3. oktoobril toimus Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja traditsiooniline Piimafoorum “Kuidas tekitada piimasektoris suuremat lisandväärtust?” Rakvere Aqua Spa konverentsikeskuses.

Ettekanded

Foorumi avamine ja tervitused – Pilleriin Puskar,  EPKK piimatoimkonna esinaine

Eesti piimandusest strateegiliselt PõKa raames – Kristel Maidre, Maaeluministeerium

Eesti piimandus põllumajandussektori vaates (konsolideeritud sektori strateegia)  – Tiina Saron, EPKK juhatuse liige

Arengud globaalsel piimaturul (sh piimafutuurid) – Christophe Lafougere, GIRA (Piimandusalase tegevuse ülemaailmne nõustamisorganisatsioon)

Rahvusvaheline kaubandus Hiina suunal – Ave Schank-Lukas, Euroopa Komisjoni Põllumajanduse ja maaelu direktoraat

Mikroobide antibiootikumiresistentsus – kuidas jääda ellu?

Antibiootikumid inimese tervishoius – professor Tanel Tenson, Tartu Ülikool

Antibiootikumid loomakasvatuses Eesti näitel – Birgit Aasmäe, Eesti Maaülikool

Karjatervise auditi programm ja selle majandusliku mõju hindamine – Kerli Mõtus, MTÜ Piimaklaster

Kuivaine põhine piimahinnamudel – Ants-Hannes Viira, Eesti Maaülikool

Söötmise strateegiad põuaaasta tingimustes – Pilleriin Puskar, EPKK piimatoimkonna esinaine

Piimatootmine pidevas muutuste keerises – valikud ja otsused – Avo Kruusla, Kaska-Luiga OÜ

Foorumi korraldamist toetab Euroopa Liit Eesti maaelu arengukava 2014-2020 loomakasvatuse teadmussiirde pikaajalise programmi raames.

mak_ja_eu_logo_2014_2020_h_col_text

 

 

 

 

Lisainfo: EPKK juhatuse liige Tiina Saron, tiina.saron@epkk.ee, tel 51 31 535

Eesti head tavad toiduainete vertikaalses tarneahelas

Kaubandus-tööstuskoda, kaupmeeste liit, põllumajandus-kaubanduskoda ning toiduainetööstuse liit on koostanud Eesti head tavad toiduainete vertikaalses tarneahelas (edaspidi: Head Tavad). Heade Tavade eesmärk on suurendada ausust, usaldust ja koostööd toiduainete tarneahelas ning tagada tarneahela efektiivne toimimine.

Head Tavad koosnevad kaheteistkümnest üldpõhimõttest ning Eesti toiduainetootjate, põllumajandusettevõtjate ja kaubandussektori näidetest nii heade kui ebaausate tavade kohta toiduainete vertikaalses tarneahelas. Heade Tavade tekstiga saab lähemalt tutvuda SIIN.

Head Tavad kehtivad alates 31.05.2018.

HEADE TAVADEGA LIITUMINE

Vaata, millised ettevõtjad on juba liitunud Heade Tavadega SIIN.

HEADE TAVADEGA LIITUNUD ETTEVÕTJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

VAIDLUSTE LAHENDAMINE

ETTEVÕTJA EEMALDAMINE HEADE TAVADEGA LIITUNUTE NIMEKIRJAST

Kui soovite täiendavat infot Heade Tavade kohta või esitada ettepanekuid Heade Tavade muutmiseks, siis võtke meiega ühendust:

Roomet Sõrmus, põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimees, roomet.sormus@epkk.ee

Sirje Potisepp, toiduainetööstuse liidu juhataja, sirje@toiduliit.ee

Nele Peil, kaupmeeste liidu tegevjuht, nele.peil@kaupmeesteliit.ee

Marko Udras, kaubandus-tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja, marko@koda.ee

