27. aprillil toimus Toiduliidu korraldusel traditsiooniline toiduainetööstuse aastakonverents, mille raames toimus ka Eesti nelja kaubandusketi juhtide paneelarutelu. Arutelul osalesid Prisma Peremarketi juht Janne Lihavainen, ETK juht Kati Kusmin, Tallinna Kaubamaja (Selver) esimees Raul Puusepp ja Rimi Eesti direktor Sven Christer Östholm. Diskussiooni juhatas Põltsamaa Felixi juhataja Anti Orav. Järgnevalt on kirja pandud arutelul kõlanud mõtted ja seisukohad.
Kui tähtis on Teie kaupluseketi jaoks Eesti toit?
Prisma: Eesti toit on meie keti jaoks sama tähtis, kui see on meie tarbija jaoks. Kaupluse ülesanne on aru saada, mida klient tahab. Me peame selle ülesande täitma võimalikult hästi ja konkurentidest paremini. Kauplus ei saa teha otsuseid kliendi eest. Kui tootjate brändid on tugevad, siis on kaupluse asi neid müüa.
Selver: Selver ja Kaubamaja on Eesti toitu alati kõrgelt hinnanud ja seda suunda poodides arendanud. Oleme ka ise püüdnud tarbijat Eesti toiduainete juurde ja seda tarbima suunata. Eesti toit on meie jaoks väga tähtis, seega on kodumaised kaubad poodides ka hästi presenteeritud.
ETK: Tarbijateühistul on 82 000 liiget, kes on ise eestimaalased. Seega on ka Eesti toiduained meie jaoks ülitähtsad. Kohaliku toidu müümine tähendab oma inimestele töökohtade kindlustamist. Lõpuks otsustab siiski tarbija müügiedu üle. Kindlasti on oluline, et tarbija saaks teha valikuid.
Rimi: Meie jaoks on Eesti toit oluline. Liha osas tegime vea. Viga polnud mitte Rimi omabrändi sissetoomine, vaid see, et tarbijatel puudus valik.
Mida õppisid kaubandusketid nn lihasõjast? Kas selle juhtumi valguses olete mõelnud korrigeerida oma tegevust?
Prisma: Meie kett ei tee suuri sõnu. Meie teeme tegusid. Eesti toiduainete sortiment on Prismas kõige laiem. See ei tähenda, et minu kui soomlase jaoks oleks Eesti põllumees Poola põllumehest kuidagi tähtsam. Meile on Eesti toiduained tähtsad seetõttu, et nende müümisel teenime raha.
Selver: Meie jaoks selles loos midagi uut polnud. Kui kaupade hind on konkurentsivõimeline, siis tarbija eelistab tihtilugu kodumaist ja kindlasti on tarbijatele oluline valikuvõimalus.
ETK: Sai selgeks, et pole see eestlane midagi nii tuim ja leplik. Kui vaja, siis on tarbijad võimelised häält tegema küll.
Milline roll on kaupluste omabrändidel ja kui suur peaks nende osakaal lettidel olema?
Prisma: Meie omabrändi Rainbow kvaliteet on A-brändidega samal tasemel, kuid hind peab olema soodsam. Kaubanduse omabrändide tähendus on erinevates kaubagruppides väga erinev. Prisma müüb tooteid oma kaubamärkide all ka seetõttu, et tootjatel on bränditoodete reklaamimisel töö tegemata ja brändikaubad ei õigusta oma hinda. Kaubanduse omabrändidel võib olla tootjatele ka positiivne mõju, nt Soome turule on Eesti tooted pääsenud just tänu kaubanduse omatoodetele.
Selver: Eestis on kaubanduse omabrändid veel lapsekingades. Kindlasti kaubanduse omabrändide osakaal turul kasvab. Ka Selveris moodustab omabrändide läbimüük alla ühe protsendi kogukäibest (koos Selveri köögiga on osakaal siiski suurem). Selveri omabrändi tooted on keskmise kvaliteediga, kindlasti ei soovi Selver omatoodetega konkureerida alumise otsa toodetega. Omabrändid on olulised juba ka seetõttu, et kaubandus suudab rohkem panustada reklaami.
ETK: Meie kauplustes on müügil umbes 100 Säästu kaubamärki kandvat toodet. Lisaks Maksiköögi toodang. Nagu nimi ütleb, siis peaksid need tooted andma tarbijatele säästu. Kaubanduse omabrändid on üks valikuvõimalus tarbijatele.
Rimi: Omabrändid on meie jaoks üsana olulised. Omabränd Rimi peab pakkuma tavatoodetega sama või paremat kvaliteeti, kuid hind peab olema soodsam. Alpenrose kaubamärgi all võime müüa ka madalama tasemega tooteid. Omabrändi all müüdavad tooted pole ilmtingimata imporditud, kasutame ka Eesti tootjaid. Oleme valmis arutlema selle üle, et Eesti toodete osakaalu omabrändi toodete hulgas suurendada.
