Põllumajandusühistute küsitluse tulemused

november 17, 2011

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda viis Maamajanduse infokeskuse tellimusel käesoleva aasta oktoobri lõpus läbi ühistute küsitluse. Küsitluse eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas 2008.-2009. aasta uuringus osalenud organisatsioonid on viimase kolme aasta jooksul arenenud, kas ja kuidas on maaelu arengukava toetused ühistegevusele kaasa aidanud, millised on kitsaskohad ja mida oleks vaja muuta, et ühistu/organisatsioon areneks, samuti küsiti, kuidas ühistud hindavad ühistegevuse üldist olukorda. Küsitlusele vastas 14 ühistut ja põllumajandusorganisatsiooni.

Uuringus osales 14 organisatsiooni ja ühistut. Nendest enamus tegeleb piimanduse valdkonnas (6 vastajat). Kolm vastajat tegeleb köögivilja ja kartuliga, kaks vastajat lihaga, üks vastaja teraviljaga ja kaks vastajat mitmete erinevate toodetega.

Käesolevas küsitluses osalenud ühistute ja organisatsioonide enamuse hinnangul on ühistegevuse hetkeolukord Eestis pigem halb (57% vastajatest) või halb (7% vastajatest). Ankeetküsitlusele vastanud 14 inimesest 36% hindab ühistegevuse hetkeolukorda Eestis pigem heaks. Ühistegevuse olukorda ei hinda mitte ükski vastaja heaks.

2008.-2009. aasta uuringus osalenud 49 vastajast hindas 25% ühistegevuse hetkeolukorda Eestis halvaks, 63% pigem halvaks ja 12% pigem heaks. Ühistegevuse olukorda ei hinnanud paraku mitte ükski vastaja heaks.

Kuigi kahe uuringu ankeetküsitluse sihtrühm pole sama (kuigi osaliselt kattub) ja küsitluste tulemused pole otseselt võrreldavad, siis mõnevõrra meelevaldse üldistuse kohaselt on hinnang ühistegevuse olukorrale viimase küsitluse põhjal mõnevõrra paranenud. Tunduvalt suurem on nende vastajate osakaal, kes hindavad olukorda pigem heaks ja oluliselt on vähenenud nende vastajate osakaal, kelle hinnangul ühistegevuse olukord on halb.

Umbes pooled vastajad kinnitavad, et nende organisatsioonis on viimastel aastatel toimunud positiivseid muutuseid (nt lisandunud on uusi liikmeid või käive on kasvanud).

Vastanutest enamus (10 vastajat) on kasutanud tootjarühmade loomise ja arendamise toetust, vähemal määral on kasutatud teisi toetusi. Üle poole vastajatest (8 vastajat) kinnitavad, et toetused on olnud nende tegevuses määrava tähtsusega, 4 vastajat kinnitavad, et toetused on tegevusele mõningal määral kaasa aidanud. Toetuste olemasolu peetakse üldiselt oluliseks.

Kitsaskohtadest viitavad vastajad ressursside vähesusele (nii raha kui inimressurss), ühistu liikmete mõtlemisest tulevatele ebakõladele ja vähesele/puuduvale võimekusele toodete lisandväärtuse loomisel.

Loe rohkem küsitluse aruandest