1. aprillil toimus Raplamaal Keavas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Maaelufoorum 2015, millel oli tähelepanu all ühistegevuse rahvusvaheline kogemus. „Ühistegevus on võti Eesti põllumajandus- ja toidusektori konkurentsivõime tõstmiseks. Ühistegevus aitab suurendada killustunud põllumajandus­tootmise turujõudu toiduainete tarneahelas. Ühtlasi aitab põllumajandustootjate ühistegevus tagada toidutööstustele vajalikku tarnekindlust ja ühtlase kvaliteediga toorainet,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.

„Järjest enam konsolideeruval turul ja üleilmselt tegutsevate jaekettide kontsentreerumise tingimustes on Euroopa põllumajandusühistute tasakaalustav jõud paraku nõrk. Euroopa Liidu põllumajandusühistute jaoks on kasv ja efektiivsuse suurendamine vältimatu. Investeeringud ja innovatsioonitegevus on kriitilise tähtsusega, et pakkuda enam lisandväärtust ning suuremat sissetulekut põllumajandustootjatele,“ nendib foorumil esinev Euroopa põllumeeste ja ühistute katusorganisatsiooni COPA-COGECA vanemnõunik Prodromos Kalaitzis.

„Kuigi ühistegevus Eesti põllumajandustoorme koondamisel on jõudsalt arenenud, siis põllumajandussaaduste töötlemisel on ühistute roll jätkuvalt tagasihoidlik. Võrreldes teiste Euroopa riikide pikkade traditsioonidega tugevate põllumajandusühistutega, kellest mitmed on tegevad ka Eesti turul, on Eesti ühistud jätkuvalt suhteliselt väikesed ja alles arengutee alguses. Jätkuvalt tuleks igati soodustada Eesti ühistute kasvamist, ühistute vahelist koostööd ja ühistegelikke investeeringuid põllumajandussaaduste väärindamiseks ning ekspordi edendamiseks,“ lisas Sõrmus.

Ühistegevust on Eesti maaelu arengukava kaudu toetatud nii möödunud perioodil kui seda on kavas teha ka maaelu arengukava 2014-2020 raames. Riigipoolset panust majandusliku ühistegevuse soodustamiseks tuleks oluliselt suurendada ja leida selleks uusi võimalusi. Oluline on toetada nii tootmisahela horisontaalset kui vertikaalset koostööd. Luua tuleks võimalused, mis lubaksid ühistutel paremini osaleda turgude stabiliseerimises ja riskijuhtimises.

Ettekanded:

Taavi Kand, Põllumajandusministeerium: Eesti maaelu arengukava 2014-2020: meetmed põllumajandusliku ühistegevuse arendamiseks

Maira Dzelzkaleja, Läti Põllumeeste Parlamendi asepresident: Läti maaelu arengukava meetmed ühistegevuse soodustamiseks

Mindaugas Maciulevicius, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige: Balti riikide koostöövõimalused

Conor Mulvihill, Iirimaa Ühistute Liidu esindaja Brüsselis: Ühistute areng Iirimaal ja toetusmeetmed

Prodromos Kalaitzis, Euroopa põllumeeste ja ühistute katusorganisatsiooni COPA-COGECA vanemnõunik: Põllumajandusühistute areng Euroopa Liidus

Raul Kirsimäe, AS Swedbank tööstusettevõtete osakonna juhataja: Ühistute finantseerimine Eestis

Tanel-Taavi Bulitko, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees: Loomakasvatajate ühistegevus Eestis: Eesti loomade eksport uutele turgudele

Üllas Hunt, Tulundusühistu EPIKO juhatuse liige: Eesti piimatootjate ühistegevus: EPIKO kogemus

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda viis Maamajanduse infokeskuse tellimusel käesoleva aasta oktoobri lõpus läbi ühistute küsitluse. Küsitluse eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas 2008.-2009. aasta uuringus osalenud organisatsioonid on viimase kolme aasta jooksul arenenud, kas ja kuidas on maaelu arengukava toetused ühistegevusele kaasa aidanud, millised on kitsaskohad ja mida oleks vaja muuta, et ühistu/organisatsioon areneks, samuti küsiti, kuidas ühistud hindavad ühistegevuse üldist olukorda. Küsitlusele vastas 14 ühistut ja põllumajandusorganisatsiooni.