Avaldus Heade Tavadega liitumiseks

Est-Lat logoEU flag

Liivimaa toidupärimusel põhineva turismitoote loomine ja turundamine

2017. aasta mais sai alguse rahvusvaheline koostööprojekt Liivimaa Toidutee, mis kestab kolm aastat ja mille käigus luuakse uus turismitoode – Eestit ja Lätit ühendav toidutee.  Uus toidutee põhineb meie  toiduga seotud pärimusel, ühisel ajalool ja traditsioonidel, mis ulatuvad 13. sajandisse, kui Eesti ja Läti alad kandsid Liivimaa nimetust ning võib öelda, et sai alguse meie toidukultuur. Loodav toidutee koondab enda alla ligikaudu 250 kohaliku toidu tootjat ja pakkujat Eestist (Hiiumaalt, Saaremaalt, Läänemaalt, Pärnumaalt, Viljandimaalt, Jõgevamaalt, Tartumaalt, Valgamaalt, Võrumaalt, Põlvamaalt) ning Vidzeme, Kurzeme ja Pieriga piirkonnast Lätist.

Peamised eesmärgid, mida soovime projektiga saavutada:

Peamised tegevused:

Toidupärimusel põhineva turismitoote loomine. Ühise toidutee loomiseks lepime kokku toidutee liikmetele kehtivad kriteeriumid, valime välja potentsiaalsed kohaliku toidu tootjad ja pakkujad (sh turismiettevõtted), kes võiksid olla uue toidutee liikmed ning alustame tööd ühise brändi/turismitoote kujundamisega. Lisaks uuele brändile luuakse ka regionaalne toidutee „TasteHanseatica,“ mis tutvustab just Via Hanseatica piirkonnaga seotud toidupärimust.

Pärimuskultuuri ja toiduajalugu kasutavate ettevõtjate võrgustiku tugevdamine ning teenuste kvaliteedi tõstmine läbi võrgustiku liikmete teadmiste ja oskuste suurendamise. Efektiivse teenusepakkumise eeltingimuseks on koostöö ja teadmised. Projekti raames korraldatakse mitmeid  praktilisi seminare ja toiduvalmistamise töötubasid  turismi- ja toitlustusettevõtetele, et anda edasi erinevate spetsialistide oskusteavet, mis on seotud nii spetsiifiliste pärimustoidu teemade kui ka toiduturismiga üldisemalt. Lisaks loome regionaalsed tootjate-pakkujate võrgustikud, õpime teiste piirkondade kogemusest, kogume ja jagame infot oma kulinaaria ajaloo kohta (käsiraamatute koostamine, retseptide kohandamine) jne.

Turundustegevused. Uus toidutee saab olema äratuntav bränd nii sise- kui välisturgudel. Kuna tänapäeva reisivalikud põhinevad paljuski emotsioonidel ja jagatud kogemustel, siis kutsume uuele toiduteele siin pakutavast osa saama nii (toidu)blogijaid, valdkonna ajakirjanikke kui ka reisikorraldajaid. Just nende jagatud lugude ja emotsioonide kaudu loodame jõuda võimalikult suure ja õige sihtgrupini. Ja loomulikult saavad uut toiduteed külastajatele tutvustama ka mitmed prinditud ja online versioonis kättesaadavad turundusmaterjalid.

Tegevusi viivad ellu: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, MTÜ Eesti Maaturism, Läti Maaturismi Ühendus “Lauku ceļotājs”,  Vidzeme planeerimisregioon, SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus, SA Tartumaa Turism, SA Valgamaa Arenguagentuur.

Projekti kestvus: 01.05.2017 – 30.04.2020 (36 kuud)

Projekti eelarve: Projekti kogueelarve on 1 059 789 eurot, millest Eesti-Läti programmi toetus on  900 821 eurot.

Kontakt:

Sille Talvet, projekti koordinaator, sille.talvet@gravitas.ee

Evi Randpere, EPKK toiduvaldkonna juht, evi@epkk.ee

Eneken Viks, EPKK projektijuht, eneken@epkk.ee

ibsr_p1_Baltic-Sea-Food_project-logo_full-coloured_new2

 

 

 

 

Alates 1. oktoobrist 2017 kuni 30. septembrini 2020 teevad 10 Läänemere-äärse riigi 14 toiduvaldkonna organisatsiooni koostööd Interreg Baltic Sea Region programmist rahastatava projekti “Baltic Sea Food” raames.

Projekti eesmärk

Töötada välja toimiv ärimudel, mis aitaks piirkondlikel toiduvõrgustikel kohalikke toidutooteid tõhusamalt ja kuluefektiivsemalt turustada.