Tarnekindluse tagamine on täna suurel määral tootjate õlule pandud. Kaubanduse instrumentideks on sunnivahendid, sh trahvid. Nt Felix saab tellimuse 24 tundi ette teada ja peab seejuures tagama tarnekindluse!? Vahepeal on üllatuskampaaniad ka tootja jaoks suur üllatus. Kas selles osas oleks võimalik edasi areneda?
Prisma: Kuigi see probleem ilmselt kunagi lõpuni ei lahene, siis kindlasti peaks kaubandus ja tootjad rohkem koostööd tegema. Soomlased räägivad eestlaste kohta nalja, et Eestis on strateegiline planeerimine see, mis juhtub juba homme. Kaubandus peaks tõesti kõige paremini tarbijate vajadusi teadma, kuid see on Eestis täna kindlasti üks puudujääkidest. Soomes puudub mõiste kauba „tagastus“.
Selver: Rohkem infovahetust tõesti säästaks raha. Täna palju umbusaldust. Nt kui liiga vara on kampaania toimumine teada, siis teevad ka konkurendid sarnase kampaania.
ETK: Unustada tuleks hirmud ja keskenduda tuleks tulemusele.
Rimi: See on koostöö ja infovahetuse küsimus, samuti planeerimine. Ka täna teeme siiski koostööd, kuigi lehed kirjutavad teisiti. Koostöö uus tase on meie poolt teretulnud.
Kas kaubandusketid ka tegelikult teavad, mida tarbija tahab?
Selver: Tarbija valib ja nende valikute järgi teame. Samuti õpime analüüsima Partnerkaardi andmeid.
ETK: Tarbija ise ka sageli ei tea, mida plaanib osta. Info hulk valikute tegemisel on lai.
Rimi: Otsustame mitte tarbija sõnade vaid tegude järgi.
Kui efektiivsed on täna kaubandusketid?
Prisma: Tõsi on see, et Eesti Prisma efektiivsus on 2-3 madalam kui Soome Prismades (müügikate töötaja kohta). See on juhtide tegemata töö.
Selver: Majandussurutise tulemusel oleme suutnud ise rohkem efektiivsust tõsta kui oleme tarnijatelt nõudnud.
ETK: Tänu majanduslangusele on efektiivsus suurenenud, kuid arenguruum on veel suur. Hea oleks, kui saaks ka tootjaid efektiivsuse suurendamiseks kaasata.
Rimi: Majanduslik olukord on kindlasti sundinud efektiivsust tõstma.
Kas Eestis pole juba liiga palju kaubanduspinda?
Prisma: Kaubanduspindade struktuur on vale. Pinda on liiga palju valedes kohtades ja liiga vähe õigetes kohtades. Väikeste supermarketite osakaal on Eestis veel väike võrreldes teiste riikidega.
Rimi: Usume, et 2015. aastal on turul vähem kauplusekette kui täna.
ETK: Ilmselt kettide arv väheneb. Pole välistatud ka uute kettide tulemine.
Jaemüügi prognoos 2010 vs 2009?
Prisma: suurt muutust ei oota, heal juhul tuleb 1-2% müügikasv.
Selver: Usume, et aasta müüginumbrid on väikeses plussis võrreldes möödunud aastaga.
ETK: väike kasv teisel poolel, kuid töötuse kõrge määr võib tarbimist pärssida.
Kas euro kasutuselevõtt Eestis mõjutab kuidagi ka kaubanduse hinnakujundust?
Prisma: Euro on tehniline küsimus. Hinnakujundust see ei mõjuta. Number on number, olgu hind kroonides või eurodes.
Selver: Eurole üleminek on matemaatiline arvutus. Hinnad muutuvad muudest tingimustest tulenevalt (kulud).
Milline võiks olla kaubanduse ja tööstuse lähituleviku koostöö?
Rimi: Näeme koostööd kaubanduse omabrändide alal. Lahendada tuleb väiketarnijate probleemid, võib-olla peaks olema valitsuse tugi, mis aitaks mikrotarnijate koostööd sisenemisel kettidesse.
ETK: Ettepanekud tarne- ja väärtusahela parandamiseks on oodatud, kuigi ETK pole kõige lihtsama struktuuriga organisatsioon.
Selver: Selveri omatoodete osakaalu on plaanis suurendada. Ka väiketootjad võivad meiega ühendust võtta, et oma kaupa müü vaid ühes Selveris.
Prisma: meil väike turuosa, mistõttu on Prisma koostöö väikestega lihtsam. Soomes on S-marketi turuosa 43%, kuid ka seal toimub koostöö väikeste tootjatega, kes on koopereerunud nt maakonna tasandil.
Kas koostöö toiduainetööstuse ja kaubanduse organisatsioonide vahel võiks tiheneda?
ETK: Koostööd saaks tihendada küll, kuid see ei saa sündida sunniviisiliselt. Vaja on selget motivatsiooni, siis saaks kokku kutsuda nt mingid töörühmad või töötada konkreetsete projektide kallal.
Prisma: Näeme koostöövõimalusi koolituste koordineerimise ja konkreetsete projektide raames.
Rimi: Kindlasti on kaubanduse ja tööstuste omavaheline suhtlemine parem kui mõttevahetus meedia vahendusel.