Uuringus osales 14 organisatsiooni ja ühistut. Nendest enamus tegeleb piimanduse valdkonnas (6 vastajat). Kolm vastajat tegeleb köögivilja ja kartuliga, kaks vastajat lihaga, üks vastaja teraviljaga ja kaks vastajat mitmete erinevate toodetega.

Käesolevas küsitluses osalenud ühistute ja organisatsioonide enamuse hinnangul on ühistegevuse hetkeolukord Eestis pigem halb (57% vastajatest) või halb (7% vastajatest). Ankeetküsitlusele vastanud 14 inimesest 36% hindab ühistegevuse hetkeolukorda Eestis pigem heaks. Ühistegevuse olukorda ei hinda mitte ükski vastaja heaks.

2008.-2009. aasta uuringus osalenud 49 vastajast hindas 25% ühistegevuse hetkeolukorda Eestis halvaks, 63% pigem halvaks ja 12% pigem heaks. Ühistegevuse olukorda ei hinnanud paraku mitte ükski vastaja heaks.

Kuigi kahe uuringu ankeetküsitluse sihtrühm pole sama (kuigi osaliselt kattub) ja küsitluste tulemused pole otseselt võrreldavad, siis mõnevõrra meelevaldse üldistuse kohaselt on hinnang ühistegevuse olukorrale viimase küsitluse põhjal mõnevõrra paranenud. Tunduvalt suurem on nende vastajate osakaal, kes hindavad olukorda pigem heaks ja oluliselt on vähenenud nende vastajate osakaal, kelle hinnangul ühistegevuse olukord on halb.

Umbes pooled vastajad kinnitavad, et nende organisatsioonis on viimastel aastatel toimunud positiivseid muutuseid (nt lisandunud on uusi liikmeid või käive on kasvanud).

Vastanutest enamus (10 vastajat) on kasutanud tootjarühmade loomise ja arendamise toetust, vähemal määral on kasutatud teisi toetusi. Üle poole vastajatest (8 vastajat) kinnitavad, et toetused on olnud nende tegevuses määrava tähtsusega, 4 vastajat kinnitavad, et toetused on tegevusele mõningal määral kaasa aidanud. Toetuste olemasolu peetakse üldiselt oluliseks.

Kitsaskohtadest viitavad vastajad ressursside vähesusele (nii raha kui inimressurss), ühistu liikmete mõtlemisest tulevatele ebakõladele ja vähesele/puuduvale võimekusele toodete lisandväärtuse loomisel.

Loe rohkem küsitluse aruandest

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder rõhutas Aasta Põllumehe konverentsi kõnes, et majanduskriise aitavad põllumeestel üle elada koostöö ja ühistegevus. Üksikuna ei ole ka suurtel põllumeestel võimu toiduahela teisi osapooli ehk tööstusi ja kaubandust mõjutada. „Viimase aastaga pärast majandussurutist on ühistegevuslike ettevõtete arv kahekordistunud ja see sisendab optimismi,” rääkis Seeder. „Ka eelmise sajandi kolmekümnendate aastate majanduskriis laastas ühistuid oluliselt vähem kui teisi ettevõtteid.”

Seeder juhtis tähelepanu, et ka mujal maailmas on just ühistuline tegevus põllumajanduses väga levinud – näiteks Taanis, Soomes ja ka Ameerika Ühendriikides kuulub piimandusest ühistegevusele 80-90 protsenti. Ka maapiirkondade panganduses annavad paljudes arenenud riikides tooni just ühistud.

Oma ettekandes käsitles Seeder ka toiduainete hinna kujunemist ja erinevate osapoolte ebavõrdset osa selles, mis on probleemiks mitte ainult Eestis, vaid terves Euroopas. Täna liiguvad toiduainete hinnad tõusuteel, mis toob põllumehele suuremat sissetulekut, kuid tekitab tarbijates samal ajal rahulolematust.

„Tegelikult on toidu tootmine, töötlemine ja kaubandus keeruline ahel, kus hinnamarginaalide õiglane ja läbipaistev jagunemine osapoolte vahel on eelduseks õiglastele tarbijahindadele,” rääkis Seeder. „Sellega peab tegelema ka tulevane Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika, sest ainult tootjale ja töötlejale keskendudes ei kasutataks sealset raha efektiivselt.”

