1. aprillil toimus Raplamaal Keavas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Maaelufoorum 2015, millel oli tähelepanu all ühistegevuse rahvusvaheline kogemus. „Ühistegevus on võti Eesti põllumajandus- ja toidusektori konkurentsivõime tõstmiseks. Ühistegevus aitab suurendada killustunud põllumajandus­tootmise turujõudu toiduainete tarneahelas. Ühtlasi aitab põllumajandustootjate ühistegevus tagada toidutööstustele vajalikku tarnekindlust ja ühtlase kvaliteediga toorainet,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.

„Järjest enam konsolideeruval turul ja üleilmselt tegutsevate jaekettide kontsentreerumise tingimustes on Euroopa põllumajandusühistute tasakaalustav jõud paraku nõrk. Euroopa Liidu põllumajandusühistute jaoks on kasv ja efektiivsuse suurendamine vältimatu. Investeeringud ja innovatsioonitegevus on kriitilise tähtsusega, et pakkuda enam lisandväärtust ning suuremat sissetulekut põllumajandustootjatele,“ nendib foorumil esinev Euroopa põllumeeste ja ühistute katusorganisatsiooni COPA-COGECA vanemnõunik Prodromos Kalaitzis.

„Kuigi ühistegevus Eesti põllumajandustoorme koondamisel on jõudsalt arenenud, siis põllumajandussaaduste töötlemisel on ühistute roll jätkuvalt tagasihoidlik. Võrreldes teiste Euroopa riikide pikkade traditsioonidega tugevate põllumajandusühistutega, kellest mitmed on tegevad ka Eesti turul, on Eesti ühistud jätkuvalt suhteliselt väikesed ja alles arengutee alguses. Jätkuvalt tuleks igati soodustada Eesti ühistute kasvamist, ühistute vahelist koostööd ja ühistegelikke investeeringuid põllumajandussaaduste väärindamiseks ning ekspordi edendamiseks,“ lisas Sõrmus.

Ühistegevust on Eesti maaelu arengukava kaudu toetatud nii möödunud perioodil kui seda on kavas teha ka maaelu arengukava 2014-2020 raames. Riigipoolset panust majandusliku ühistegevuse soodustamiseks tuleks oluliselt suurendada ja leida selleks uusi võimalusi. Oluline on toetada nii tootmisahela horisontaalset kui vertikaalset koostööd. Luua tuleks võimalused, mis lubaksid ühistutel paremini osaleda turgude stabiliseerimises ja riskijuhtimises.

Ettekanded:

Taavi Kand, Põllumajandusministeerium: Eesti maaelu arengukava 2014-2020: meetmed põllumajandusliku ühistegevuse arendamiseks

Maira Dzelzkaleja, Läti Põllumeeste Parlamendi asepresident: Läti maaelu arengukava meetmed ühistegevuse soodustamiseks

Mindaugas Maciulevicius, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige: Balti riikide koostöövõimalused

Conor Mulvihill, Iirimaa Ühistute Liidu esindaja Brüsselis: Ühistute areng Iirimaal ja toetusmeetmed

Prodromos Kalaitzis, Euroopa põllumeeste ja ühistute katusorganisatsiooni COPA-COGECA vanemnõunik: Põllumajandusühistute areng Euroopa Liidus

Raul Kirsimäe, AS Swedbank tööstusettevõtete osakonna juhataja: Ühistute finantseerimine Eestis

Tanel-Taavi Bulitko, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees: Loomakasvatajate ühistegevus Eestis: Eesti loomade eksport uutele turgudele

Üllas Hunt, Tulundusühistu EPIKO juhatuse liige: Eesti piimatootjate ühistegevus: EPIKO kogemus

Maaelufoorum 2013-thumbnail12. veebruaril toimus Tartus, maaülikooli aulas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Maaelufoorum 2013, kus arutleti Eesti maapiirkondade arengu ja maaelupoliitika üle aastateks 2014-2020 ja tehti tagasivaate praegusel perioodil saavutatule.

