Maaelu arengukava investeeringumeetmed peavad panustama töökohtade kindlustamisse

detsember 14, 2012

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda saatis 10. detsembril põllumajandusministrile kirja, milles avaldasime mõningast rahulolematust maaelu arengukava 2014-2020 raames kavandatavate põllumajandusettevõtete investeeringumeetmete osas. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja hinnangul peab investeeringute toetamise poliitika eesmärgiks olema ettevõtluse arendamine ning töökohtade kindlustamine, mistõttu peaks investeeringute toetamisel lähtuma ettevõtete pikaajalisest konkurentsivõimest, investeerimis­suutlikkusest ja objektiivsetest majandusnäitajatest.

Kuna ka uuel perioodil on tõenäoliselt toetusteks ettenähtud rahalised vahendid piiratud, siis on vajalik investeeringumeetme raames seada prioriteedid. Prioriteetide seadmisel tuleb lähtuda juba seatud strateegilistest eesmärkidest (nt piimastrateegia) ja põhimõttest, et eelistatud on need investeeringud, mille mõjusus Eesti majandusele (sh põllumajandus­sektorile), tööhõivele, ekspordivõimele jms on suurem. Eelistama peaks püsivamaid ja pikaajalisemaid investeeringuid. Näiteks investeeringud loomakasvatusse on reeglina suurema mõjuga tööhõivele, samuti võimaldab loomakasvatuse arendamine tekitada suuremat nõudlust kohaliku taimekasvatustoodangu järele. Investeeringutele masinaparki peaks eelistama investeeringuid tootmishoonetesse ja rajatistesse ning nendega seonduvatesse tehnoloogia­tesse.

Konkreetsemalt teeme ettepanku uuel perioodil lähtuda SAPARDi ja riikliku arengukava 2004-2006 investeeringumeetmete rakendamise põhimõtetest. Toetuse saamiseks peab taotleja täitma sätestatud nõuded ettevõtete finantsnäitajate osas (lühiajaliste kohustuste maksevõime, likviidsuskordaja, käiberentaablus ja võlakordaja). Taotluste hindamiseks tuleb tekitada erinevate investeeringute omavaheline võrdlus punktitabelina arvestades riigi prioriteete.

Teeme ettepaneku tekitada suurem selgus põllumajandussektori investeerimismeetmetes ning ühendada kavandatavad meetmed „Investeeringud põllumajandustootmise arendamiseks“ ja „Investeeringud loomakasvatusehitistesse“.

Põllumajandus-Kaubanduskoda ei nõustu põllumajandusministeeriumi senise ettepanekuga tootjate suurusgruppide jaotamise kohta müügitulu alusel, samuti pakutud piirangutega toetuse maksimaalsele suurusele. Erinevate ettevõtete müügitulu omavaheline võrdlemine võib viia ekslike järeldusteni, sest erinevates sektorites toodetud toodangu väärtus on erinev (nt pole omavahel võrreldavad teraviljakasvatusettevõtte ja piimatootja müügitulud).

Maksimaalsed toetusmäärad ettevõtte kohta peaksid jääma vähemalt käesoleva perioodi tasemele. Arvestades meie ettepanekut kahe meetme liitmiseks, peaks summeerima ka mõlema meetme maksimaalsed toetusmäärad. Konkreetne piirmäär vajab täiendavat analüüsi ja sõltub maaelu arengukava finantsmahust, kuid see võiks investeeringumeetmete puhul olla vähemalt 650 000 eurot (150 000 + 500 000 eurot, kui vaadelda investeeringuid põllumajan­dus­tootmise arendamiseks ja investeeringuid loomakasvatus­hoonetesse eraldi).

Käesoleva perioodi maaelu arengukava kogemus näitab, et seatud piirangud ettevõtete suurusele ja taotluste hindamise teatud kriteeriumid (nt noorte eelistamine) tekitavad anomaaliaid. EPKK toetab aga investeeringute toetamisel selgust ja läbipaistvust. Noorte pealekasvu kindlustamiseks põllumajandussektoris peab rakendama noortele suunatud meedet (EL määruse artikli 20 kohane starditoetus), investeerimismeetme alusel noorte eelistamine tekitab asjakohatuid moonutusi taotlejate vahelises ausas konkurentsis.

Toetusmäära erinevates suurusgruppides ja erinevatele taotlejatele ei peaks diferentseerima. Kui kehtestatakse maksimaalne toetuste lagi ettevõtte kohta, siis see viib suuremate investeeringute puhul (nt loomakasvatushooned) iseenesest toetuse määra madalamaks.

