Tänavu mais sai alguse rahvusvaheline koostööprojekt Liivimaa Toidutee, mis kestab kolm aastat ja mille käigus luuakse uus turismitoode – Eestit ja Lätit ühendav toidutee. Projekti partnerid on Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, MTÜ Eesti Maaturism, Läti Maaturismi Ühendus “Lauku ceļotājs”,  Vidzeme planeerimisregioon, SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus, SA Tartumaa Turism, SA Valgamaa Arenguagentuur.  

Uus toidutee põhineb meie  toiduga seotud pärimusel, ühisel ajalool ja traditsioonidel, mis ulatuvad 13. sajandisse, kui Eesti ja Läti alad kandsid Liivimaa nimetust ning võib öelda, et sai alguse meie toidukultuur. Loodav toidutee koondab enda alla ligikaudu 250 kohaliku toidu tootjat ja pakkujat Eestist (Hiiumaalt, Saaremaalt, Läänemaalt, Pärnumaalt, Viljandimaalt, Jõgevamaalt, Tartumaalt, Valgamaalt, Võrumaalt, Põlvamaalt) ning Vidzeme, Kurzeme ja Pieriga piirkonnast Lätist.

 

Peamised eesmärgid, mida soovime projektiga saavutada:

Peamised tegevused:

Toidupärimusel põhineva turismitoote loomine. Ühise toidutee loomiseks lepime kokku toidutee liikmetele kehtivad kriteeriumid, valime välja potentsiaalsed kohaliku toidu tootjad ja pakkujad (sh turismiettevõtted), kes võiksid olla uue toidutee liikmed ning alustame tööd ühise brändi/turismitoote kujundamisega. Lisaks uuele brändile luuakse ka regionaalne toidutee „TasteHanseatica,“ mis tutvustab just Via Hanseatica piirkonnaga seotud toidupärimust.

Pärimuskultuuri ja toiduajalugu kasutavate ettevõtjate võrgustiku tugevdamine ning teenuste kvaliteedi tõstmine läbi võrgustikuliikmete teadmiste ja oskuste suurendamise. Efektiivse teenusepakkumise eeltingimuseks on koostöö ja teadmised. Projekti raames korraldatakse mitmeid  praktilisi seminare ja toiduvalmistamise töötubasid  turismi- ja toitlustusettevõtetele, et anda edasi erinevate spetsialistide oskusteavet, mis on seotud nii spetsiifiliste pärimustoidu teemade kui ka toiduturismiga üldisemalt. Lisaks loome regionaalsed tootjate-pakkujate võrgustikud, õpime teiste piirkondade kogemusest, kogume ja jagame infot oma kulinaaria ajaloo kohta (käsiraamatute koostamine, retseptide kohandamine) jne.

Turundustegevused. Uus toidutee saab olema äratuntav bränd nii sise- kui välisturgudel. Kuna tänapäeva reisivalikud põhinevad paljuski emotsioonidel ja jagatud kogemustel, siis kutsume uuele toiduteele siin pakutavast osa saama nii (toidu)blogijaid, valdkonna ajakirjanikke kui ka reisikorraldajaid. Just nende jagatud lugude ja emotsioonide kaudu loodame jõuda võimalikult suure ja õige sihtgrupini. Ja loomulikult saavad uut toiduteed külastajatele tutvustama ka mitmed prinditud ja online versioonis kättesaadavad turundusmaterjalid.

Projekti kestvus: 01.05.2017 – 30.04.2020 (36 kuud)

Projekti eelarve: Projekti kogueelarve on 1 059 789 eurot, millest Eesti-Läti programmi toetus on  900 821 eurot.

Kontakt:

Sille Talvet-Unt, projekti koordinaator, sille.talvet@gravitas.ee

Evi Randpere, EPKK toiduvaldkonna juht, evi@epkk.ee

Interreg Full colour_all inclusive

Interreg Full colour_all inclusive2017. aasta mais sai alguse rahvusvaheline koostööprojekt Liivimaa Toidutee, mis kestab kolm aastat ja mille käigus luuakse uus turismitoode – Eestit ja Lätit ühendav toidutee. Projekti partnerid on Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, MTÜ Eesti Maaturism, Läti Maaturismi Ühendus “Lauku ceļotājs”,  Vidzeme planeerimisregioon, SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus, SA Tartumaa Turism, SA Valgamaa Arenguagentuur.  

