Tänavu mais sai alguse rahvusvaheline koostööprojekt Liivimaa Toidutee, mis kestab kolm aastat ja mille käigus luuakse uus turismitoode – Eestit ja Lätit ühendav toidutee. Projekti partnerid on Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, MTÜ Eesti Maaturism, Läti Maaturismi Ühendus “Lauku ceļotājs”,  Vidzeme planeerimisregioon, SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus, SA Tartumaa Turism, SA Valgamaa Arenguagentuur.  

Uus toidutee põhineb meie  toiduga seotud pärimusel, ühisel ajalool ja traditsioonidel, mis ulatuvad 13. sajandisse, kui Eesti ja Läti alad kandsid Liivimaa nimetust ning võib öelda, et sai alguse meie toidukultuur. Loodav toidutee koondab enda alla ligikaudu 250 kohaliku toidu tootjat ja pakkujat Eestist (Hiiumaalt, Saaremaalt, Läänemaalt, Pärnumaalt, Viljandimaalt, Jõgevamaalt, Tartumaalt, Valgamaalt, Võrumaalt, Põlvamaalt) ning Vidzeme, Kurzeme ja Pieriga piirkonnast Lätist.

 

Peamised eesmärgid, mida soovime projektiga saavutada:

Peamised tegevused:

Toidupärimusel põhineva turismitoote loomine. Ühise toidutee loomiseks lepime kokku toidutee liikmetele kehtivad kriteeriumid, valime välja potentsiaalsed kohaliku toidu tootjad ja pakkujad (sh turismiettevõtted), kes võiksid olla uue toidutee liikmed ning alustame tööd ühise brändi/turismitoote kujundamisega. Lisaks uuele brändile luuakse ka regionaalne toidutee „TasteHanseatica,“ mis tutvustab just Via Hanseatica piirkonnaga seotud toidupärimust.

Pärimuskultuuri ja toiduajalugu kasutavate ettevõtjate võrgustiku tugevdamine ning teenuste kvaliteedi tõstmine läbi võrgustikuliikmete teadmiste ja oskuste suurendamise. Efektiivse teenusepakkumise eeltingimuseks on koostöö ja teadmised. Projekti raames korraldatakse mitmeid  praktilisi seminare ja toiduvalmistamise töötubasid  turismi- ja toitlustusettevõtetele, et anda edasi erinevate spetsialistide oskusteavet, mis on seotud nii spetsiifiliste pärimustoidu teemade kui ka toiduturismiga üldisemalt. Lisaks loome regionaalsed tootjate-pakkujate võrgustikud, õpime teiste piirkondade kogemusest, kogume ja jagame infot oma kulinaaria ajaloo kohta (käsiraamatute koostamine, retseptide kohandamine) jne.

Turundustegevused. Uus toidutee saab olema äratuntav bränd nii sise- kui välisturgudel. Kuna tänapäeva reisivalikud põhinevad paljuski emotsioonidel ja jagatud kogemustel, siis kutsume uuele toiduteele siin pakutavast osa saama nii (toidu)blogijaid, valdkonna ajakirjanikke kui ka reisikorraldajaid. Just nende jagatud lugude ja emotsioonide kaudu loodame jõuda võimalikult suure ja õige sihtgrupini. Ja loomulikult saavad uut toiduteed külastajatele tutvustama ka mitmed prinditud ja online versioonis kättesaadavad turundusmaterjalid.

Projekti kestvus: 01.05.2017 – 30.04.2020 (36 kuud)

Projekti eelarve: Projekti kogueelarve on 1 059 789 eurot, millest Eesti-Läti programmi toetus on  900 821 eurot.