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder avas Paldiskis Eesti Traalpüügi Ühistu suure külmlao, mis on saanud Põllumajandusministeeriumi vahendusel 45 miljonit krooni toetust. Uues külmlaos majandamine aitab püüdjatel tulevikus oma kala eest kõrgemat hinda küsida.

„Kalapüüdjate majanduslik edu on tihti kinni selles, kui paindlikult saavad nad oma saagi müügiaega planeerida,” nentis põllumajandusminister. „Uus suur külmladu annab viiele ühistusse koondunud ettevõttele selleks hea võimaluse.”

Paldiskis avatud külmladu on esimene kolmest eeloleva aasta jooksul Eestis avatavast laost, mille rajamist toetatakse Euroopa Kalandusfondi toetusmeetmest. Iga lao rajab erinev kalurite ühendus ning kokku kasutavad nendesse koondunud 19 ettevõtet 90 protsenti Eestis traalidega püütavast kilu ja räime kvoodist.

Teised kaks külmladu rajavad Eesti Kalapüügiühistu ja Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu ning iga projekti toetatakse 45 miljoni krooniga, millele peavad firmad omaltpoolt lisama vähemalt 15 miljonit krooni.

“Kalapüük on Eestis elujõuline valdkond, mille tegemisi tuleb toetada just läbi ühistulise tegevuse arendamise ja püügivahendite parendamise,” rääkis Seeder. “Nendele aspektidele pannakse palju rõhku terves Euroopas, sest kalavarud vajavad mõistlikku majandamist ning selleks on kehtestatud üksjagu reegleid.”

Polli marjad võivad edas­pidi koos teiste Eestis kasvatatud õunte ja mar­jadega jõuda välisturule. Just selle eesmärgiga loodi äsja tulundusühing Polli Fruit. Rõngu Aia juhatuse esimehe Toomas. Rüütmanni sõnul oli puuvilja- ja marjakasvatajail viimane aeg koonduda ühises­se organisatsiooni, et madalsei­sust välja tulla.

Parandatakse müüki

“Ühistu annab eeskätt väiketootjaile,turul suurema sõ­naõiguse ja paremad müügivõimalused,” nentis Toomas Rüütmann, kes on üks Polli Fruiti asutajaid. “Tunnustatud tootjaorganisatsioon on vajalik ka välisturule minekuks. Prae­gu pole tunnustatud puuviljatootjate ühistut vaid neljas Euroopa riigis: Luksemburis, Lätis, Leedus ja Eestis.”

Rüütmanni jutu järgi aitab ühinemi­ne tootjatel end ka Eesti turul paremi­ni sisse seada. “Kee­gi ei tule saagile põllu äärde järele, vaid tuleb ise en­nast välja pakku­da,” rõhutas ta.

Tema juhitaval ettevõttel on Poliis 55 ja Rõngus 157 hektarit õunaaeda, lisaks paarikümnel hektaril sõstrapõõsaid. Mullu -müüdi Rõngu Aia kaubamärgi all poodides 350 tonni õunu, 650 tonni läks Põltsamaa Felixi mahlapresside alla.

Paradoks

Toomas Rüütmann avaldas lootust, et aasta lõpuks kuulub tulundusühingusse kümme suuremat kasvatajat, kuid nagu ta toonitas, oodatakse sinna ka kõiki väiksemaid ettevõtjaid.

Rõngu Aia juhatuse esime­he meelest on kodumaise too­dangu levikut takistanud see, et pole ühtset jaotuskanalit.

“Kaootilisus on ol­nud kahjulik nii kasvatajale kui kauplustele,” rää­kis ta. “Eesti õuna- või mustasõstratooteid pole poodides saada, suured hulgiketid pole neid aga väiketootjalt ostnud, sest pakuta­vad kogused on ol­nud väikesed ja ebastabiilse suuru­sega.”

Rüütmann näeb Eesti õun­tele turgu Soomes. Enamik õu­nu tuleb seal Ahvenamaalt, kuid paraku jääb sellest va­heks ning uusi istandusi napib.

“Soomlased teavad Eesti õunasortidest palju ning kui suudame nõutava kvaliteediga piisavalt suuri koguseid pakku­da, leiaksime seal turgu,” lisas ta.

