba olemas oma mullastikukaart, võimalus kasutada andmebaasi LUCAS ning loomisel maa- ja mullakasutuse juhtimissüsteem, mistõttu on raske näha uue seadusandluse lisandväärtust. Lisaks, arvestades ELi eesmärke edendada lihtsustamist ja konkurentsivõimet ning pidades silmas põllumajanduse visioondokumendi poliitilisi põhimõtteid seada vabatahtlikkus esikohale kohustuslike nõuete ees, tagada õigusaktide kehtestamisele rahalised stiimulid ja eelistada kehtivate määruste rakendamist uute õigusaktide koostamisele, õõnestaks mullaseire direktiiv ELi poliitilisi eesmärke ja oleks nendega vastuolus.

Komisjoni ettepanek kujutab endast drastilist sekkumist põllumajandus- ja metsandustavadesse ning põllumajandusettevõtetesse, mis eirab kutsepraktikat ning toob kaasa ulatusliku bürokraatia põllumajandustootjate ja metsandusettevõtjate jaoks. Põllumajandustootjad ja metsandusettevõtete esindajad Austriast, Belgiast, Eestist, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Madalmaadest, Poolast, Portugalist, Hispaaniast ja Rootsist, ei nõustu mullaseire ja vastupanuvõime direktiivi kehtestamisega ning toetavad keskendumist ÜPP kehtivatele eeskirjadele ja algatustele ning vabatahtlikele meetmetele.

Taustast

Euroopa Komisjon esitas 5. juulil 2023 ettepaneku võtta vastu direktiiv mullaseire ja vastupanuvõime kohta. Kavandatava direktiivi pikaajaline eesmärk on tagada 2050. aastaks, et kõik ELi mullad on heas seisundis, nagu on kirjeldatud varasemalt kinnitatud ELi mullastrateegias. Euroopa Parlament võttis oma seisukoha vastu 10. aprillil 2024, mis oluliselt muutis komisjoni ettepanekut. ELi Nõukogu leppis kokku üldise lähenemisviisi17. juunil 2024. Hetkel on käimas kolmepoolsed läbirääkimised. Euroopa Parlamendi poolsete läbirääkijate sõnul on eesmärk lihtsustada liikmesriikide kohustusi. Liikmesriikidele jääb paindlikkus jätkata praegust mullaseiret, kooskõlas lihtsustamiskavaga on võimalik teha erandeid mõnede mullatunnuste (nt sooldumine, stabiilsed tunnused, mis ei muutu) seirest. Samuti jättis parlament välja komisjoni ettepanekus sisaldunud sertifitseerimissüsteemi, karistused, mida peeti ebaõiglaseks, samuti kogu ELi/ELi hõlmavad/ELi kehtestatud künnised, kusjuures määratlus " heas seisundis mullad  2050. aastaks " on vaid püüdlus, mitte kohustuslik eesmärk. Kokkuvõttes on parlamendi-poolseks eesmärgiks triloogides, et mullaseire direktiiv ei mõjutaks põllumehi.

Empowering Women in Agrifood

Tartu Biotehnoloogia Park koostöös EIT Food’iga kutsub osa saama inspireerivast ja toetavast programmist, mis annab osalejatele tugeva stardi ettevõtlusteel ning aitab murda soolist ebavõrdsust innovatsiooni- ja toidumaailmas.

Vabariiklik noortaluniku kutsevõistlus 2025

Vabariiklik noortaluniku kutsevõistlus toimub 16. mail 2025. a. algusega kell 9.30 Türi Lillelaada platsil. Võistlusele registreerimine toimub algusega kell 9.00 Türi Lillelaadal, Kalevi tn väljakul pealava taga Järvamaa Kutsehariduskeskuse telgis. Võistlustest osavõtuks registreeruda kirjalikult hiljemalt 10. maiks 2025. a. e-posti aadressil aive.kupp@jkhk.ee

Riigi toel alustab uus roheinnovatsiooni kiirendi

Riik toetab Euroopa Liidu kaasrahastusel metsa, mulla ja elurikkusega tegelevaid iduettevõtteid kokku 150 000 euroga. Kiirendi eestvedajad Baltic Innovation Agency (BIA), Sparkup Tartu Teaduspark ja Eesti Maaülikool toetavad idusid oma ekspertiisiga, mis aitab toodet või teenust muuta turule atraktiivseks.

Tarmo Soomere: elutähtsate asjadega ei mängita! Põllumajandus ja metsandus peaksid olema ühes ministeeriumis

Eesti Maaülikooli nõukogu esimees Tarmo Soomere leiab, et suur osa praegustest vastasseisudest ja eri nägemustest tundub tulenevat sellest, et põllumajandusliku ja metsandusliku maakasutuse eri tüübid paiknevad eri ministeeriumite haldusalas.

Selgusid "Tärkava idu" parimad äriideed

Kokku esitati kümnendat korda toimunud konkursile ligi 20 äriideed, millest žürii valis finaali 12. Kolmas koht ja 300 eurot stipendiumiks läks ideele "Roheline ehitus", mis keskendub ehitusmaterjalide ja tööriistade taaskasutusele.

Teise koha vääriliselt hinnati ideed "Prosect". Tegemist on ideega, mille realiseerumine tagaks loomadele putukatest proteiinisöödad.

Kalle Olli: rohepööre on kulukas, aga sellest loobumine on kulukam

Eesti Maaülikooli teadusprorektor Kalle Olli leiab, et ilmselt on järgmise sajandi ühiskonna põhiteema massiivse, sadadesse miljonitesse küündiva kliimapaguluse korraldamine.

Leia meid sotsiaalmeedias