Metsandus

jaanuar 28, 2015

Eesti metsade pindala on järjepidevalt kasvanud ning 2016. aastal oli see ca 2,3 miljonit hektarit (53% maismaast) ning puidu tagavara samuti läbi aegade suurim – 476 miljonit tihumeetrit. Viimase poolsajandi jooksul on Eesti metsade pindala suurenenud kaks ja puidutagavara 2,5 korda.

Metsade juurdekasv on viimastel aastatel ületanud 15 miljoni tihumeetri aastas. Raiemaht on viimasel kümnel aastal olnud keskmiselt 8 miljonit tihumeetrit aastas. Seni kõige suurem raiemaht oli 2014. aastal, kui see küündis 10,3 miljoni tihumeetrini aastas.

Eesti metsad jaotuvad vanuse poolest ebaühtlaselt ning keskmisest enam on küpseid, küpsusvanuse ületanud ja 20 aasta jooksul küpse vanuseni jõudvaid puistusid. Küpsusvanusesse jõudnud majandusmetsades tuleks kindlasti planeerida uuendusraieid.

Erametsad ja nende majandamine

Eestis on metsamaad kokku ligikaudu 2 miljonit hektarit ehk pool maismaa pindalast, erametsamaa omakorda moodustab sellest umbes poole (1 065 993 ha).

Erametsaomanikke on Eestis kokku ca 110 000, neist juriidilisi isikuid 5752. Arvestatud on kõiki, kellel on metsamaad vähemalt 0,1 hektarit. Eraisikutele kuulub metsamaa pindalast 65%, juriidilistele isikutele 35%. Aastast aastasse järjest enam juriidiliste isikute osakaal tõuseb.

Füüsiliste isikute metsamaa keskmine suurus on 6,4 hektarit, juriidilistel isikutel 65,7 ha. Väikesed metsakinnistud ja kehvad teadmised metsade majandamisest võivad osutuda metsaomanikule kulukaks, mistõttu riik toetab ühistegevuse arendamist st majanduslikult võimekad Metsaühistud, kvaliteetne metsaomanike nõustamine ja koolitused. Piirkondlikud metsaühistud leiate aadressilt www.metsauhistu.ee.

Erametsasid iseloomustab väga madal majandamisaktiivsus. 2014. aastal esitati metsateatisi raieks 7,6% kohta erametsade kogupindalast. Raieid plaanis erametsaomanikest kümnendik. Kõige aktiivsemad metsade majandajad on füüsilised isikud, kellele kuulub 10‒50 ha metsamaad ja juriidilistest isikutest need, kelle metsaomandi suurus on üle 500 ha.

Metsaühistute liikmed on metsa majandamisel teistest 2,4 korda aktiivsemad. Viimase viie aastaga on ühistute liikmeskond kolmekordistunud.

Valgustusraiete ja metsaistutamise mahud erametsades on võrreldes kümne aasta taguse ajaga enam kui kahekordistunud.

Kaitsepiirangud

Kokku on ca 26% Eesti metsadest erinevate kaitsepiirangutega, kus saab kaitse-eeskirjadega seada metsa majandamisel metsaseadusega sätestatust erinevad tingimused. Kokku on range kaitse all veidi üle 10% metsadest ja seal on majandustegevus keelatud. Rangelt kaitstavate metsade kogupindala osas on saavutatud metsanduse ja looduskaitse arengukavades püstitatud eesmärk.

Eesti metsade statistilist analüüsi teeb Keskkonnaagentuur ning iga-aastane statistika on leitav siit.