8. novembril toimus Tartus, Maaülikooli aulas Põllumajandus-Kaubanduskoja Maaelufoorum 2011, millest võtsid osa maapiirkondade ettevõtjaid ja teised huvilised, kelle jaoks on oluline Eesti maaelu tulevik. Foorumil anti hinnang Eesti maapiirkondade hetkeolukorrale ja arutati maaelupoliitika üle aastateks 2014-2020.

Foorumil esines põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, kes rõhutas, et maapiirkonna ettevõtluse toetamine on üks elujõulisemaid ja efektiivsemaid meetmeid, mille kaudu on riigil võimalik luua muutuste keerises olev maapiirkond konkurentsi- ja arenguvõimeliseks. Kui maaelanikkonnale on oluline stabiilsus, siis sealsetele ettevõtjatele on vajalikud head võimalused muutusteks ja arenguteks ning riigipoolne tugi mitmekesiste ideede ja investeeringute elluviimiseks.

Foorumil toimus Maaülikooli Majandus- ja sotsiaalinstituudis valminud Eesti maaelu arengu aruande esmaesitlus. Majandus- ja sotsiaalinstituudi direktori Rando Värniku sõnul võib raportit võrrelda Eesti  inimarengu aruandega,  milles analüüsitakse maaelu seniseid arenguid ja otsitakse muuhulgas vastust küsimusele, mis saab edasi?

Põllumajandusministeerium on alustanud Eesti maaelu arengukava 2014-2020 ettevalmistusi. Koostöös sotsiaalpartneritega on alustatud maapiirkonna olukorra ja vajaduste kaardistamist. Foorum pakkus head võimalust arvamuse avaldamiseks erinevate huvigruppide poolt, et alustada laiapõhjalist avalikku arutelu tulevase maaelu arengukava koostamiseks.

Kuna Euroopa Liidu tasandil arutelud maaelupoliitika raamistiku üle alles käivad, siis oli foorum hea võimalus seisukohtade väljatoomiseks ja koondamiseks, et aktiivselt panustada tuleviku maaelupoliitika kujundamisse. See on omakorda eelduseks, et EL tasandil lepitakse kokku meile sobiv raamistik koos selleks ettenähtud instrumentide ja vahenditega ning et me siseriiklikult jõuame ühiste prioriteetide ja lahendusteedeni, mis maapiirkonda enim edasi viivad ja arenguks suurima tõuke annavad.

 

Foorumi ettekanded

Eesti maaelu arengu aruande esmaesitlus

Rando Värnik, Eesti Maaülikool
Maaelu arengu aruanne

Linnaliste keskuste tähtsus maapiirkondadele

Veiko Sepp, Geomedia

Eesti põllumajanduse arenguetapid

Ants-Hannes Viira, Eesti Maaülikool

Maaelupoliitika 2014-2020

Henno Nurmsalu, Põllumajandusministeeriumi Maaelu arengu osakonna juhataja

Maaelu areng aastatel 2014-2020

Aivar Niinemägi, MTÜ PAIK

Turismiettevõtete roll maaelu arengus

Raili Mengel-Sünt, MTÜ Eesti Maaturism

Mahepõllumajanduse ees seisvad väljakutsed

Airi Vetemaa, Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus

Eesti maaelu arengustsenaariumid

Ants-Hannes Viira, Eesti Maaülikooli Majandus- ja sotsiaalinstituudi teadur

 

Maaelufoorum2011.jpg Lae alla foorumi trükise pdf.

 

Foorumi korraldamist toetas Euroopa Liit

Maaelufoorum 2010 suunati maaettevõtjatele, kellel on huvi ja vajadus mitmekesistada oma põllumajanduslikku tootmist ning saada maaettevõtlusest läbi kõrgema lisandväärtuse suuremat tulu. Foorumil käsitleti toiduainete väikekäitlemise ja otseturunduse võimalusi.

