Põllumajandus

Foto: shutterstock.com

Põllumajandusmaad kasutati Eestis 2020. aastal 983 000 hektarit, mida on 0,3% rohkem kui aasta varem. Statistikaameti andmetel on 2020. aasta põllumajanduse kogutoodangu väärtuseks ca 974 miljonit eurot, millest taimekasvatustoodangu väärtus moodustab 48%, loomakasvatustoodangu väärtus 42% ja teenuste väärtus 10%.

Põllumajandustoodangu koguväärtus oli 2020. aastal 2,3% võrra väiksem aasta varasemaga võrreldes, kuid taimekasvatuse jaoks väga ebasoodsa 2018. aastaga võrreldes on see 13% kasvanud. Aasta varasemaga võrreldes kahanes mullu üsna oluliselt taimekasvatustoodangu väärtus ning pisut ka loomakasvatustoodangu väärtus, kuid suurenes teenuste väärtus. Statistikameti andmetel tootmiskulud möödunud aastal pisut suurenesid ja põllumajandussektori ettevõtjatulu aasta varasemaga võrreldes 15% langes.

Eesti põllumajanduse kogutoodangu väärtusest kõige suurema osa moodustab teravili (37%), piim (24%), sead (8%), õliseeme (8%) ja rohusöödad (7%). Teiste tegevusalade osakaal jääb juba oluliselt väiksemaks.

2020. aasta oli Eesti teraviljakasvatajatele suhteliselt edukas. Teravilja kasvatati 370 000 hektaril ja teravilja kogusaagiks kujunes rekordilised 1,63 miljonit tonni – kuigi keskmine hektarisaagikus 4,4 t/ha jäi mullusele pisut alla, siis teravilja pind on aasta varsemaga võrreldes 2% kasvanud. Teraviljasaagist pisut üle poole moodustas nisu (52%) ja natuke üle kolmandiku oder (34%). Kaera ja rukki saak on juba tunduvalt väiksema osakaaluga. Teravilja koguväärtus ulatus möödunud aastal 358 miljoni euroni, mida on aasta varasemaga võrreldes 4% rohkem.

Rapsi ja rüpsi kasvupind oli möödunud aastal 70 926 hektarit, mis on 2019. aastaga võrreldes 2% vähem. Keskmine saagikus oli pisut parem kui aasta varem ning rapsi ja rüpsi kogusaagiks kujunes ligi 203 000 tonni (+6%). Õliseemne toodangu väärtus ulatus 75,3 miljoni euroni, mis on aasta varasemaga võrreldes 7% rohkem.

Kaunvilja – peamiselt hernest ja uba – kasvatati mullu kokku 49 535 hektaril, mis on 15% rohkem kui aasta varem. Kaunvilja saak ulatus 120 472 tonnini, mis on 8% rohkem kui aasta varem. Kaunvilja toodangu väärtuseks kujunes ligi 24 miljonit eurot.

Piimatootjate jaoks oli möödunud aasta pigem keeruline. Statistikaameti esialgsetel andmetel toodeti 2020. aastal 847 800 tonni piima, mis on 3% rohkem kui aasta varem. Jätkuvalt suureneb ka piimatoodang lehma kohta, mis oli keskmiselt 9943 kg ehk 310 kg rohkem kui 2019. aastal. Piima keskmiseks kokkuostuhinnaks kujunes möödunud aastal aga vaid 293 eurot/tonn, mis on viimase nelja aasta kõige madalam tase. 2019. aastal ulatus keskmine piimahind 310 euroni.

Kuigi tootmise näitajad on piimasektoris paranenud, siis keerulise turuolukorra tõttu kujunes piimatoodangu väärtuseks mullu 237 miljonit eurot, mida on üle 2% aasta varasemaga võrreldes vähem. Piima toomise omahind on FADN 2019. aasta andmetel 299 eurot/tonn. Statistikameti andmetest nähtub, et tootmise kulud põllumajandussektoris möödunud aastal suurenesid. Seejuures kasvasid kõige enam piimasektorit otseselt mõjutavad sööda- ja veterinaarkulud, aga ka tööjõukulud. Seega ei kata piima müügist saadav hind tootmiseks tehtavaid kulusid. Keeruline olukord piimaturul kajastub ka piimalehmade arvu vähenemises – 2020. aasta lõpu seisuga oli Eestis 84 400 piimalehma, mis on 600 võrra vähem kui aasta tagasi.

Aasta kokkuvõttes ulatub seakasvatuse toodangu väärtus 77 miljoni euroni, mida on aasta varasemaga võrreldes 2% rohkem. Seakasvatus on viimastel aastatel taastunud 2014. aastal sigade Aafrika katku tõttu alguse saanud väga suurest kriisist. Sigu oli Eestis möödunud aasta lõpu seisuga 316 800 ehk 5% rohkem kui aasta varem.

Sealiha keskmine kokkuostuhind ulatus möödunud aastal 1634 euroni/tonn, mis on aasta varasemaga võrreldes 2% vähem. Möödunud aasta esimene pool oli seakasvatajatele väga hea, keskmine kokkuostuhind ulatus 1756 euroni/tonn. 2020. aasta teise poolaasta keskmine hind on aga langenud 1523 euroni/tonn, mis on 2019. aasta sama perioodiga võrreldes koguni 15% vähem.

Väiksematest loomakasvatussektoritest oli möödunud aastal üsna keeruline olukord ka veise- ning lambakasvatussektorites. Üsna keerulises olukorras on ka aiandussektor – põllumajandustoodangu väärtus on üsna suurt vähikäiku teinud nii puu- ja köögivilja kui kartulikasvatuses.

 

VAATA UUDISEID >>