Eesti maaülikooli Polli aiandusuuringute keskuse ju­hataja Ave Kikas ütles, et kes­kus annab ühistu liikmetele nõu uute aedade rajamiseks ning jagab agrotehnilist teavet kvaliteetsete õuna- ja marja­kultuuride kasvatamiseks. Sa­muti aidatakse korje, saagi säi­litamise, turustamise ja väärindamisega.

Selveri ostudirektor Tiiu Valk lausus, et väiketootjate koondumine on suure jaeketi silmis positiivne märk, sest nii suudetakse tegutseda efektiiv­semalt ning tagada oodatav maht ja kvaliteet.

ARVAMUS

Kati Kusmin, ETK juhatuse esimees

Suure jaekaubandusette-võtte seisukohalt lihtsus­tab kauba koondamine tu­lundusühistu kaudu kindlasti toodete poelettidele jõudmist. Kõigi meie ligi 300 A ja O, Konsumi ja Maksimarketi varustamine käiks väiketootjale üle jõu, ent piirkondlikult on see igati sobilik.

Egon Valdaru (Sakala)

Eesti põllumeeste keskliidu juhatuse esimees Üllas Hunt ütles ajalehele Saarte Hääl, et kindlasti peaks Eesti riik rohkem tähelepanu pöörama tootjate konsolideerimisele ja looma selleks tingimused. Põllumajandusministeeriumis väljatöötatud toetusmeedet tootjate koondamiseks tootjarühmadesse pidas Hunt küll positiivseks algatuseks, kuid selle tulemus on tema sõnul siiski vähetõhus.

“Lõppkokkuvõttes on tulemus see, et tekib võib-olla juurde uusi ühistuid, kellel on sutsuke liha ja sutsuke vilja, aga nad ei ehita selle käibe juures mitte midagi. Lihtsalt saavad sisustada selle raha eest ühe toanurga ja võib-olla natukene inimesele maksta, aga see ei tee veel turgu, see ei kujunda veel hinda,” selgitas Hunt. Lõpptulemusena on kõik sellised väiksed ühistud mures sellega, kuidas oma kaubast lahti saada ning kuidas logistikat ja transporti korraldada, lisas ta.

Üllas Hundi sõnul vajab Eesti suuri üleriigilisi valdkonnagruppe teraviljakasvatuses, piimatootmises ja lihatootmises (igas valdkonnas üks), mis toimiksid kui erahuvidel baseeruvad suured ühistud või kooperatiivid, mis otsivad turge, müüvad ja vahendavad ning koondavad kogu valdkonna toodangu. Selline koondumine ei tähenda aga Hundi kinnitusel, et väiksed tootjad kaovad, vaid see just kaitseb väikesi. Üks selline toimiv ja arenev ühistu on teravilja- ja rapsikasvatajatele kuuluv Kevili.

Üllas Hunt osutas ka Eestis tegutsevate välisfirmade teadlikule tegevusele Eesti tootjate lahushoidmiseks. Näiteks taanlastele kuuluv Baltic Agro pakub erinevate toodete osas põllumeestele häid bartertehinguid, aga tegelikult lõhutakse sellega juba eos meie ühistuline tegevus. Sama teevad tegelikult ka tööstused, sest ega Valio ja teised välisfirmad pole huvitatud, et Eestis tekivad ühistud, rääkis Hunt. “Nad on huvitatud, et neid ei oleks. Nad löövad neid hindadega üle ja teevad kõik, et ühistud maastikult kaoksid ja kõik tootjad jääksid üksikult lõa otsa,” selgitas Üllas Hunt.

Tootjarühmade meetmele viidates tõdes Eesti põllumeeste keskliidu juhatuse esimees, et Eestis puudub Euroopa toetuste administreerimise poliitika. Kuna Eesti on oma tootmisega nii väike, siis võiks eesmärgiks olla kõik võimalikult paremini ühe mütsi alla saada. “Kas või poolvägisi tuleks panna, aga seda paraku ei toimu,” lausus Hunt.

 

Ain Lemberi loo põhjal, mis ilmus 12.05.2010 ajalehes Saarte Hääl

KEVILI Põllumajandusühistu on põllumajandustootjatele kuuluv ja liikmete poolt kontrollitav põllumajandusühistu, mille liikmed on teravilja- ja rapsikasvatajad üle Eesti. Ühistu eesmärk on ühise majandus tegevuse kaudu oma liikmetele tulu teenida.