Statistika järgi on ettevõtlus kontsentreerunud linnadesse ja maapiirkondades tegutseb vaid 32 protsenti majanduslikult aktiivsetest ettevõtjatest, siiski on maapiirkondade ettevõtete arv järjepidevalt kasvanud ulatudes möödunud aastal 26 065 ettevõtteni.

Eestimaal ringi käies on rõõm tõdeda, et viimaste aastate jooksul on sündinud tarbijatele pakkumiseks palju uusi ja huvitavaid tooteid. Lisaks köögiviljale, maasuitsusingile ja meele on laadalettidele ilmunud koduküpsetatud leib ja pagaritooted, põnevad hoidised, võided, kodumaine mädarõigas, šokolaadid, erilised juustud, toorsuitsu liha, ürdisegud, mitmesugused mahetooted jne.

Välja on kujunenud ettevõtjate ring, kes on mõistnud, et pelgalt põllumajandustoorme tootmine väiketootjat turule ei jäta. Kaasaegne põllumajandus nõuab korralikku maaressurssi ja ülikallist tehnikaparki, mille muretsemiseks väiketalu hammas tihtilugu peale ei hakka. On majanduslik paratamatus, et iga tootja peab turul leidma endale õige koha –  suurpõllumees toodab toidutooret, väiketootja peaks oma sissetuleku kindlustama eelkõige mingis kindlas nišis.
Väiketootmine on kallis ja nõuab toote eest kõrgema hinna küsimist. Kuid lihtsalt kõrgemat hinda masstoodanguga sama kauba eest pole ükski tarbija valmis maksma. Väiketootja võimaluseks on valmistada oma maakarja lehmade piimast eriline ürdivõi, koorejäätis või juust, maherukkist küpsetada leib, kaerahelbest valmistada marjamüsli jne. Lisaks on möödapääsmatu selle toote nägus pakend.
Lisaväärtusega tooted ei sünni iseenesest ja need nõuavad loomakasvatuse või agronoomia alastest teadmistest teistsuguseid oskusi. Selleks on üle Eesti korraldatud sadu, kui mitte tuhandeid koolitusi, ellu viidud terve rida projekte. Sihikindlat tööd on tehtud mahetoodete turu arendamiseks. Uue tõuke kohaliku toidu arengusse on andnud kohalike tegevusgruppide tegevus (Uma Mekk ja Põlvamaa Rohelisem Märk on vaid mõned näited).
Kuid teha on veel väga palju selleks, et välja arendada talupoodide võrgustik, tõsta kohalik toit restoranide ja turismitalude menüüdes au kohale, arendada ühistegevust, väiketöötlemist, turustuslogistikat jne.
Maaelu ja toidutootmine saab jätkuda eeldusel, et tagatud on piisav noorte pealekasv. Kui traditsiooniline põllumajandus enamikku noori paraku ei köida, siis tootearendus ja turundus on nende jaoks juba märksa huvitavamad märksõnad.
Foorumiks ilmus artiklite kogumik, milles on kajastatud maaettevõtluse mitmekesistamise ja ühistegevuse toetuste võimalused, käsitletakse ettevõtte strateegilise planeerimise, otseturunduse, ühisturustuse ja tootearenduse küsimusi, räägitakse toidukäitlemise hügieeninõuetest ning tutvustatakse nõuandesüsteemi. Foorumi korraldamist toetas Euroopa Liit.
Maaelufoorum2010.jpg  Lae alla foorumi trükise pdf.