Uus toidutee põhineb meie  toiduga seotud pärimusel, ühisel ajalool ja traditsioonidel, mis ulatuvad 13. sajandisse, kui Eesti ja Läti alad kandsid Liivimaa nimetust ning võib öelda, et sai alguse meie toidukultuur. Loodav toidutee koondab enda alla ligikaudu 250 kohaliku toidu tootjat ja pakkujat Eestist (Hiiumaalt, Saaremaalt, Läänemaalt, Pärnumaalt, Viljandimaalt, Jõgevamaalt, Tartumaalt, Valgamaalt, Võrumaalt, Põlvamaalt) ning Vidzeme, Kurzeme ja Pieriga piirkonnast Lätist.

 

Peamised eesmärgid, mida soovime projektiga saavutada:

Peamised tegevused:

Toidupärimusel põhineva turismitoote loomine. Ühise toidutee loomiseks lepime kokku toidutee liikmetele kehtivad kriteeriumid, valime välja potentsiaalsed kohaliku toidu tootjad ja pakkujad (sh turismiettevõtted), kes võiksid olla uue toidutee liikmed ning alustame tööd ühise brändi/turismitoote kujundamisega. Lisaks uuele brändile luuakse ka regionaalne toidutee „TasteHanseatica,“ mis tutvustab just Via Hanseatica piirkonnaga seotud toidupärimust.

Pärimuskultuuri ja toiduajalugu kasutavate ettevõtjate võrgustiku tugevdamine ning teenuste kvaliteedi tõstmine läbi võrgustikuliikmete teadmiste ja oskuste suurendamise. Efektiivse teenusepakkumise eeltingimuseks on koostöö ja teadmised. Projekti raames korraldatakse mitmeid  praktilisi seminare ja toiduvalmistamise töötubasid  turismi- ja toitlustusettevõtetele, et anda edasi erinevate spetsialistide oskusteavet, mis on seotud nii spetsiifiliste pärimustoidu teemade kui ka toiduturismiga üldisemalt. Lisaks loome regionaalsed tootjate-pakkujate võrgustikud, õpime teiste piirkondade kogemusest, kogume ja jagame infot oma kulinaaria ajaloo kohta (käsiraamatute koostamine, retseptide kohandamine) jne.

Turundustegevused. Uus toidutee saab olema äratuntav bränd nii sise- kui välisturgudel. Kuna tänapäeva reisivalikud põhinevad paljuski emotsioonidel ja jagatud kogemustel, siis kutsume uuele toiduteele siin pakutavast osa saama nii (toidu)blogijaid, valdkonna ajakirjanikke kui ka reisikorraldajaid. Just nende jagatud lugude ja emotsioonide kaudu loodame jõuda võimalikult suure ja õige sihtgrupini. Ja loomulikult saavad uut toiduteed külastajatele tutvustama ka mitmed prinditud ja online versioonis kättesaadavad turundusmaterjalid.

Projekti kestvus: 01.05.2017 – 30.04.2020 (36 kuud)

Projekti eelarve: Projekti kogueelarve on 1 059 789 eurot, millest Eesti-Läti programmi toetus on  900 821 eurot.

Kontakt:

Sille Talvet-Unt, projekti koordinaator, sille.talvet@gravitas.ee

Evi Randpere, EPKK toiduvaldkonna juht, evi@epkk.ee

 

Teraviljafoorum 2016-thumbnail

 

22. märtsil toimus Paide Kultuurikeskuses Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Teraviljafoorum 2016, milles analüüsiti turuolukorda ja otsiti võimalusi sektori efektiivsuse tõstmiseks.

 

Foorum toimus koostöös Eesti Põllumeeste Keskliiduga. Foorumi korraldamist toetas Maaeluministeerium läbi turuarendustoetuse. Foorumiks ilmus artiklite kogumik, mille väljaandmist toetasid Swedbank, Tartu Mill, Scandagra Eesti, Agriland, Tatoli, Maamasin, Agroskai, Balmax, Starfeld, Eesti Vili ja Agritrading Company.