Kontakt:

Sille Talvet-Unt, projekti koordinaator, sille.talvet@gravitas.ee

Evi Randpere, EPKK toiduvaldkonna juht, evi@epkk.ee

Interreg Full colour_all inclusive

Tänavu mais sai alguse rahvusvaheline koostööprojekt Liivimaa Toidutee, mis kestab kolm aastat ja mille käigus luuakse uus turismitoode – Eestit ja Lätit ühendav toidutee. Projekti partnerid on Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, MTÜ Eesti Maaturism, Läti Maaturismi Ühendus “Lauku ceļotājs”,  Vidzeme planeerimisregioon, SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus, SA Tartumaa Turism, SA Valgamaa Arenguagentuur.  

Uus toidutee põhineb meie  toiduga seotud pärimusel, ühisel ajalool ja traditsioonidel, mis ulatuvad 13. sajandisse, kui Eesti ja Läti alad kandsid Liivimaa nimetust ning võib öelda, et sai alguse meie toidukultuur. Loodav toidutee koondab enda alla ligikaudu 250 kohaliku toidu tootjat ja pakkujat Eestist (Hiiumaalt, Saaremaalt, Läänemaalt, Pärnumaalt, Viljandimaalt, Jõgevamaalt, Tartumaalt, Valgamaalt, Võrumaalt, Põlvamaalt) ning Vidzeme, Kurzeme ja Pieriga piirkonnast Lätist.

 

Peamised eesmärgid, mida soovime projektiga saavutada:

Peamised tegevused:

Toidupärimusel põhineva turismitoote loomine. Ühise toidutee loomiseks lepime kokku toidutee liikmetele kehtivad kriteeriumid, valime välja potentsiaalsed kohaliku toidu tootjad ja pakkujad (sh turismiettevõtted), kes võiksid olla uue toidutee liikmed ning alustame tööd ühise brändi/turismitoote kujundamisega. Lisaks uuele brändile luuakse ka regionaalne toidutee „TasteHanseatica,“ mis tutvustab just Via Hanseatica piirkonnaga seotud toidupärimust.

Pärimuskultuuri ja toiduajalugu kasutavate ettevõtjate võrgustiku tugevdamine ning teenuste kvaliteedi tõstmine läbi võrgustikuliikmete teadmiste ja oskuste suurendamise. Efektiivse teenusepakkumise eeltingimuseks on koostöö ja teadmised. Projekti raames korraldatakse mitmeid  praktilisi seminare ja toiduvalmistamise töötubasid  turismi- ja toitlustusettevõtetele, et anda edasi erinevate spetsialistide oskusteavet, mis on seotud nii spetsiifiliste pärimustoidu teemade kui ka toiduturismiga üldisemalt. Lisaks loome regionaalsed tootjate-pakkujate võrgustikud, õpime teiste piirkondade kogemusest, kogume ja jagame infot oma kulinaaria ajaloo kohta (käsiraamatute koostamine, retseptide kohandamine) jne.

Turundustegevused. Uus toidutee saab olema äratuntav bränd nii sise- kui välisturgudel. Kuna tänapäeva reisivalikud põhinevad paljuski emotsioonidel ja jagatud kogemustel, siis kutsume uuele toiduteele siin pakutavast osa saama nii (toidu)blogijaid, valdkonna ajakirjanikke kui ka reisikorraldajaid. Just nende jagatud lugude ja emotsioonide kaudu loodame jõuda võimalikult suure ja õige sihtgrupini. Ja loomulikult saavad uut toiduteed külastajatele tutvustama ka mitmed prinditud ja online versioonis kättesaadavad turundusmaterjalid.

Projekti kestvus: 01.05.2017 – 30.04.2020 (36 kuud)

Projekti eelarve: Projekti kogueelarve on 1 059 789 eurot, millest Eesti-Läti programmi toetus on  900 821 eurot.

Kontakt:

Sille Talvet-Unt, projekti koordinaator, sille.talvet@gravitas.ee

Evi Randpere, EPKK toiduvaldkonna juht, evi@epkk.ee

Interreg Full colour_all inclusive

3. mail toimunud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Rimi kohtumisel arutati koostööküsimusi Eesti tootjate ja jaeketi vahel. Arutelu keskmes oli tarnelepingute tasakaalustatus ja läbipaistvus, efektiivsuse tõstmine tootjast kliendini kulgevas tarneahelas ja paindlikumate sisseostutingimuste loomine väiketootjatele.