Maaelufoorum 2010 ettekanded:

Rando Värnik, Eesti Maaülikool:  Põllumajandustootmise mitmekesistamine ja ettevõtte strateegiline planeerimine

Tiiu Ohvril, Eesti Maaülikool:  Väiketootja otseturunduse strateegiad

Merry Aart, Eesti Põllu- ja Maamajanduse Nõuandeteenistus:  Nõuanne mitmekesistamise valdkonnas

Heidi Mägi, Veterinaar- ja Toiduamet:  Toidu valmistamine eraelamus turule viimise eesmärgil

Vello Eensalu, Esko talu:  Väikekäitlemise argipäev ja agroturismi arendamise võimalused

Vahur Vuks, AS Bacula: Kodumaiste aiasaaduste kokkuost, töötlemine ning väljundid turule (ettekanne oli suuline)

Kaja Kesküla, Lõuna-Eesti Toiduvõrgustik:  Mahetoodete ühisturustuse võimalused ja väljakutsed

Helir-Valdor Seeder, põllumajandusminister:  Riigi tugi ettevõtluse mitmekesistamisel

Kaire Mets, SA Põlvamaa Arenduskeskus:  Arenduskeskuse tugiteenused väiketootjatele

Merle Vall, MTÜ Maitsev Lõuna-Eesti:  Esimesed kogemused Tartu Lõunakeskuse taluturult

Vilma Tatar, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool:  Tootearenduse võimalused Olustvere õppetööstuses

Rando Värnik, Eesti Maaülikool:  Maapiirkondade noorte uuringu tulemused

30. novembril toimus Raplamaal Toosikannu Puhkekeskuses Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eesti Maaturismi koostöös tänavune maaelufoorum, mille fookuses oli maaturism Eestis.

Riigikogu maaelu komisjoni esimees Kalev Kotkas tõdes foorumiks koostatud kogumiku eessõnas, et uue kvaliteedi loomiseks (maaelus) on tarvis maaelu edendajaid, kes suure armastuse ja südamevaluga oma kodukandi elu korraldavad. Riik omalt poolt on Maaelu arengukavas aastateks 2007 – 2013 loonud head eeldused süsteemseks ja mõtestatud tegevuseks maaelu arendamisel. Ettekannetes räägiti kohalikust koostööst maaelu edendamisel ja elu võimalikkusest maal, innovatsioonist õppimises ja innovaatilisest õppimisest, samuti õppimisest Interneti teel, tutvustati maaelu arengutoetusi ja Eesti sisereiside uuringut, samuti ka Lääne turisti ootusi ja lootusi maaturismi teenusepakkujale. Foorumist osavõtjad arutlesid ka teemal Kas Eesti maaturismi turul on veel ruumi uutele tegijatele?

Maaelufoorum2009.jpg  Lae alla foorumi trükise pdf.

 

12. novembril toimus Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja korraldusel Põltsamaa Kultuurikeskuses traditsiooniline Maaelu foorum. Tänavuse foorumi teema oli maaelu mitmekesistamine.

Põllumajandusettevõtted muutuvad tootmise optimeerimise eesmärgil paratamatult üha suuremaks. Väiksemate talude ja ettevõtete tegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks on oluline majandustegevuse mitmekesistamine. Uue (lisa)tegevusega alustamine paneb ettevõtjad küsimuste ette, millega edasi tegeleda ja kuidas seda teha? EPKK nõuandeteenistuse üks prioriteete ongi maaelu mitmekesistamist puudutava nõuandetegevuse käivitamine. Foorumi ettevalmistamisel püüti leida sellised esinejaid, kes suudaksid olukorda analüüsida ja pakkuda rohkesti näiteid ning uudseid lahendusi. Nii oli esinejate seas põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, Maaülikooli teadlased Rando Värnik ja Tiiu Ohvril ning talupidajad Jüri Rõõmussaar, Sigre Andreson ja Ain Raal. Mati Mõtte PRIAst ning Marek Popman ja Kaido Sipelgas EASst rääkisid, millist tuge pakub riik ettevõtluse  mitmekesistajatele. Riina Noodapera Rootsist Gotlandi saarelt ja Roger Evans Shotimaalt tutvustasid oma riikide kogemusi. Foorumipäeva juhtis EPKK maaelu toimkonna juht Margus Timmo.
Tasuta konverentsile oodati maal tegutsevad väikeettevõtjaid, talupidajaid, ettevõtlusega alustajaid, oma toodangule lisaväärtuse ideede otsijaid, (potentsiaalseid) nõustajaid ja kõiki inimesi, kellel on huvi Eesti maaelu arengu mitmekesistamise vastu. Osalejad said konverentsiks valminud trükise ning  muud konverentsiga seotud materjalid.
Konverentsi käigus paluti osalejatel täita ka ankeet, mille eesmärk oli selgitada mitmekesistajate valmisolekut minna kaasa muutustega, kaardistada nende vajadused (info, erinevad  materjalid, koolitused jm.). Hilisem analüüs on aluseks edasiste tegevuste planeerimisel.