Kuna menetlemisel oleva Euroopa Liidu maaelutoetuste määruse artikli 18 kohaselt on põllumajandusettevõtte ümberkorraldamisse tehtavate investeeringute puhul toetuskõlblikud üksnes sellised põllumajandusettevõtted, mis ei ületa teatavat suurust ja liikmesriigid peavad selle suuruse kindlaks määrama maaelu arengukavas, siis leiame, et maksimaalse suuruse määramisel tuleb lähtuda Euroopa Liidu väikese ja keskmise suurusega ettevõtete määratlusest. Investeeringud peaksid olema suunatud mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd) kategooriasse kuuluvatele ettevõtetele, millel on vähem kui 250 töötajat. Seejuures ei tohi ettevõtte aastakäive ja aastabilansi kogumaht ei ületada 10 miljonit eurot (ülempiir väikeettevõttele). Väikeettevõtetele seatud ülempiiri kasutamist töötajate alusel ei pea me mõistlikuks, kuna ettevõtteid peaks (eriti maapiirkondades) pigem motiveerima töökohti looma ja säilitama. Ülempiiri seadmisel lükkame tagasi ministeeriumi poolt pakutud laed aastase müügitulu ja loomühikute alusel. Leiame, et abikõlblike taotlejate määratlemisel peaks kõikides valdkondades (sh aiandus) lähtuma eelpool nimetatud kriteeriumitest.

Investeeringumeetmeid kavandades ei tohi unustada, et meie põllumajandus­ettevõtted /ettevõtjad ei konkureeri niivõrd omavahel, kui on otseses konkurentsis Euroopa Liidu teiste liikmesriikide tootjatega. Teatavasti on aga ette näha, et ebavõrdsed konkurentsitingimused põllumajanduspoliitika otsetoetuste osas jäävad püsima vähemalt kuni 2020. aastani, mil Eesti põllumajandustoetused saavutavad valitsusjuhtide laual oleva eelarvekava kohaselt vaid 75% taseme EL keskmisest. Teatavasti on Eesti jätkuvalt toidutoorme netoimportija, eriti liha ja aiandussaaduste osas.

Investeeringumeetmete sihtgrupi määratlemisel teeme ettepaneku, et toetus oleks suunatud vaid aktiivsetele ettevõtetele/ettevõtjatele. Reaalse ja korrapärase majandustegevuse tuvastamiseks peaks lähtuma riigi poolt seatud müügikäibe alampiirist käibemaksu­kohuslastele (16 000 eurot).

Taotluste hindamisel ja paremusjärjestuste koostamisel tuleks lisaks prioriteetidele eelistada neid projekte, millel on suurem mõju tööhõive kindlustamisele. Abikõlblikud peaksid olema vaid nende ettevõtete/ettevõtjate taotlused, kus terve aasta jooksul on makstud vähemalt ühe töötaja pealt sotsiaalmaksu (vähemalt miinimumpalga ulatuses). Eelistama peaks nende ettevõtete investeerimisprojekte, kus ühe töötaja kohta aasta jooksul tasutud sotsiaalmaks on suurem.

EPKK ei toeta investeerimismeetme raames piirangute seadmist loomakoha maksumusele – tootmistehnoloogia valik peaks olema ettevõtja vaba otsus ja lähtuma majanduslikust suutlikkusest.

Traktorite ja põllumajandusmasinate puhul teeme ettepaneku kehtestada kõikidele taotlejatele maksimaalseks toetuse määraks 25%, kuna tegemist on suhteliselt lühiajalise investeeringuga, mille tasuvust peab toetama ettevõtte/ettevõtja igapäevane majandamine. Masinate toetus­määra diferentseerimine tekitab ohu, et ettevõte investeerib ettevõtte reaalsetest vajadustest võimsamasse masinasse.

Investeeringumeetmete kavandamisel palume silmas pidada ka investeeringuvajadust, mis tuleneb Euroopa Liidu ja Eesti riigi poolt kehtestatud keskkonnanõuetest. Kaaluda võiks ka nende investeeringute eelistamist, mille keskkonnakasu on suurem. Keskkonna­investeeringute puhul peame silmas nii sõnniku- ja jäätmemajanduse investeerin­guid kui ka sõnniku ja läga keskkonnasõbraliku ja efektiivse kasutamise tehnoloogiaid.

Finantskorralduse meetmete rakendamise vajaduse ja eesmärkide kohta saame anda oma hinnangu alles seejärel, kui täpsemalt on teada investeeringutoetuste raamid ja sihtgrupp.

Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetus peaks olema suunatud ettevõtetele/ ettevõtjatele, kelle aastane müügitulu on vahemikus 4000-16000 eurot. Nõustume noortalunike ühenduse kommentaariga, et antud meetme puhul ei saa rääkida töökohtade loomisest või säilitamisest, kuna sellise müügimahu juures ei ole võimalik maksta töötajale palka. Nõustume ministeeriumi seisukohaga, et kindlasti peaks vähemasti osa selle meetme raames makstavast toetusest olema seotud investeeringutega. Toetuse sihipärase kasutamise tagamiseks peaks kaaluma võimalust, et toetuse saamiseks tuleb esitada äriplaan (tegevuskava) ning et ettevõtte müügitulu peaks viie aasta jooksul pärast toetuse saamist/investeeringu tegemist olema suurem kui 16 000 eurot. Meetme tingimustest peaks taotlejale selgelt olema aru saada, et tegemist on ettevõtlus-, mitte sotsiaaltoetusega.

Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise meetme puhul toetame noortalunike ühenduse ettepanekut, et taotluste hindamisel peaks üleandmise puhul lisapunktide saamiseks üleantava ettevõtja vanus olema vähemalt 55 eluaastat või üleandjal tuvastatud tervisehäire, töövõimekaotus vms.