Maaeluministeerium on projekti “Baltic Sea Food” juhtpartner. Lisaks Maaeluministeeriumile osalevad projektis Eesti partneritena MTÜ Eesti Maaturism ning Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

Projekti eelarve

Kolm aastat kestva projekti eelarve kokku on 2 436 479 eurot, sealhulgas Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERDF) toetus 1 624 240,15 eurot, Norra riigi toetus 144 454 eurot ja Euroopa naabruspoliitika rahastusvahendi (ENI) toetus 45 239,55 eurot.

Projekti partnerid

Projektis osalevad 14 organisatsiooni 10 Läänemere-äärsest riigist.

Kohaliku toidu tootjad vajavad oma toodete müümiseks hästi toimivat turustuskanalit

Paljud Läänemere-äärsete riikide piirkondlikud toidutootjad on väikesed pereettevõtted, kelle jaoks oma toodete müügi ja logistika korraldamine on aeganõudev ning kulukas ettevõtmine, kuna palju müügitööd toimub telefoni teel või otsesuhtluses klientidega. Turustamine suurte poekettide või hulgiladude kaudu on aga keeruline, kuna väikeettevõtete mahud ei ole piisavalt suured ja stabiilsed ning toodete hinnatase on suurtootjatega võrreldes kõrgem. Seetõttu on ka piiratud väiketootjate toodangu turustamine hotellidele, restoranidele, toitlustusettevõtetele, kauplustele, majutusettevõtetele. Piirkondlike väikeettevõtete toodete turg on enamasti nende lähipiirkonnas ning seetõttu on mitmed väikeettevõtted koondunud kohalikesse toiduvõrgustikesse, et koos oma tooteid turundada ja tarbijateni viia.

Miks ei paku paljud kohvikud ja restoranid oma menüüdes piirkondlike väikeettevõtete toorainest valmistatud roogi?

Esialgne analüüs olukorra kohta Läänemere-äärsetes riikides näitab, et piirkondlikud toidutootjad on enamasti harjunud turustama oma tooteid otse tarbijale. Samas on toitlustusettevõtetel oma töö efektiivseks korraldamiseks tavaks tellida tooteid otse ühelt või kahelt vahendajalt (eelkõige hulgiladudest), selle asemel et esitada tellimusi kümnetele erinevatele väiketootjatele või töötlejatele.

Projekt “Baltic Sea Food” loob lahenduse, mis võimaldab kohalike väikeettevõtete toodangul jõuda kohvikute, restoranide, hotellide ja maaturismiettevõteteni

Projekti “Baltic Sea Food” eesmärk on välja töötada toimiv ja kuluefektiivne ärimudel, mis aitaks Läänemere-äärsete riikide maapiirkondades tegutsevatel piirkondlikel toiduvõrgustikel kohalikke toidutooteid nii kohvikutele, restoranidele, hotellidele kui ka maaturismiettevõtetele tõhusamalt ja kuluefektiivsemalt turustada.

Rohkem infot: http://www.balticseaculinary.com/baltic-sea-food-project

 

Teraviljafoorum 2016-thumbnail

 

22. märtsil toimus Paide Kultuurikeskuses Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Teraviljafoorum 2016, milles analüüsiti turuolukorda ja otsiti võimalusi sektori efektiivsuse tõstmiseks.

 

Foorum toimus koostöös Eesti Põllumeeste Keskliiduga. Foorumi korraldamist toetas Maaeluministeerium läbi turuarendustoetuse. Foorumiks ilmus artiklite kogumik, mille väljaandmist toetasid Swedbank, Tartu Mill, Scandagra Eesti, Agriland, Tatoli, Maamasin, Agroskai, Balmax, Starfeld, Eesti Vili ja Agritrading Company.