Maaelufoorum2008.jpg  Lae alla foorumi trükise pdf.

 

29. novembril Olustveres Eesti Põllumajandus – Kaubanduskoja korraldusel toimunud maaelufoorumil jäid kõlama kaks põhilist võtmesõna maaelu arengus – võrdsed võimalused ja tasakaalustatud areng  erinevate majandussektorite, kuid ka erinevate regioonide vahel.

EPKK maaelu toimkonna moto 2007. aastal oli tasakaal – tasakaal ja võrdsed võimalused erinevate majandussektorite, kuid ka erinevate regioonide vahel.

Igal piirkonnal on oma eripära, kuhu sobib erinev ettevõtlus. Tasakaaluks on tarvis toetada piirkonnale omase väärtusliku ressursi ja võimaluste kasutamist, mis tähendab erinevaid majandustingimusi erinevates piirkondades. See on keeruline, kuid nii erinevad majandussektorid ja piirkonnad vajavad erinevat lähenemist. Mõne piirkonna jaoks sobib paremini traditsiooniline suurpõllumajandus, mõnele hoopis mittepõllumajanduslik nišitootmine.

Lähiaastatel elame koos toetusprogrammidega. Need loovad võimaluse kutsuda esile muutusi soovitud suunas Eesti ettevõtluses, majanduses ja elukeskkonnas üldse.

Eesti on nii mitmekesine, et ühesuguste toetustingimuste rakendamine ei anna soovitud tulemusi ega tasakaalu.

Kõikide ministeeriumite haldusalas olevate toetusprogrammide efektiivses rakendamises, mis arvestaks regionaalseid erisusi, on ka paindlikul koolitamisel ja kvaliteetsel nõustamisel oluline roll.

Garri Raagma  (TÜ Pärnu Kolledž)  keskendus kompetentsikeskuste loomisele, mille keskne tegevus on õppe korraldamine.

Merry Aart-Jüriado (EPKK) keskendus põllumajandusliku nõuandesüsteemi hetkeolukorrale ja väljakutsetele muutuvates oludes.

Põllumajandusliku nõuande areng on olnud kaootiline (tegevuste ja ressursside

killustatus, finantseerimise juhuslikkus ja toimimise skeemi pidev muutumine).

Põllumajanduslik teabelevi- ja nõuandesüsteem moodustab hetkel ühtse terviku,  tegevuste koordineerimiseks on moodustatud koordineeriv keskus.

Põllumajanduslikul nõuandesüsteemil seisavad ees mitmed väljakutsed: järelkasvu toomine nõuandesüsteemi ja nõustajate motivatsiooni hoidmine, kahesuunalise info liikumise vahendamise tulemuslik korraldamine, nõuande kvaliteedi kindlustamine, teadusuuringute operatiivne viimine klientideni, klientide vajaduste väljaselgitamine, nõustamisvaldkondade laiendamine (maamajanduse mitmekesistamine, metsandus, maaehitus, töötervishoid, külaelu ja kogukond …)

Ettepanek: Jätkata olemasoleva nõuandesüsteemi edasi arendamist. Leida nõustajate koolitamise võimalused ning kindlustada nõustajad töövahendite ja süsteemi areng vajalike ressurssidega. Vajalik koordineerida ning arendada erinevate nõuandesüsteemide (PRIA, EAS, EPKK jne) valdkondi ja omavahelist koostööd.

