Eesti head tavad toiduainete vertikaalses tarneahelas

Kaubandus-tööstuskoda, kaupmeeste liit, põllumajandus-kaubanduskoda ning toiduainetööstuse liit on koostanud Eesti head tavad toiduainete vertikaalses tarneahelas (edaspidi: Head Tavad). Heade Tavade eesmärk on suurendada ausust, usaldust ja koostööd toiduainete tarneahelas ning tagada tarneahela efektiivne toimimine.

Head Tavad koosnevad kaheteistkümnest üldpõhimõttest ning Eesti toiduainetootjate, põllumajandusettevõtjate ja kaubandussektori näidetest nii heade kui ebaausate tavade kohta toiduainete vertikaalses tarneahelas. Heade Tavade tekstiga saab lähemalt tutvuda SIIN.

Head Tavad kehtivad alates 31.05.2018.

HEADE TAVADEGA LIITUMINE

Vaata, millised ettevõtjad on juba liitunud Heade Tavadega SIIN.

HEADE TAVADEGA LIITUNUD ETTEVÕTJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

VAIDLUSTE LAHENDAMINE

ETTEVÕTJA EEMALDAMINE HEADE TAVADEGA LIITUNUTE NIMEKIRJAST

Kui soovite täiendavat infot Heade Tavade kohta või esitada ettepanekuid Heade Tavade muutmiseks, siis võtke meiega ühendust:

Roomet Sõrmus, põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimees, roomet.sormus@epkk.ee

Sirje Potisepp, toiduainetööstuse liidu juhataja, sirje@toiduliit.ee

Nele Peil, kaupmeeste liidu tegevjuht, nele.peil@kaupmeesteliit.ee

Marko Udras, kaubandus-tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja, marko@koda.ee

Avaldus Heade Tavadega liitumiseks

Est-Lat logoEU flag

Liivimaa toidupärimusel põhineva turismitoote loomine ja turundamine

2017. aasta mais sai alguse rahvusvaheline koostööprojekt Liivimaa Toidutee, mis kestab kolm aastat ja mille käigus luuakse uus turismitoode – Eestit ja Lätit ühendav toidutee.  Uus toidutee põhineb meie  toiduga seotud pärimusel, ühisel ajalool ja traditsioonidel, mis ulatuvad 13. sajandisse, kui Eesti ja Läti alad kandsid Liivimaa nimetust ning võib öelda, et sai alguse meie toidukultuur. Loodav toidutee koondab enda alla ligikaudu 250 kohaliku toidu tootjat ja pakkujat Eestist (Hiiumaalt, Saaremaalt, Läänemaalt, Pärnumaalt, Viljandimaalt, Jõgevamaalt, Tartumaalt, Valgamaalt, Võrumaalt, Põlvamaalt) ning Vidzeme, Kurzeme ja Pieriga piirkonnast Lätist.

Peamised eesmärgid, mida soovime projektiga saavutada:

Peamised tegevused:

Toidupärimusel põhineva turismitoote loomine. Ühise toidutee loomiseks lepime kokku toidutee liikmetele kehtivad kriteeriumid, valime välja potentsiaalsed kohaliku toidu tootjad ja pakkujad (sh turismiettevõtted), kes võiksid olla uue toidutee liikmed ning alustame tööd ühise brändi/turismitoote kujundamisega. Lisaks uuele brändile luuakse ka regionaalne toidutee „TasteHanseatica,“ mis tutvustab just Via Hanseatica piirkonnaga seotud toidupärimust.

Pärimuskultuuri ja toiduajalugu kasutavate ettevõtjate võrgustiku tugevdamine ning teenuste kvaliteedi tõstmine läbi võrgustiku liikmete teadmiste ja oskuste suurendamise. Efektiivse teenusepakkumise eeltingimuseks on koostöö ja teadmised. Projekti raames korraldatakse mitmeid  praktilisi seminare ja toiduvalmistamise töötubasid  turismi- ja toitlustusettevõtetele, et anda edasi erinevate spetsialistide oskusteavet, mis on seotud nii spetsiifiliste pärimustoidu teemade kui ka toiduturismiga üldisemalt. Lisaks loome regionaalsed tootjate-pakkujate võrgustikud, õpime teiste piirkondade kogemusest, kogume ja jagame infot oma kulinaaria ajaloo kohta (käsiraamatute koostamine, retseptide kohandamine) jne.

