Maaelu arengukava on kreenis, aga kuhu poole?

august 2, 2013

Maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) ettevalmistamine on jõudnud lõpusirgele, mis on erinevate huvigruppide vahel põhjustanud korraliku sõnasõja. Nagu raha jagamisel ikka. Oleme tihti kuulnud, et uus MAK on suurtootmise poole kaldu. Keskkonnakaitsja Silvia Lotmani arvates on arengukava sisu tugevalt kallutatud tööstusliku toidutootmise eelisarendamisele ja jätab ühiskonna laiemad huvid esindamata (Postimees, 01.07.2013). EVEA juht Marina Kaas põrutas Maalehes, et maaettevõtluse toetuse eelar­vet on kärbitud suurpõllumeeste surve tulemusena (Maaleht, 18.07.2013). Taluliidu juht Kaul Nurm on korduvalt avalikkuses viidanud, et MAKi eelnõu „ei soosi väiketalusid ja peamised toetused hakkavad minema suurtootjatele, kes tegelikult neid ei vaja“.

Loodame, et kui mõnda valeväidet palju kordi korrata, siis ei muutu see tõeks. Tegelikult oleme MAKi koostades pelgalt soovinud, et arengukava sihtgrupist ei lükataks välja seda osa toidutootjatest, kes kindlustavad meid iga päev valdava osa toiduainetega. MAKi esialgne eelnõu oleks näiteks investeeringutoetusest ilma jätnud ettevõtted, kus peetakse jõudluskontrolli andmetel 57 355 ehk 63% kõikidest lüpsilehmadest.

Taluliitu näib häirivat, et me pole nõus riskima Eesti põhiliste toidutootjate konkurentsivõime langusega lähiaastatel, mil nt piimakvootide kaotamise mõjul on vähemasti mõneks ajaks oodata kokkuostuhinna langust. Mis puudutab aga suuremate tootjate toetusvajadust, siis tänaseks on uuendatud ca 60% piimalehmakohtadest. Noorloomad on pea täielikult veel amortiseerunud lautades. Eesti põllumeestel on 2011. aastaks kujunenud suur sõltuvus võõrkapitalist. Seejuures kõige väiksematel ettevõtetel oli FADN andmetel kohustuste osatähtsus kapitalistruktuuris 3% ja kõige suurematel 41%, viiekümne suurema ettevõtte kohustused ulatusid koguni 53% varade mahust.

Viimase põllumajandusloenduse andmetel oli Eestis 19 316 põllumajandusüksust, nendest koguni 11 539 ehk 59% on nn abimajapidamised, kes annavad vaid 2% põllumajanduse toodangust. Samuti loendati, et 225 ettevõtet andsid tervelt 52% sektori kogutoodangust ja nendes ettevõtetes peeti 66% loomadest. Tihti süüdistatakse, et toetused koonduvad väikese arvu tootjate kätte. 2011. aastal said need 225 tootjat 29% ühtse pindalatoetuse kogumahust, mida on selgelt vähem, kui nende panus kogutoodangusse. Viiskümmend suurema põllumajandusmaaga ettevõtet said 2011. aastal 9,6 miljonit eurot ühtset pindalatoetust, samal ajal sai riik tänu nendele ettevõtetele ainuüksi tööjõumakse üle 11 miljoni euro.

Oleme soovinud, et MAKi investeeringutoetuste eelarvet ei vähendataks ja nende maksmisel keskendutaks nn tuumikettevõtetele, kelle tegevusest sõltub otseselt meie toidulaua kindlustamine. Oleme pakkunud, et investeeringutoetuse sihtgrupiks võiks olla ca 3500 ettevõtet. Toetuse saamise eelduseks peaks olema regulaarne majandustegevus ja riigimaksude maksmine. Küsitavatele hindamiskriteeriumitele peaks eelistama objektiivseid majandusnäitajaid. Mobiilsetele masinatele peaks eelistama pikaajalisemaid investeeringuid tootmishoonetesse.

Põllumajandusministeerium on aga pidanud õigemaks jääda investeeringutoetuste sihtgrupi määramisel häguseks. Investeeringupoliitika prioriteetidest pole samuti olnud võimalik aru saada – kuna nii masinaid kui hooneid toetatakse samast rahakotist, hoonetele eelistust pole antud ja masinate toetusmäära on menetluse käigus tõstetud, siis kipub teravik minema pigem väiksemate investeeringute ehk masinate suunas. Samas meile saadetud kirjas kinnitab minister, et liikuvat tehnikat ei ole plaanis toetada. Veelgi ähmasem on ministeeriumi kava suunata investeeringutoetuste arvelt 65 miljonit eurot laenude ja garantiide rahastamiseks. MAKi eelarvest on vanas rahas broneeritud üle ühe miljardi krooni, ilma et suudetaks selgelt vastata: kes, mille jaoks ja mis tingimustel tulevikus fondile ligi pääseb? Hämmastust tekitab ka Riigikantselei soovitus panna arengukavasse nii vähe siduvaid tingimusi ja kohustusi kui võimalik, et tagada hilisem paindlikkus arengukava rakendamisel. Küllap sogases vees ongi lihtsam kala püüda, kuid meis tekitab see kõik ebakindlust.Lõpetuseks aga väidetest, et uus MAK on suurettevõtete eelisarendamise poole kaldu. Meetmete ja tingimustega tutvudes saab täheldada paraku vastupidist. Alustades sellega, et kavas on käivitada ulatuslik tasuta nõustamise süsteem väiketootjatele. Põllumajanduse investeeringumeetmes saavad väiksemad tootjad erandina toetusega soetada ka mobiilseid masinaid, seejuures on eelnõu menetlemise käigus suurendatud vastavat toetusmäära; eelistatakse investeeringuid maheettevõtetes, kes saavad lisaks erandina toetust ka kasutatud seadmete ostuks; võrdsete taotluste puhul eelistatakse väiksemat ettevõtet; eelistatakse sõnnikuhoidlate ehitamist (mille halb seisund on probleem eelkõige just väikeettevõtetes); eelistatakse investeeringuid väiketootjate jaoks perspektiivsesse linnu- ja küülikukasvatusse ning aiasaaduste tootmisesse; masinate ja seadmete puhul on tõstetud maksimaalset toetusmäära ettevõtte kohta seniselt 100 000 eurolt 150 000 eurole, kuid hoonete puhul on suuremaid investeeringuid takistav piirmäär jäänud 500 000 euro juurde. Mahetöötlemise projekte toetatakse kõrgema toetusmääraga. Majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetust antakse vaid mikroettevõtetele. Tootjarühmade toetuse andmisel eelistatakse mahetootjaid. Küsida saab keskkonnasõbraliku aianduse toetust. Toetatakse ekstensiivset põllumajandust: kohalikku sorti taimede ja ohustatud tõugu loomade kasvatamist, poollooduslike koosluste hooldamist, Natura põllu- ja metsamaad. Oluliselt kasvab mahetoetuse eelarve, mõnevõrra ka noortaluniku toetuse kogumaht. Loomade heaolutoetusest välistatakse veised ja sisuliselt sellega ka suuremad tootjad. Koostöömeetmes antakse toetust lühikeste tarneahelate ja otseturustuse arendamiseks, mis on otseselt suunatud väiketootjatele. Kasvab Leader eelarve, kust saab toetust küsida just väiksematele projektidele.

Võib-olla on uus maaelu arengukava tõesti kreenis, aga kahjuks mitte Eesti toidu tootmise poole.

Roomet Sõrmus, EPKK juhataja