 

 

 

 

Esitlused
Teraviljasektori väljavaated – Urmas Kruuse, maaeluminister
Panga vaade teraviljasektorile – Brit Juus, Swedbank
Teravilja ja rapsi maailmaturu ülevaade ja trendid – Mikael Jeppsson, Lantmännen Lantbruk (Rootsi)
Toidukaera sordid ja kvaliteedinõuded – Ineta Kārkla, Dobeles Dzirnavnieks (Läti)
Teraviljatoodete tarbimine – Pille Vahtramäe, Eesti Konjunktuuriinstituut
Ülevaade otsekülvikutest ja otsekülvi kasutamisest – Taavi Võsa, Eesti Taimekasvatuse Instituut
Taimekaitse pritsimiskaod – Jaanus Siim, Eesti Taimekasvatuse Instituut

Täname:

toetajad

16. märtsil toimus Viljandimaal Polli Aiandusuuringute Keskuses Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja traditsiooniline Aiandusfoorum kus arutatati, mil moel aiandustootjate tegevusest Eesti tarbija võimalikult palju osa ja kasu saaks. Tänavune aiandusfoorum pööras põhitähelepanu puuviljade ja marjade kasvatamisele ja väärindamisele.

MAK-2014-2020 aianduse meetmete käivitamisest – Marko Gorban, Maaeluministeerium

Põhjapiirkonda sobivate viinamarjasortide kasvatus. Eesti tingimustele sobivate sortide valik – Kadri Karp, EMÜ aianduse osakond

Õunamahla kvaliteet sõltuvalt tootmisviisist, säilitustingimustest ja pressimismeetodist – Ulvi Moor, EMÜ aianduse osakond

Mustikate kasvatamine mahajäetud turbaväljal – Marge Starast, EMÜ aianduse osakond

Maasikakasvatus Eestis, sordivalik ning väljundid turule – Valdis Kaskema, Kindel Käsi OÜ

Viinamarjakasvatus Lätis, sordid ja viinamarja turustus – Martin Samm, SIA MAA.studija

Innovaatilised aiandustooted ja nende turg: köögiviljakrõpsud – Indrek Palu, Mulgi Krõpsud OÜ

Innnovaatilised aiandustooted ja nende turg: külmkuivatustehnoloogia võimalused tootearenduses – Mermi Kangur, Freezedry OÜ

Polli Aiandusuuringute Keskuse kompetentsikeskus – võimalused ja teenused aiandustootjale – Piia Pääso, Polli AK

Tutvu foorumi kogumikuga:

Aiandusfoorum_ esikaas 2016-thumbnail

 

 

 

 

26. jaanuaril toimus Tartumaal Märjal Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Lihafoorum 2016, mis tõi kokku üle 100 lihasektori esindaja. Foorumil arutati lihaveise-, lamba- ning sealihatootmise olukorda ja väljavaateid, kuid teemade hulgas olid ka uued toitumissoovitused, lihasektori haridusküsimused ja sigade Aafrika katku kahju sealihasektorile. Paneeldiskussioonides arutlesid lihatootjad ja lihasektoriga seotud spetsialistid sektori tuleviku üle.

Foorumi ettekanded:

Lihasektori olukorrast ja väljavaadetest – Urmas Kruuse, maaeluminister

Liha uutes toidusoovitustes – Tagli Pitsi, Tervise Arengu Instituudi ekspert

Uus toidupüramiid – Tervise Arengu Instituut

Eesti Lambakasvatajate Selts – Taime Puura, Eesti Lambakasvatajate Seltsi tegevjuht

Turusituatsioon lihaveisesektoris – Katrin Noorkõiv, MTÜ Liivimaa Lihaveis juhatuse liige

Lihaveisesektori väljavaated – Tanel Bulitko, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees

Lihaveisekasvatus 2015 – Aldo Vaan, Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi juhatuse liige

SAK mõju sealihasektorile, – Pille Vahtramäe, Eesti Konjunktuuriinstituudi teadur

Sealihasektori väljavaated – Illar Lemetti, Maaeluministeeriumi asekantsler

Seakasvatuse väljavaated Eestis – Teet Soorm, AS HKScan Eesti juhatuse esimees

Bioohutus seakasvatuses, – Ainike Nõmmisto, Veterinaar- ja Toiduameti loomatervisebüroo juhataja

Olustvere TMK kui nn toiduketi kool – Arnold Pastak, Olustvere TMK direktor

Foorumi kogumik:

Lihafoorum 2016-thumbnail

3. novembril 2015 toimus Tartus Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja konverents “Piimafoorum 2015”. Foorumil käsitleti piima tootmise, turustamise ja põllumajanduspoliitikaga seotud küsimusi. Piimaturu madalseis on kestnud juba üle aasta, mis on viinud Eesti piimakarjade vähenemiseni. Foorumil analüüsiti turuolukorda ja kriisi leevendamise meetmeid.