Turundustegevused. Uus toidutee saab olema äratuntav bränd nii sise- kui välisturgudel. Kuna tänapäeva reisivalikud põhinevad paljuski emotsioonidel ja jagatud kogemustel, siis kutsume uuele toiduteele siin pakutavast osa saama nii (toidu)blogijaid, valdkonna ajakirjanikke kui ka reisikorraldajaid. Just nende jagatud lugude ja emotsioonide kaudu loodame jõuda võimalikult suure ja õige sihtgrupini. Ja loomulikult saavad uut toiduteed külastajatele tutvustama ka mitmed prinditud ja online versioonis kättesaadavad turundusmaterjalid.

Tegevusi viivad ellu: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, MTÜ Eesti Maaturism, Läti Maaturismi Ühendus “Lauku ceļotājs”,  Vidzeme planeerimisregioon, SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus, SA Tartumaa Turism, SA Valgamaa Arenguagentuur.

Projekti kestvus: 01.05.2017 – 30.04.2020 (36 kuud)

Projekti eelarve: Projekti kogueelarve on 1 059 789 eurot, millest Eesti-Läti programmi toetus on  900 821 eurot.

Kontakt:

Sille Talvet, projekti koordinaator, sille.talvet@gravitas.ee

Evi Randpere, EPKK toiduvaldkonna juht, evi@epkk.ee

Eneken Viks, EPKK projektijuht, eneken@epkk.ee

ibsr_p1_Baltic-Sea-Food_project-logo_full-coloured_new2

 

 

 

 

Alates 1. oktoobrist 2017 kuni 30. septembrini 2020 teevad 10 Läänemere-äärse riigi 14 toiduvaldkonna organisatsiooni koostööd Interreg Baltic Sea Region programmist rahastatava projekti “Baltic Sea Food” raames.

Projekti eesmärk

Töötada välja toimiv ärimudel, mis aitaks piirkondlikel toiduvõrgustikel kohalikke toidutooteid tõhusamalt ja kuluefektiivsemalt turustada.

Maaeluministeerium on projekti “Baltic Sea Food” juhtpartner. Lisaks Maaeluministeeriumile osalevad projektis Eesti partneritena MTÜ Eesti Maaturism ning Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

Projekti eelarve

Kolm aastat kestva projekti eelarve kokku on 2 436 479 eurot, sealhulgas Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERDF) toetus 1 624 240,15 eurot, Norra riigi toetus 144 454 eurot ja Euroopa naabruspoliitika rahastusvahendi (ENI) toetus 45 239,55 eurot.

Projekti partnerid

Projektis osalevad 14 organisatsiooni 10 Läänemere-äärsest riigist.

Kohaliku toidu tootjad vajavad oma toodete müümiseks hästi toimivat turustuskanalit

Paljud Läänemere-äärsete riikide piirkondlikud toidutootjad on väikesed pereettevõtted, kelle jaoks oma toodete müügi ja logistika korraldamine on aeganõudev ning kulukas ettevõtmine, kuna palju müügitööd toimub telefoni teel või otsesuhtluses klientidega. Turustamine suurte poekettide või hulgiladude kaudu on aga keeruline, kuna väikeettevõtete mahud ei ole piisavalt suured ja stabiilsed ning toodete hinnatase on suurtootjatega võrreldes kõrgem. Seetõttu on ka piiratud väiketootjate toodangu turustamine hotellidele, restoranidele, toitlustusettevõtetele, kauplustele, majutusettevõtetele. Piirkondlike väikeettevõtete toodete turg on enamasti nende lähipiirkonnas ning seetõttu on mitmed väikeettevõtted koondunud kohalikesse toiduvõrgustikesse, et koos oma tooteid turundada ja tarbijateni viia.

Miks ei paku paljud kohvikud ja restoranid oma menüüdes piirkondlike väikeettevõtete toorainest valmistatud roogi?

Esialgne analüüs olukorra kohta Läänemere-äärsetes riikides näitab, et piirkondlikud toidutootjad on enamasti harjunud turustama oma tooteid otse tarbijale. Samas on toitlustusettevõtetel oma töö efektiivseks korraldamiseks tavaks tellida tooteid otse ühelt või kahelt vahendajalt (eelkõige hulgiladudest), selle asemel et esitada tellimusi kümnetele erinevatele väiketootjatele või töötlejatele.

