valdkonnad

ibsr_p1_Baltic-Sea-Food_project-logo_full-coloured_new2

 

 

 

 

Alates 1. oktoobrist 2017 kuni 30. septembrini 2020 teevad 10 Läänemere-äärse riigi 14 toiduvaldkonna organisatsiooni koostööd Interreg Baltic Sea Region programmist rahastatava projekti “Baltic Sea Food” raames.

Projekti eesmärk

Töötada välja toimiv ärimudel, mis aitaks piirkondlikel toiduvõrgustikel kohalikke toidutooteid tõhusamalt ja kuluefektiivsemalt turustada.

Maaeluministeerium on projekti “Baltic Sea Food” juhtpartner. Lisaks Maaeluministeeriumile osalevad projektis Eesti partneritena MTÜ Eesti Maaturism ning Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

Projekti eelarve

Kolm aastat kestva projekti eelarve kokku on 2 436 479 eurot, sealhulgas Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERDF) toetus 1 624 240,15 eurot, Norra riigi toetus 144 454 eurot ja Euroopa naabruspoliitika rahastusvahendi (ENI) toetus 45 239,55 eurot.

Projekti partnerid

Projektis osalevad 14 organisatsiooni 10 Läänemere-äärsest riigist.

  • Maaeluministeerium (Eesti)
  • Latvijas lauku tūrisma asociācija “Lauku ceļotājs” (Läti)
  • Tourismusverband Mecklenburg-Vorpommern e.V. (Saksamaa)
  • Ystad kommun (Rootsi)
  • Biedrība “Lauksaimnieku organizāciju sadarbības padome” (Läti)
  • Business Region Esbjerg (Taani)
  • HANEN – næringsorganisasjonen for bygdeturisme, gardsmat og innlandsfiske I Norge (Norra)
  • MTÜ Eesti Maaturism (Eesti)
  • Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (Eesti)
  • Государственное бюджетное профессиональное образовательное учреждение Псковской области «Псковскийагротехнический колледж»  (Venemaa)
  • Государственный комитет Псковской области по экономическому развитию и инвестиционной политике (Venemaa)
  • Lahden ammattikorkeakoulu Oy (Soome)
  • Lietuvos kaimo turizmo asociacija (Leedu)
  • Fundacja “Natura Polska” (Poola)

Kohaliku toidu tootjad vajavad oma toodete müümiseks hästi toimivat turustuskanalit

Paljud Läänemere-äärsete riikide piirkondlikud toidutootjad on väikesed pereettevõtted, kelle jaoks oma toodete müügi ja logistika korraldamine on aeganõudev ning kulukas ettevõtmine, kuna palju müügitööd toimub telefoni teel või otsesuhtluses klientidega. Turustamine suurte poekettide või hulgiladude kaudu on aga keeruline, kuna väikeettevõtete mahud ei ole piisavalt suured ja stabiilsed ning toodete hinnatase on suurtootjatega võrreldes kõrgem. Seetõttu on ka piiratud väiketootjate toodangu turustamine hotellidele, restoranidele, toitlustusettevõtetele, kauplustele, majutusettevõtetele. Piirkondlike väikeettevõtete toodete turg on enamasti nende lähipiirkonnas ning seetõttu on mitmed väikeettevõtted koondunud kohalikesse toiduvõrgustikesse, et koos oma tooteid turundada ja tarbijateni viia.

Miks ei paku paljud kohvikud ja restoranid oma menüüdes piirkondlike väikeettevõtete toorainest valmistatud roogi?

Esialgne analüüs olukorra kohta Läänemere-äärsetes riikides näitab, et piirkondlikud toidutootjad on enamasti harjunud turustama oma tooteid otse tarbijale. Samas on toitlustusettevõtetel oma töö efektiivseks korraldamiseks tavaks tellida tooteid otse ühelt või kahelt vahendajalt (eelkõige hulgiladudest), selle asemel et esitada tellimusi kümnetele erinevatele väiketootjatele või töötlejatele.

Projekt “Baltic Sea Food” loob lahenduse, mis võimaldab kohalike väikeettevõtete toodangul jõuda kohvikute, restoranide, hotellide ja maaturismiettevõteteni

Projekti “Baltic Sea Food” eesmärk on välja töötada toimiv ja kuluefektiivne ärimudel, mis aitaks Läänemere-äärsete riikide maapiirkondades tegutsevatel piirkondlikel toiduvõrgustikel kohalikke toidutooteid nii kohvikutele, restoranidele, hotellidele kui ka maaturismiettevõtetele tõhusamalt ja kuluefektiivsemalt turustada.

Rohkem infot: http://www.balticseaculinary.com/baltic-sea-food-project