Kliimapoliitika

Foto: pixabay.com

Kui EL-i põllumajanduse kasvuhoonegaaside heitmed on võrreldes 1990. aastaga vähenenud 20%, siis Eestis on põllumajandussektori kasvuhoonegaaside heitkogused samal perioodil vähenenud 45%. Lisaks on siinse põllumajandussektori kasvuhoonegaaside heitmed Eurostati andmetel EL-i keskmisest tunduvalt väiksemad.

Põllumajanduse osa kasvuhoonegaaside kogusest on vaid 10%. Eestis peetavate loomade arv on viimase 30 aasta jooksul vähenenud kolm korda. Eesti põllumajanduse loomkoormus on Euroopa Liidu liikmesriikide võrdluses kõige madalamate hulgas.

Eesti põllumajanduslik maakasutus ja osades sektorites ka tootmine on EL-ga liitumisele eelnenud mõõnaperioodi järgselt siiski suurene­mas. Eesti majandusarengut mittearvestavad kliimapoliitika aluseks olevad ajaloolised referentsid ei tohi takistada meie maa- ja loodusressursi optimaalset kasutamist ning toidujulgeoleku kindlustamist.

Eesti suuremad põllumajandus- ja toidutööstusettevõtted on seadnud endale ambitsioonika süsinikuneutraalsuse eesmärgi ning tegelevad süsiniku jalajälje mõõtmise ja vähendamisega. Süsiniku jalajälje kaardistamise esimesed tulemused näitavad, et oleme ühed säästlikumad maailmas.

Süsinikupõllundus on suund, millega soovitakse tekitada põllumehele nn täiendav sissetulekuallikas kliimasõbralike praktikate rakendamise eest. Süsinikupõllundus on maa harimine ja kasutamine viisil, mis säilitab ja seob orgaanilist süsinikku mulla orgaanilises aines huumuses. Näiteks lähevad siia alla Eesti põllumajanduses laialt levinud praktikad nagu talvine taimkate, viljavaheldus, vahekultuurid.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja seisukohad kliimapoliitika valdkonnas:

  • ELi kliimapoliitika eesmärgid ei tohi ohtu seada Eesti toidujulgeolekut;
  • EL kliima- ja keskkonnapoliitika elluviimisel tuleb arvestada liikmes­riikide põllu­majandus­sektorite eripärade ja arenguvõimalustega ning senise panusega saasteainete heite vähendamisel. Samuti tuleb põllu­majandus­tootmise kasvu­hoone­gaaside heite kõrval arvestada sektori panusega süsiniku sidumisse;
  • Eesti vajab selget tegevuskava koos vajaliku eelarvega kliimeesmärkide saavutamiseks põllumajandus- ja metsandussektoris;
  • puhta õhu tagamiseks ja saasteainete heite piiramiseks tuleb panustada tootmise efektiivsuse kasvu, mis ühtlasi tagab põllumajandussektori konkurentsivõime tõstmise. Selleks tuleb toetada tootmises toitainete ringluse, paremate söötmise strateegiate ja tõhusama sõnnikumajanduse korraldamist ning tõu- ja sordi­aretust;
  • toetame nn süsinikupõllumajanduse algatust, kui see aitab ära kasutada põllumajanduse potentsiaali kliimamuutustega võitlemisel ja rohe-eesmärkide saavutamisel ning annab põllumajandusettevõtetele täiendava sissetuleku võimaluse, kuid seejuures tuleb lahendada mitmed lahtised küsimused, mis on seotud sertifitseerimise, regulatiivsete takistuste ja järelevalve keerukusega. Süsinikupõllundus on vaid osa kliimamuutuse lahendusest, mis ei tohiks asendada heitkoguste vähendamise meetmeid teistes tööstussektorites.
Eelmine luguMES tunnustas maamajandusvaldkonna tublisid tegijaid
Järgmine luguFotod! Lõikuspeol tunnustati koja aumärgiga maaelu edendajaid