 

 

 

 

Esitlused
Teraviljasektori väljavaated – Urmas Kruuse, maaeluminister
Panga vaade teraviljasektorile – Brit Juus, Swedbank
Teravilja ja rapsi maailmaturu ülevaade ja trendid – Mikael Jeppsson, Lantmännen Lantbruk (Rootsi)
Toidukaera sordid ja kvaliteedinõuded – Ineta Kārkla, Dobeles Dzirnavnieks (Läti)
Teraviljatoodete tarbimine – Pille Vahtramäe, Eesti Konjunktuuriinstituut
Ülevaade otsekülvikutest ja otsekülvi kasutamisest – Taavi Võsa, Eesti Taimekasvatuse Instituut
Taimekaitse pritsimiskaod – Jaanus Siim, Eesti Taimekasvatuse Instituut

Täname:

toetajad

16. märtsil toimus Viljandimaal Polli Aiandusuuringute Keskuses Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja traditsiooniline Aiandusfoorum kus arutatati, mil moel aiandustootjate tegevusest Eesti tarbija võimalikult palju osa ja kasu saaks. Tänavune aiandusfoorum pööras põhitähelepanu puuviljade ja marjade kasvatamisele ja väärindamisele.

MAK-2014-2020 aianduse meetmete käivitamisest – Marko Gorban, Maaeluministeerium

Põhjapiirkonda sobivate viinamarjasortide kasvatus. Eesti tingimustele sobivate sortide valik – Kadri Karp, EMÜ aianduse osakond

Õunamahla kvaliteet sõltuvalt tootmisviisist, säilitustingimustest ja pressimismeetodist – Ulvi Moor, EMÜ aianduse osakond

Mustikate kasvatamine mahajäetud turbaväljal – Marge Starast, EMÜ aianduse osakond

Maasikakasvatus Eestis, sordivalik ning väljundid turule – Valdis Kaskema, Kindel Käsi OÜ

Viinamarjakasvatus Lätis, sordid ja viinamarja turustus – Martin Samm, SIA MAA.studija

Innovaatilised aiandustooted ja nende turg: köögiviljakrõpsud – Indrek Palu, Mulgi Krõpsud OÜ

Innnovaatilised aiandustooted ja nende turg: külmkuivatustehnoloogia võimalused tootearenduses – Mermi Kangur, Freezedry OÜ

Polli Aiandusuuringute Keskuse kompetentsikeskus – võimalused ja teenused aiandustootjale – Piia Pääso, Polli AK

Tutvu foorumi kogumikuga:

Aiandusfoorum_ esikaas 2016-thumbnail

 

 

 

 

26. jaanuaril toimus Tartumaal Märjal Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Lihafoorum 2016, mis tõi kokku üle 100 lihasektori esindaja. Foorumil arutati lihaveise-, lamba- ning sealihatootmise olukorda ja väljavaateid, kuid teemade hulgas olid ka uued toitumissoovitused, lihasektori haridusküsimused ja sigade Aafrika katku kahju sealihasektorile. Paneeldiskussioonides arutlesid lihatootjad ja lihasektoriga seotud spetsialistid sektori tuleviku üle.

Foorumi ettekanded:

Lihasektori olukorrast ja väljavaadetest – Urmas Kruuse, maaeluminister

Liha uutes toidusoovitustes – Tagli Pitsi, Tervise Arengu Instituudi ekspert

Uus toidupüramiid – Tervise Arengu Instituut

Eesti Lambakasvatajate Selts – Taime Puura, Eesti Lambakasvatajate Seltsi tegevjuht

Turusituatsioon lihaveisesektoris – Katrin Noorkõiv, MTÜ Liivimaa Lihaveis juhatuse liige

Lihaveisesektori väljavaated – Tanel Bulitko, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees

Lihaveisekasvatus 2015 – Aldo Vaan, Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi juhatuse liige

SAK mõju sealihasektorile, – Pille Vahtramäe, Eesti Konjunktuuriinstituudi teadur

Sealihasektori väljavaated – Illar Lemetti, Maaeluministeeriumi asekantsler

Seakasvatuse väljavaated Eestis – Teet Soorm, AS HKScan Eesti juhatuse esimees

Bioohutus seakasvatuses, – Ainike Nõmmisto, Veterinaar- ja Toiduameti loomatervisebüroo juhataja

Olustvere TMK kui nn toiduketi kool – Arnold Pastak, Olustvere TMK direktor

Foorumi kogumik:

Lihafoorum 2016-thumbnail

3. novembril 2015 toimus Tartus Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja konverents “Piimafoorum 2015”. Foorumil käsitleti piima tootmise, turustamise ja põllumajanduspoliitikaga seotud küsimusi. Piimaturu madalseis on kestnud juba üle aasta, mis on viinud Eesti piimakarjade vähenemiseni. Foorumil analüüsiti turuolukorda ja kriisi leevendamise meetmeid.