ETTEKANDED

Jaanus Murakas, EPKK piimatoimkonna esimees: Avasõnad

Urmas Kruuse, maaeluminister: Meetmed piimaturu kriisi leevendamiseks

Christophe Lafougere, GIRA: Euroopa Liidu ja maailma piimaturu väljavaated

Roomet Sõrmus, EPKK: Ebaausatest kaubandustavadest toiduainete tarneahelas

Raul Rosenberg, Maaelu Edendamise Sihtasutus: MESi teenused kriisiolukorras täna ja tulevikus

Ants-Hannes Viira, Eesti Maaülikool: Eesti piimanduse väljavaated

Kadri Kullman, AS Dimedium: Kas me teame, mida piimatoodete tarbija tegelikult tahab?

Epp Songisepp, Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskus: Piimatoodetele lisandväärtuse andmine läbi teadus-arendustegevuse

 

7. aprillil 2015 toimus Paide Kultuurikeskuses Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja konverents Teraviljafoorum 2015.

Eesti teraviljasektori arengukava aastateks 2014–2020 seab eesmärgiks suurendada viljatootmist 1,5 miljoni tonnini aastas ja kahekordistada teravilja eksporti. Kogusaagi kasv peaks eelkõige tulema saagikuse suurenemise arvelt, kuid mõnevõrra peaks suurenema kasvupind. Samuti on eesmärgiks toodangule kõrgema lisandväärtuse andmine ning töödeldud toodete osakaalu kasv teravilja ja rapsi ekspordis.

”Teraviljasektori arengukava eesmärkide täitmine eeldab riigi- ja erasektori head koostööd ning kooskõlastatud tegevusi. Vajalik on ühistegevuse edendamine – tihe koostöö nii teraviljatootjate vahel kui ka viljakasvatajate koostöö töötlejatega. Olulised on nii hea põllumajandusliku haridusega teraviljakasvatajate järelasv kui ka vajalikul tasemel teadus- ja nõustamistegevuste olemasolu,” ütles põllumajandus-kaubanduskoja teraviljatoimkonna esimees Mati Koppel.

Teraviljakasvatuses muutub järjest aktuaalsemaks toidu ja loomasöötade tootmise kõrval ka energiatootmine. Efektiivselt majandades saab põllult nii toidu, sööda kui ka energia. Eestis tuleb keskkonnasõbralikku majandamist silmas pidades püüelda saagitasemete jätkuva tõstmise suunas.

Teraviljasektori areng sõltub oluliselt riigi valikutest põllumajanduspoliitika meetmete kujundamisel ja seadusloomes. „Uuelt valitsuselt ootame senisest suuremat tähelepanu põllumajandussektori sisulistele probleemidele. Loodame, et kalevi alla ei panda siseriiklikke põllumajandussektori üleminekutoetusi, mis aitaks hoida meie ettevõtteid konkurentsis teiste riikide tootjatega. Teraviljasektori arengu võtmeküsimuseks kujuneb ka uus veeseadus, milles toodud piirangud ei tohiks takistada taimede kasvuks vajalikul ajal ja optimaalses koguses toitainete andmist. Uued piirangud peaksid käima käsikäes investeeringutoega keskkonnasõbralikku tehnoloogiasse,“ selgitas põllumajandus-kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.

Eestimaa põldudelt saadi möödunud aastal tänu soodsatele ilmastikuoludele ja kasvanud efektiivsusele rekordiline teraviljasaak. Teravilja kogusaagiks kujunes mullu üle 1,2 miljoni tonni, mida on aasta varasemast 25% rohkem. 2014. aastal kasvatati teravilja kokku 332 900 hektaril, mida on 21 800 ha ehk 7% rohkem kui 2013. aastal. Teravilja hektarisaagikus kasvas aastaga 17% ja jõudis 3669 kg tasemele. 2013/14 saagiaastal kujunes Eesti teraviljaga isevarustatuse tasemeks 150%. Viimaste aastate head teraviljasaagid on märgatavalt suurendanud Eesti ekspordivõimet. 2014. aastal eksporditi Eestist 103 miljoni euro väärtuses teravilja ja -tooteid.

Vaata Teraviljafoorum 2015 artiklite kogumikku:

Teraviljafoorum 2015-thumbnail