Projekt “Baltic Sea Food” loob lahenduse, mis võimaldab kohalike väikeettevõtete toodangul jõuda kohvikute, restoranide, hotellide ja maaturismiettevõteteni

Projekti “Baltic Sea Food” eesmärk on välja töötada toimiv ja kuluefektiivne ärimudel, mis aitaks Läänemere-äärsete riikide maapiirkondades tegutsevatel piirkondlikel toiduvõrgustikel kohalikke toidutooteid nii kohvikutele, restoranidele, hotellidele kui ka maaturismiettevõtetele tõhusamalt ja kuluefektiivsemalt turustada.

Rohkem infot: http://www.balticseaculinary.com/baltic-sea-food-project

 

3. mail toimunud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Rimi kohtumisel arutati koostööküsimusi Eesti tootjate ja jaeketi vahel. Arutelu keskmes oli tarnelepingute tasakaalustatus ja läbipaistvus, efektiivsuse tõstmine tootjast kliendini kulgevas tarneahelas ja paindlikumate sisseostutingimuste loomine väiketootjatele.

Rimi tegevdirektori Christer Östholmi sõnul vaadati koos Põllumajandus-Kaubanduskoja esindajatega üle Eesti tootjate tänased sõlmküsimused: üldised lepingutingimused, logistika ja info liikumine osapoolte vahel. Arutleti võimalusi luua paremaid süsteeme vajaminevate kaubakoguste planeerimiseks ja vastutuse jagamiseks ning otsustati kokku kutsuda laiem ring jaekaupmeestest ja tootjatest, et üheskoos välja mõelda ning juurutada standardne ja osapooltele sobiv kaubakastide süsteem Eestis toimuvate kaubatarnete jaoks.

Östholm ütles, et kohtumisel tõdeti üksmeelselt parema koostöö vajalikkust tootjate ja suurkettide vahel. Rimi tegevdirektor kinnitas, et näeb nii tänases päevas kui ka tulevikus Eesti toodangul kaupluse lettidel olulist rolli. Ta lisas: „Kindlasti oleme valmis arvestama Eesti toodangu hooajalisusega sortimendi koostamisel ning kaalume ka võimalusi müüa teatud tooteid vaid piirkondlikult, kui tootjal ei ole võimalik tagada vajaminevaid müügikoguseid kõigi Rimi keti kaupluste jaoks.“

Rimi avaldas ühtlasi lootust, et tarneahela paremaks toimimiseks luuakse tulevikus juurde tootjaühendusi, kes aitaksid vajalikke tootmismahte koondada. Östholm selgitas: „Täna on mõned köögiviljakasvatajad loonud ühendusi, et koondada suuremate jaekettide jaoks vajaminevad kogused ning korraldada efektiivsemalt toodete transporti.“ Ta lisas, et sellised ettevõtmised on hea eeskuju ning Rimi poolt vägagi oodatud.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus tundis omaltpoolt heameelt, et asuti sisulisse dialoogi ja suur jaekett on oma tegevuses valmis korrektuure tegema ning ka Eesti väiketootjate eripäraga arvestama. Sõrmus ütles: „Kui suudame üheskoos tõsta tarneahelas efektiivsust, võidavad sellest kokkuvõttes kõik osapooled ja eelkõige tarbija.“

Sõrmus lisas, et Rimi võttis vastu nende kutse osaleda vajadusel Põllumajandus-Kaubanduskoja foorumitel ja aruteludel, et tutvustada jaeketiga koostöövõimalusi ja arutada tootjatega tekkinud kitsaskohti. Roomet Sõrmuse sõnul võib kohtumises Rimiga näha head perspektiivi järgnevate tegevuste elluviimiseks ja kindlasti saab see olema kasulik kogu Eesti põllumajandus- ja toidusektorile.

3. mail toimunud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Rimi kohtumisel arutati koostööküsimusi Eesti tootjate ja jaeketi vahel. Arutelu keskmes oli tarnelepingute tasakaalustatus ja läbipaistvus, efektiivsuse tõstmine tootjast kliendini kulgevas tarneahelas ja paindlikumate sisseostutingimuste loomine väiketootjatele.