ETTEKANDED

Jaanus Murakas, EPKK piimatoimkonna esimees: Avasõnad

Urmas Kruuse, maaeluminister: Meetmed piimaturu kriisi leevendamiseks

Christophe Lafougere, GIRA: Euroopa Liidu ja maailma piimaturu väljavaated

Roomet Sõrmus, EPKK: Ebaausatest kaubandustavadest toiduainete tarneahelas

Raul Rosenberg, Maaelu Edendamise Sihtasutus: MESi teenused kriisiolukorras täna ja tulevikus

Ants-Hannes Viira, Eesti Maaülikool: Eesti piimanduse väljavaated

Kadri Kullman, AS Dimedium: Kas me teame, mida piimatoodete tarbija tegelikult tahab?

Epp Songisepp, Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskus: Piimatoodetele lisandväärtuse andmine läbi teadus-arendustegevuse

 

7. aprillil 2015 toimus Paide Kultuurikeskuses Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja konverents Teraviljafoorum 2015.

Eesti teraviljasektori arengukava aastateks 2014–2020 seab eesmärgiks suurendada viljatootmist 1,5 miljoni tonnini aastas ja kahekordistada teravilja eksporti. Kogusaagi kasv peaks eelkõige tulema saagikuse suurenemise arvelt, kuid mõnevõrra peaks suurenema kasvupind. Samuti on eesmärgiks toodangule kõrgema lisandväärtuse andmine ning töödeldud toodete osakaalu kasv teravilja ja rapsi ekspordis.

”Teraviljasektori arengukava eesmärkide täitmine eeldab riigi- ja erasektori head koostööd ning kooskõlastatud tegevusi. Vajalik on ühistegevuse edendamine – tihe koostöö nii teraviljatootjate vahel kui ka viljakasvatajate koostöö töötlejatega. Olulised on nii hea põllumajandusliku haridusega teraviljakasvatajate järelasv kui ka vajalikul tasemel teadus- ja nõustamistegevuste olemasolu,” ütles põllumajandus-kaubanduskoja teraviljatoimkonna esimees Mati Koppel.

Teraviljakasvatuses muutub järjest aktuaalsemaks toidu ja loomasöötade tootmise kõrval ka energiatootmine. Efektiivselt majandades saab põllult nii toidu, sööda kui ka energia. Eestis tuleb keskkonnasõbralikku majandamist silmas pidades püüelda saagitasemete jätkuva tõstmise suunas.

Teraviljasektori areng sõltub oluliselt riigi valikutest põllumajanduspoliitika meetmete kujundamisel ja seadusloomes. „Uuelt valitsuselt ootame senisest suuremat tähelepanu põllumajandussektori sisulistele probleemidele. Loodame, et kalevi alla ei panda siseriiklikke põllumajandussektori üleminekutoetusi, mis aitaks hoida meie ettevõtteid konkurentsis teiste riikide tootjatega. Teraviljasektori arengu võtmeküsimuseks kujuneb ka uus veeseadus, milles toodud piirangud ei tohiks takistada taimede kasvuks vajalikul ajal ja optimaalses koguses toitainete andmist. Uued piirangud peaksid käima käsikäes investeeringutoega keskkonnasõbralikku tehnoloogiasse,“ selgitas põllumajandus-kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.

Eestimaa põldudelt saadi möödunud aastal tänu soodsatele ilmastikuoludele ja kasvanud efektiivsusele rekordiline teraviljasaak. Teravilja kogusaagiks kujunes mullu üle 1,2 miljoni tonni, mida on aasta varasemast 25% rohkem. 2014. aastal kasvatati teravilja kokku 332 900 hektaril, mida on 21 800 ha ehk 7% rohkem kui 2013. aastal. Teravilja hektarisaagikus kasvas aastaga 17% ja jõudis 3669 kg tasemele. 2013/14 saagiaastal kujunes Eesti teraviljaga isevarustatuse tasemeks 150%. Viimaste aastate head teraviljasaagid on märgatavalt suurendanud Eesti ekspordivõimet. 2014. aastal eksporditi Eestist 103 miljoni euro väärtuses teravilja ja -tooteid.