Ühistu peamisteks tegevusteks on liikmete kasvatatud rapsi ja teravilja müügi vahendamine; liikmetele vajalike sisendite hankimine; konsultatsioonide ja õppuste korraldamine, laboratoorsete analüüside teostamise ja logistika korraldamine.

Ühistulisest tegevusest

Erinevalt sarnases valdkonnas tegutsevatest kommertsettevõtetest ei ole ühistu eesmärgiks tulu teenimine ühistule. Tulu teenitakse ühistu liikmetele, ühisostude ja –müükide kaudu. Ühistu saab kokkuleppelise vahendustasu. Tegemist on nn. mahukaubandusega, st, mida rohkem põllumehed vajalikke sisendkaupu läbi oma ühistu ostavad ning toodangut müüvad seda väiksema vahendustasuga on põhimõtteliselt võimalik ühistut majandada.

Ühistu on põllumeeste endi oma, seega puudub omanikutulu teenimisest huvitatud osapool. Ühiselt majandades on ühistu liikmetel õigus – võiks öelda lausa kohustus – osaleda põhimõttelistes otsustusprotsessides, sest usaldus ühistu vastu saab tekkida aktiivses koostöös.

Kevili ajaloost

Õlikultuuride rapsi- ja rüpsiseemne tootmisele Eestis lisas kiiresti hoogu müügivõimaluse tekkimine 1993. aastal, mil Jõgevale loodi Kesk-Eesti Õlikultuuride Ühistu. Seoses plaanidega jätkata edaspidi tulundusühistuna moodustas 15 põllumajandusettevõtjat 2005. aastal tulundusühistu KEVILI.

Koostöö rapsiseemne kohaliku kokkuostjaga AS Werol Tehased algas kohe pärast tehase valmimist 1999.a. Kauaaegne koostööpartner on olnud Soome õlitehas Mildola OY. Esimest Eesti põllumeeste poolt ühiselt organiseeritud viljaeksporti tähistab 2008.a. kevadel Kunda sadamast Saksamaale saadetud laev (4000 tonni toidunisu).

Liikmeskonnast

Nii sisendite vahendamise kui ühistu liikmete toodangu müügi korraldamisel on eesmärgiks pakkuda ühistu liikmetele parimat turul saadaolevat hinda. Selleks loob soodsad tingimused liikmeskonna jätkuv suurenemine. Täna on Kevili suurim taimekasvatajate ühistu Eestis. Liikmeid on erineva suuruse ja spetsialiseerumisega.

2009.a. lõpu seisuga oli Kevili Põllumajandusühistul 141 liiget. Liikmeskond kasvas seejuures nimetatud aastal jõudsalt (aasta alguses oli liikmeid veel alla 100).

Esile saab tuua ühistu üle-eestilisust: Kevilil on esindus olemas kõigis maakondades peale Läänemaa ja saarte. Enim liikmeid on Lääne-Virumaalt ja Viljandimaalt, kes kokku moodustavad 49% kogu Kevili liikmeskonnast.

Kevili liikmete kasutuses on ca 70 000 ha haritavat maad. Ka haritava pinna lõikes on osakaalud sarnased liikmeskonna arvulisele jaotusele: lääne-virumaalased kasutavad ~34% kogu Kevili liikmete kasutuses olevast maast, Viljandimaal on kasutuses sellest 16 %.

KEVILI liikmeks võetakse kirjaliku avalduse alusel nõukogu otsusega. Igal soovijal, kes soovib ühistu liikmeks astuda, peab olema vähemalt kahe KEVILI liikme soovitus. Liikmetelt eeldatakse ühistegevuse põhimõtete mõistmist, lojaalsust ning usaldust.

Ühistu juhtimiseks on valitud kuueliikmeline nõukogu ning juhataja. Kõnekas on fakt, et nõukogusse kuuluvad kaks ühistu liiget on valitud Aasta Põllumeesteks Maalehe ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja korraldataval iga-aastasel konkursil. 2009.a. pärjati selle tiitliga taaskord üks Kevili Põllumajandusühistu liige.

Toodangu realiseerimine

Läbi aastate on toodangut realiseeritud lisaks Eestile ka Soome (raps) ning muudest riikidest Lätti, Saksamaale, Hispaaniasse, Portugali, Taani, Norrase ja Šveitsi (teravili). Tänasel päeval müüakse ühistu liikmete toodangut nii sise- kui välisturul.