Rimi tegevdirektori Christer Östholmi sõnul vaadati koos Põllumajandus-Kaubanduskoja esindajatega üle Eesti tootjate tänased sõlmküsimused: üldised lepingutingimused, logistika ja info liikumine osapoolte vahel. Arutleti võimalusi luua paremaid süsteeme vajaminevate kaubakoguste planeerimiseks ja vastutuse jagamiseks ning otsustati kokku kutsuda laiem ring jaekaupmeestest ja tootjatest, et üheskoos välja mõelda ning juurutada standardne ja osapooltele sobiv kaubakastide süsteem Eestis toimuvate kaubatarnete jaoks.

Östholm ütles, et kohtumisel tõdeti üksmeelselt parema koostöö vajalikkust tootjate ja suurkettide vahel. Rimi tegevdirektor kinnitas, et näeb nii tänases päevas kui ka tulevikus Eesti toodangul kaupluse lettidel olulist rolli. Ta lisas: „Kindlasti oleme valmis arvestama Eesti toodangu hooajalisusega sortimendi koostamisel ning kaalume ka võimalusi müüa teatud tooteid vaid piirkondlikult, kui tootjal ei ole võimalik tagada vajaminevaid müügikoguseid kõigi Rimi keti kaupluste jaoks.“

Rimi avaldas ühtlasi lootust, et tarneahela paremaks toimimiseks luuakse tulevikus juurde tootjaühendusi, kes aitaksid vajalikke tootmismahte koondada. Östholm selgitas: „Täna on mõned köögiviljakasvatajad loonud ühendusi, et koondada suuremate jaekettide jaoks vajaminevad kogused ning korraldada efektiivsemalt toodete transporti.“ Ta lisas, et sellised ettevõtmised on hea eeskuju ning Rimi poolt vägagi oodatud.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus tundis omaltpoolt heameelt, et asuti sisulisse dialoogi ja suur jaekett on oma tegevuses valmis korrektuure tegema ning ka Eesti väiketootjate eripäraga arvestama. Sõrmus ütles: „Kui suudame üheskoos tõsta tarneahelas efektiivsust, võidavad sellest kokkuvõttes kõik osapooled ja eelkõige tarbija.“

Sõrmus lisas, et Rimi võttis vastu nende kutse osaleda vajadusel Põllumajandus-Kaubanduskoja foorumitel ja aruteludel, et tutvustada jaeketiga koostöövõimalusi ja arutada tootjatega tekkinud kitsaskohti. Roomet Sõrmuse sõnul võib kohtumises Rimiga näha head perspektiivi järgnevate tegevuste elluviimiseks ja kindlasti saab see olema kasulik kogu Eesti põllumajandus- ja toidusektorile.

3. mail toimunud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Rimi kohtumisel arutati koostööküsimusi Eesti tootjate ja jaeketi vahel. Arutelu keskmes oli tarnelepingute tasakaalustatus ja läbipaistvus, efektiivsuse tõstmine tootjast kliendini kulgevas tarneahelas ja paindlikumate sisseostutingimuste loomine väiketootjatele.

Rimi tegevdirektori Christer Östholmi sõnul vaadati koos Põllumajandus-Kaubanduskoja esindajatega üle Eesti tootjate tänased sõlmküsimused: üldised lepingutingimused, logistika ja info liikumine osapoolte vahel. Arutleti võimalusi luua paremaid süsteeme vajaminevate kaubakoguste planeerimiseks ja vastutuse jagamiseks ning otsustati kokku kutsuda laiem ring jaekaupmeestest ja tootjatest, et üheskoos välja mõelda ning juurutada standardne ja osapooltele sobiv kaubakastide süsteem Eestis toimuvate kaubatarnete jaoks.