Vaata Teraviljafoorum 2015 artiklite kogumikku:

Teraviljafoorum 2015-thumbnail

1. aprillil toimus Raplamaal Keavas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Maaelufoorum 2015, millel oli tähelepanu all ühistegevuse rahvusvaheline kogemus. „Ühistegevus on võti Eesti põllumajandus- ja toidusektori konkurentsivõime tõstmiseks. Ühistegevus aitab suurendada killustunud põllumajandus­tootmise turujõudu toiduainete tarneahelas. Ühtlasi aitab põllumajandustootjate ühistegevus tagada toidutööstustele vajalikku tarnekindlust ja ühtlase kvaliteediga toorainet,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.

„Järjest enam konsolideeruval turul ja üleilmselt tegutsevate jaekettide kontsentreerumise tingimustes on Euroopa põllumajandusühistute tasakaalustav jõud paraku nõrk. Euroopa Liidu põllumajandusühistute jaoks on kasv ja efektiivsuse suurendamine vältimatu. Investeeringud ja innovatsioonitegevus on kriitilise tähtsusega, et pakkuda enam lisandväärtust ning suuremat sissetulekut põllumajandustootjatele,“ nendib foorumil esinev Euroopa põllumeeste ja ühistute katusorganisatsiooni COPA-COGECA vanemnõunik Prodromos Kalaitzis.

„Kuigi ühistegevus Eesti põllumajandustoorme koondamisel on jõudsalt arenenud, siis põllumajandussaaduste töötlemisel on ühistute roll jätkuvalt tagasihoidlik. Võrreldes teiste Euroopa riikide pikkade traditsioonidega tugevate põllumajandusühistutega, kellest mitmed on tegevad ka Eesti turul, on Eesti ühistud jätkuvalt suhteliselt väikesed ja alles arengutee alguses. Jätkuvalt tuleks igati soodustada Eesti ühistute kasvamist, ühistute vahelist koostööd ja ühistegelikke investeeringuid põllumajandussaaduste väärindamiseks ning ekspordi edendamiseks,“ lisas Sõrmus.

Ühistegevust on Eesti maaelu arengukava kaudu toetatud nii möödunud perioodil kui seda on kavas teha ka maaelu arengukava 2014-2020 raames. Riigipoolset panust majandusliku ühistegevuse soodustamiseks tuleks oluliselt suurendada ja leida selleks uusi võimalusi. Oluline on toetada nii tootmisahela horisontaalset kui vertikaalset koostööd. Luua tuleks võimalused, mis lubaksid ühistutel paremini osaleda turgude stabiliseerimises ja riskijuhtimises.

Ettekanded:

Taavi Kand, Põllumajandusministeerium: Eesti maaelu arengukava 2014-2020: meetmed põllumajandusliku ühistegevuse arendamiseks

Maira Dzelzkaleja, Läti Põllumeeste Parlamendi asepresident: Läti maaelu arengukava meetmed ühistegevuse soodustamiseks

Mindaugas Maciulevicius, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige: Balti riikide koostöövõimalused

Conor Mulvihill, Iirimaa Ühistute Liidu esindaja Brüsselis: Ühistute areng Iirimaal ja toetusmeetmed

Prodromos Kalaitzis, Euroopa põllumeeste ja ühistute katusorganisatsiooni COPA-COGECA vanemnõunik: Põllumajandusühistute areng Euroopa Liidus

Raul Kirsimäe, AS Swedbank tööstusettevõtete osakonna juhataja: Ühistute finantseerimine Eestis

Tanel-Taavi Bulitko, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees: Loomakasvatajate ühistegevus Eestis: Eesti loomade eksport uutele turgudele

Üllas Hunt, Tulundusühistu EPIKO juhatuse liige: Eesti piimatootjate ühistegevus: EPIKO kogemus

11. märtsil 2015 toimus Eesti Maaülikooli aulas EPKK Aiandusfoorum 2015

Aiandusfoorum_2015-thumbnail

 

 

 

 

Lae alla foorumi trükis

 

 

 

Lae alla foorumi esitlused:

MAHEDALT TOODETUD AIASAADUSTE TURG JA ÜHINE TURUSTAMINE

Horticulture in Finland_Jalkanen_Tartu 2015

Horticultural Forum 2015 latvia

ESA_Esitlus_aiandusfoorumile2015

Aiandusfoorum2015. Vaarikas. L.Arus

Aiandusfoorum Maria Brizmer 2015

Aiandusfoorum 2015 Bleive

Agroturism tootmisaias…Virve Poom_1

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda on välja töötanud seisukohad eelseisvateks Riigikogu valimisteks, millest võiks lähtuda poliitika kujundamisel põllumajanduse ja toidutootmise valdkonnas järgmise nelja aasta jooksul. Koja põllumajandus-, toidu- ja maaelupoliitikat käsitlevad ettepanekud lähtuvad juhtmõttest „Maa on Eesti rikkus!“. „Põllumajandus- ja toidusektor on strateegiliselt oluline meie igapäevase toidujulgeoleku tagajana, kuid sektor mängib üha olulisemat rolli ka toiduks mittekasutatava tööstus- ja energiatoorme allikana. Selle valguses kutsume Riigikogu tulevasi liikmeid üles toetama võimalusi põllumajandus- ja toidusektori potentsiaali paremaks ärakasutamiseks,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.

„Kestliku, ressursitõhusa ja konkurentsiŦvõimelise põllumajandus- ja toiduŦtootmise arengu kindlustamiseks Eestis tuleb ettevõtetele tagada ausad konkurentsitingimused Euroopa Liidu ühisturul, järk-järgult suurendada sektori investeeringuid ning juurdepääsu teadus- ja innovatsioonitegevusele. Eesmärgiks peab olema Eesti isevarustatuse taseme tõstmine kõikides põllumajanduse valdkondades ja ulatuslikum ekspordi arendamine nendes sektorites, kus Eestil on olemas konkurentsieelis ja kasutamata ressursid,“ lisas Sõrmus.

Kutsume erakondi üles läbi erinevate poliitikavaldkondade senisest enam panustama maaelu arengusse. Nii maapiirkondade ettevõtete tegevuseks kui maaelanike eluks on vajalik korras ja hästi väljaarendatud taristu, sh head juurdepääsuteed, stabiilne energiavarustatus, kiire internetiühendus, toimiv ühistransport, kvaliteetse hariduse ning tervise- ja sotsiaalteenuste kättesaadavus.

Põllumajandus-Kaubanduskoja hinnangul tuleb eeloleval perioodil põllumajandustootjate konkurentsivõime tõstmiseks EL ühisturul maksta aastatel 2016-2020 riigieelarvest põllumajanduse üleminekutoetusi viie aasta jooksul kokku lubatud 92 miljoni euro ulatuses. Oluliselt tuleks suurendada maaelupoliitika riigipoolset rahastamist, et panustada põllumajandus- ja toidusektori investeeringutesse, keskkonnahoidu ning senisest paremini vastata ühiskonna ootustele põllumajanduse kõrval ka maapiirkondade teiste eluvaldkondade terviklikuks arendamiseks. Keskkonnahoiu tagamiseks peaks keeldude asemel toetama ressursitõhususe ja tootlikkuse kasvu ning soodustama põllumajandustootmise jääkide ja kõrvalsaaduste kasutuselevõttu ning bioenergeetika arengut Eestis.

Üheks võtmeküsimuseks on leida seaduslikud võimalused toiduainete tarneahelas põllumajandus- ja toidutootjate suhtes kasutatavate ebaausate kauplemistavade ja ebaproportsionaalse mõjuvõimu ohjamiseks. Senisest ulatuslikumalt peaks panustama ühistegevuse arendamisse. Samuti tugevdama Eesti toidu promotsioonitegevust nii siseriiklikult kui eksportturgudel ning kõrvaldama administratiivsed takistused Eesti põllumajandussaaduste ja toidu eksportimisel kolmandatesse riikidesse.

Dokumendis pakutakse peatselt valitava Riigikogu liikmetele välja ettepanekud põllumajandus- ja toidutootmise soodustamiseks ning stabiilseks arendamiseks, toidutootjatele ausate konkurentsitingimuste tagamiseks, biomajanduse arendamiseks ja bioenergia osakaalu suurendamiseks, tööjõu kättesaadavuse parandamiseks, loodusressursside heaperemehelikuks majandamiseks, maaelupoliitika tugevdamiseks, tarneahela paremaks toimimiseks ja põllumajandussaaduste ekspordi soodustamine.

EPKK seisukohad Riigikogu valimisteks leiad SIIT.

Lisainfo: Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus, tel 52 058 57, roomet.sormus@epkk.ee