Peamisteks koostööpartneriteks välismaal on Copenhagen Merchants börsimaaklerid (teraviljale turu leidmine) ning Läti põllumajandusühistu LATRAPS (ühistuline arendustegevus). LATRAPS’i tegevus on olnud mitmes mõttes Kevili Põllumajandusühistule eeskujuks ja 2009.a. sügisel võeti ette ka ühistu liikmete ühine õppereis Lätti, et õppida partneri kogemustest kohapeal.

Tegevusmahud on aastate lõikes jõudsalt kasvanud. Kui 2005.a. saagist realiseeriti läbi ühistu 11 000 tonni rapsi, siis 2008.a. saagist 11 250 tonni rapsi ning 36 850 tonni teravilja. 2009 aasta saagist on 2010 aasta veebruari lõpu seisuga müüdud 16 560 tonni rapsi ja 55 150 tonni teravilja.

Tulevikust

Kevili visioon on arendada välja üle-eestiline põllumajandustootjate ühistu, mis ühishangete, -turustamise ja koolituse kaudu suurendab oma liikmete majandustegevuse kasumlikkust ja Eesti põllumajanduse jätkusuutlikkust. Peamine eesmärk on liikmete huvides toimiva tugeva ühistu väljaarendamine.

KEVILI ambitsioon on hõlmata 50% Eesti rapsi- ja viljaturust. Turustamise lisavõimalusteks oleksid bioenergia ja tarbijate heaolu suurendavad tooted ja teenused.

Karen Rätsep
Kevili Põllumajandusühistu

Olukord põllumajandusturgudel on ärev, nii piima kui teravilja osas on kokkuostuhinnad langenud väga madalatele tasemetele. Raske majandusliku olukorra leevendamiseks näevad nii poliitikud kui ettevõtjad abi ühistegevuses. EPKK viis Maamajanduse Infokeskuse tellimusel läbi uuringu, mille eesmärgiks oli esile tuua põllumajandussaaduste ja –toodete ühisturustuse praktilised näited ja anda hinnang ühisturustuse olukorrale Eestis. Veebruaris viis EPKK läbi neli seminari ühisturustuse küsimuste arutamiseks, millel osalesid põllumajandustootjad, konsulendid ja ametnikud. Usume, et positiivsete ühisturustuse kogemuste tutvustamine julgustab ühiseks tegevuseks. Samuti on teiste õnnestumistest ja äpardumistest võimalik õppida, et uute ühisturustuse algatuste käivitamine läheks lihtsamalt.

Uuringus osalesid põllumajandusorganisatsioonide, ühistute ja kohalike tegevusgruppide esindajad, kes andsid ühisturustuse hetkeolukorrale Eestis paraku negatiivse hinnangu. Ankeetküsitlusele vastas kokku 49 inimest, kellest 25% hindas ühistegevuse hetkeolukorda Eestis halvaks, 63% pigem halvaks ja 12% pigem heaks. Ühistegevuse olukorda ei hinnanud mitte ükski vastaja heaks. Kuigi ühistegevuse kehva olukorra põhjusena nähakse vähest riiklikku toetust ühisturustuse arendamisel, siis on üsna selge, et initsiatiiv ühiseks tegutsemiseks saab ja peab tulema ettevõtjate endi hulgast. Riiklikud meetmed saavad ühistegevusele vaid kaasa aidata.

Ühisturustuse arengut takistavatest teguritest nimetati kõige enam, et ettevõtjad eelistavad ühisele tegevusele individuaalset tegevust ning ettevõtjad ei usalda üksteist ja ühistuid. Kummagi asjaolu märkis takistava tegurina ära 63% vastajatest. Üle poole vastajatest (51%) märkisid, et puuduvad inimesed, kes tahaksid või suudaksid ühistegevust vedada. Takistavatest teguritest märgiti ennekõike veel ära, et ettevõtjatel puuduvad teadmised ja kogemused ühisturustusest (41% vastajatest), ühistud ei suuda konkureerida välismaisel kapitalil põhinevate ettevõtetega (39%), ettevõtjad eelistavad pikaajalisele kasule kiiret kasumit (35%) ning ühistute tekkimine on raske, kuna turg on ära jaotatud (35%). Teised põhjused leidsid vähem äramärkimist.