Östholm ütles, et kohtumisel tõdeti üksmeelselt parema koostöö vajalikkust tootjate ja suurkettide vahel. Rimi tegevdirektor kinnitas, et näeb nii tänases päevas kui ka tulevikus Eesti toodangul kaupluse lettidel olulist rolli. Ta lisas: „Kindlasti oleme valmis arvestama Eesti toodangu hooajalisusega sortimendi koostamisel ning kaalume ka võimalusi müüa teatud tooteid vaid piirkondlikult, kui tootjal ei ole võimalik tagada vajaminevaid müügikoguseid kõigi Rimi keti kaupluste jaoks.“

Rimi avaldas ühtlasi lootust, et tarneahela paremaks toimimiseks luuakse tulevikus juurde tootjaühendusi, kes aitaksid vajalikke tootmismahte koondada. Östholm selgitas: „Täna on mõned köögiviljakasvatajad loonud ühendusi, et koondada suuremate jaekettide jaoks vajaminevad kogused ning korraldada efektiivsemalt toodete transporti.“ Ta lisas, et sellised ettevõtmised on hea eeskuju ning Rimi poolt vägagi oodatud.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus tundis omaltpoolt heameelt, et asuti sisulisse dialoogi ja suur jaekett on oma tegevuses valmis korrektuure tegema ning ka Eesti väiketootjate eripäraga arvestama. Sõrmus ütles: „Kui suudame üheskoos tõsta tarneahelas efektiivsust, võidavad sellest kokkuvõttes kõik osapooled ja eelkõige tarbija.“

Sõrmus lisas, et Rimi võttis vastu nende kutse osaleda vajadusel Põllumajandus-Kaubanduskoja foorumitel ja aruteludel, et tutvustada jaeketiga koostöövõimalusi ja arutada tootjatega tekkinud kitsaskohti. Roomet Sõrmuse sõnul võib kohtumises Rimiga näha head perspektiivi järgnevate tegevuste elluviimiseks ja kindlasti saab see olema kasulik kogu Eesti põllumajandus- ja toidusektorile.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda teatas möödunud nädalal, et toidukaupade hinnalangus poodides saaks toimuda vaid kaupmeeste juurdehindluste vähenedes, kuna põllumehed saavad üha väiksema osa tarbijatelt toidu eest küsitavast  hinnast. Kaupmeeste vastulause oli, et jaehindade langetamine pole võimalik, sest täna ei teeni kasumit ei kaupmees ega põllumees.

Paraku räägivad Statistikaameti numbrid teist keelt. Ettevõtete majandustulemuste viimased andmed on kättesaadavad 2009. aasta esimese kvartali kohta, mil toidukaupade hulgi- ja jaemüüjate kogukasum oli ligi 150 miljonit krooni. Siia kõrvale suudavad taime- ja loomakasvatusettevõtted paraku panna 214 miljoni kroonise kogukahjumi. 2008. aastal kujunes toidukaupade hulgi- ja jaemüüjate kogukasumiks 613 miljonit krooni, samal ajal oli põllumajandusettevõtete kahjum 911 miljonit krooni.
Arvestades põllumajandustootjate tulupuudujääki oleks toidukaupade tarbijahindade tänane tase õigustatud vaid sel juhul, kui toimuks selge müügitulu ümberjagunemine tarneahelas põllumees-toidutööstus-kaubandus.
Kindlasti ei saa Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda heaks kiita ka osade toidukaupade (nt joogipiim) müümist alla omahinna. Selline tegevus annab tarbijatele selgelt ebaadekvaatseid signaale toidukaupade õiglaste hindade kohta. Põllumeeste arvelt elamine ei saa lõputult jätkuda.
Lisainfo:
Roomet Sõrmus, EPKK juhatuse esimees
tel 52 05857
e-kiri: roomet.sormus@epkk.ee