Rimi tegevdirektori Christer Östholmi sõnul vaadati koos Põllumajandus-Kaubanduskoja esindajatega üle Eesti tootjate tänased sõlmküsimused: üldised lepingutingimused, logistika ja info liikumine osapoolte vahel. Arutleti võimalusi luua paremaid süsteeme vajaminevate kaubakoguste planeerimiseks ja vastutuse jagamiseks ning otsustati kokku kutsuda laiem ring jaekaupmeestest ja tootjatest, et üheskoos välja mõelda ning juurutada standardne ja osapooltele sobiv kaubakastide süsteem Eestis toimuvate kaubatarnete jaoks.

Östholm ütles, et kohtumisel tõdeti üksmeelselt parema koostöö vajalikkust tootjate ja suurkettide vahel. Rimi tegevdirektor kinnitas, et näeb nii tänases päevas kui ka tulevikus Eesti toodangul kaupluse lettidel olulist rolli. Ta lisas: „Kindlasti oleme valmis arvestama Eesti toodangu hooajalisusega sortimendi koostamisel ning kaalume ka võimalusi müüa teatud tooteid vaid piirkondlikult, kui tootjal ei ole võimalik tagada vajaminevaid müügikoguseid kõigi Rimi keti kaupluste jaoks.“

Rimi avaldas ühtlasi lootust, et tarneahela paremaks toimimiseks luuakse tulevikus juurde tootjaühendusi, kes aitaksid vajalikke tootmismahte koondada. Östholm selgitas: „Täna on mõned köögiviljakasvatajad loonud ühendusi, et koondada suuremate jaekettide jaoks vajaminevad kogused ning korraldada efektiivsemalt toodete transporti.“ Ta lisas, et sellised ettevõtmised on hea eeskuju ning Rimi poolt vägagi oodatud.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus tundis omaltpoolt heameelt, et asuti sisulisse dialoogi ja suur jaekett on oma tegevuses valmis korrektuure tegema ning ka Eesti väiketootjate eripäraga arvestama. Sõrmus ütles: „Kui suudame üheskoos tõsta tarneahelas efektiivsust, võidavad sellest kokkuvõttes kõik osapooled ja eelkõige tarbija.“

Sõrmus lisas, et Rimi võttis vastu nende kutse osaleda vajadusel Põllumajandus-Kaubanduskoja foorumitel ja aruteludel, et tutvustada jaeketiga koostöövõimalusi ja arutada tootjatega tekkinud kitsaskohti. Roomet Sõrmuse sõnul võib kohtumises Rimiga näha head perspektiivi järgnevate tegevuste elluviimiseks ja kindlasti saab see olema kasulik kogu Eesti põllumajandus- ja toidusektorile.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda teatas möödunud nädalal, et toidukaupade hinnalangus poodides saaks toimuda vaid kaupmeeste juurdehindluste vähenedes, kuna põllumehed saavad üha väiksema osa tarbijatelt toidu eest küsitavast  hinnast. Kaupmeeste vastulause oli, et jaehindade langetamine pole võimalik, sest täna ei teeni kasumit ei kaupmees ega põllumees.

Paraku räägivad Statistikaameti numbrid teist keelt. Ettevõtete majandustulemuste viimased andmed on kättesaadavad 2009. aasta esimese kvartali kohta, mil toidukaupade hulgi- ja jaemüüjate kogukasum oli ligi 150 miljonit krooni. Siia kõrvale suudavad taime- ja loomakasvatusettevõtted paraku panna 214 miljoni kroonise kogukahjumi. 2008. aastal kujunes toidukaupade hulgi- ja jaemüüjate kogukasumiks 613 miljonit krooni, samal ajal oli põllumajandusettevõtete kahjum 911 miljonit krooni.
Arvestades põllumajandustootjate tulupuudujääki oleks toidukaupade tarbijahindade tänane tase õigustatud vaid sel juhul, kui toimuks selge müügitulu ümberjagunemine tarneahelas põllumees-toidutööstus-kaubandus.
Kindlasti ei saa Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda heaks kiita ka osade toidukaupade (nt joogipiim) müümist alla omahinna. Selline tegevus annab tarbijatele selgelt ebaadekvaatseid signaale toidukaupade õiglaste hindade kohta. Põllumeeste arvelt elamine ei saa lõputult jätkuda.
Lisainfo:
Roomet Sõrmus, EPKK juhatuse esimees
tel 52 05857
e-kiri: roomet.sormus@epkk.ee