Ühisturustuse arengut soodustavatest teguritest märgiti kõige rohkem suurenevat majanduslikku survet üksikettevõtetele (73% vastajatest). Olulisemaks peeti veel ka ühisturustuse valdkonna positiivsete näidete tutvustamist (65%) ja riigi toetusskeeme (61%). Üle poole vastajatest märkisid ära ka ühiste piirkondlike toodete (brändide) väljatöötamise soodustavat mõju (53%). Ühistegevuse liidrite koolitamisest võiks kasu olla 43% vastajate arvates. Kolmandik vastajatest märkis soodustava tegurina ära ka ühistegevuse põhimõtete laialdast tutvustamist ning ettevõtjate koolitusi ühisturustuse valdkonnas. Suhteliselt oluliseks peeti ka asjaolu, et ühistu liikmed turustavad oma toodangu vaid oma ühistu kaudu (29%) ja et ühiselt tegutsevad sarnase suuruse ja huvidega ettevõtted (27%).

Uuringu lõpptulemusena valmisid 15 põllumajandussaaduste ja -toodete ühisturustuse süstematiseeritud näidet. Ühisturustuse näited kirjeldavad põllumajandustootmise erinevaid valdkondi: piim, sea- ja veiseliha, teravili, aiasaadused, köögivili ja kartul, mahe- ja talutooted ning vähid. Näited leiab Maamajanduse Infokeskuse kodulehelt www.maainfo.ee (maaeluvõrgustik).

Seminaridel osalejad pidasid eelkõige kasulikuks, et ühisturustuse eestvedajad rääkisid oma kogemustest ühistegevuse korraldamisel. Esimesel seminaril andis EPKK kvaliteedijuht Ave Kingu põhjaliku ülevaate Eestis kasutatavatest toiduainete kvaliteedi- ja päritolumärkidest (eelkõige Tunnustatud Eesti Maitse pääsukesemärgist). Küsitlus näitas, et ühisturustust soodustavaks teguriks peeti ka kohalike brändide väljatöötamist. EPKK on lahkesti valmis jagama oma pikaajalisi kogemusi märkide väljatöötamisel ja turundamisel.

Teisel seminaril Taevaskojas kirjeldas TÜ Eesti Mahe tegevjuht Jaan Nõmmik elavalt ühistu tegemisi. Mahetoodete ühisturustus on just viimastel aastatel suurema hoo sisse saanud. Kuna mahesaaduste sortiment on väga lai, siis oli kindlasti väga õpetlik tutvuda Eesti Maheda juhtimisstruktuuri ja ülesehitusega. Valdkondi veavad seltsingud, mis tagab liikmete kaasatuse turgude leidmisel ja ühistu töös osalemisel.

Ühisturustuse kolmas seminar toimus Viljandimaal. Talunikele jagas lahkesti oma kogemusi Lõuna-Eesti Toiduvõrgustiku eestvedaja Kaja Kesküla. Tänu toiduvõrgustikule on tekkinud väiketaludele turuväljund ja Tartu tarbijateni jõuab üsna regulaarselt vastavalt tellimustele komplekteeritud kast värske toidukaubaga.

Viimasel seminaril esinesid Märt Riisenberg Eestimaa Piimatootjate Ühistust ja Leino Vessart Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsist. Mõlemad mehed rääkisid ühisturustuse rõõmudest ja muredest oma valdkonnas. Piimatootmises on täna väga rasked ajad, mis on ka piimaühistuid sundinud koostöövõimalusi otsima, nii areneb ka Vändra ja Selja juustutööstuste baasil koostöö. Lihaveisekasvatuse areng  on just tänu turuväljundi tekkimisele saanud hoos sisse.

Kokkuvõttes on ühisturustus Eestis kõige paremini arenenud piimandussektoris (umbes pool piimast müükase ühistute kaudu). Teistes sektorites on ühistegevus arenenud märksa tagasihoidlikumalt, kuid siiski leidub mitmeid edukaid ja arenevaid näiteid. Ettevõtjatele saab soovitada ühise turustamisega samm-sammult peale hakata ja koostöövõimalusi otsida. Koostöö käivitamisel on kindlasti abi aruteluseminaridest ja koolitustest. Nõu oskavad anda kindlasti ka toimivate ühistute juhid ja liikmed.

Lisainfo: Roomet Sõrmus, EPKK juhataja