Kaja Kesküla (MTÜ ETNA Eestimaal) keskendus erinevatele nõustamisvajadustele maapiirkondades (erinevad piirkonnad vajavad erinevat nõustamist).

ˇ  Praegu pannakse nõustamissüsteem (valdkonnad ja vajadused) paika tagantjärgi, kompetentsi ei kasvatata tulevikku silmas pidades, vaid „kustutatakse tulekahju”. Nõuandesüsteem peab olema orienteeritud arengumuutuste esilekutsumisele soovitud suunas.

ˇ  Nõuandesüsteem ei toeta kvalitatiivset, vaid kvantitatiivset nõuannet – on pigem dokumentide vormistamine, mitte aga projektide sisu nõustamine.

ˇ  Ettevõtluse mitmekesistamise nõustamine pole ettevõtjatele kättesaadav, kuigi 3. telje kaudu toetatakse üle 400 miljoni krooni maaettevõtluse mitmekesistamise investeeringuid. Puuduvad kvalifitseeritud mitmekesistamise nõustajad, puudub ka kutsestandard. Mitmekesistamise, toidu väiketöötlemise ja mahetootmise nõustamise olukorra muutmiseks on vajalikud täiendused kvalifikatsioonisüsteemis ja uute kutsestandardite väljatöötamine.

ˇ  Põllumajandusliku ja mittepõllumajandusliku nõustamise killustatus on tekitanud “hallid alad” ja toetuse puudumise nõustamisele just ühelt tegevustüübilt teisele üleminekul, mis oleks äärmiselt vajalik.

ˇ  Võimalused: välja töötada kvalifikatsioonisüsteem, luua nõustajate võrgustikud, mitmekesistamise nõustajate täiendkoolitus, käivitada tegijalt-  tegijale nõustamine ning ideereisid, grupimentorlus kui nõustajate arendusvahend. Tehnilised võimalused (eeldused) maakondades asuvate nõustamiskeskuste näol on olemas.

Kaul Nurm (ETKL) keskendus regionaalsetele erisustele põllumajanduses ja nende leevendamise võimalustele.

Liivi Soova (Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit) keskendus mitmekesisele käsitööle kui kultuuriettevõtlusele ning selle arendamise võimalustele.

ˇ  Käsitöö on maapiirkonda hästi sobiv kultuuriettevõtluse haru.

ˇ  Käsitöö edu tagamiseks on tarvis tegelda: paikkondliku eripära säilitamisega, uute käsitöötraditsioonide arendamisega, käsitööd väärtustavate sündmuste (näituste, meistrikodade) korraldamisega, kaasaegsete teabevahetussüsteemide tagamisega (internet) ning käsitöömeistrite koostöö korraldamisega.

ˇ  Luua maakondlikud infopunktid ja koolituskeskused (klientide nõustamine eheda käsitöö teemal, meistrite ettevõtlusnõustamine). Korraldada rahvarõivaalane nõustamine. Avada käsitöötoad, poed, meistrikojad.

Tiiu Kupp (Eesti Kalapüüdjate Ühing) keskendus rannakalanduse hetkeolukorrale Hiiumaa, Saaremaa, Läänemaa, Pärnumaa piirkonnas.

ˇ  Noored lahkuvad, sest rannakalandusest ei tule tulu – puudub väärindamise võimalus (suitsutamine, turismiatraktsioonid…). Traditsioonilised rannakülad tühjenevad. Kalurite põlvkond vananeb.

ˇ  Takistused: karmid nõuded väikesadamatele, infrastruktuuri puudulikkus (on piirkondi, kust pole võimalik edastada püügiandmeid interneti või mobiili teel), kalapüügiseadus ei ole kooskõlas tegeliku eluga püügiõiguse jagamisel.

ˇ  Kuigi põllumeestel on ikaldustoetus, rannakalanduses ei arvestata, et hülged ja kormoranid lõhuvad püüniseid ja hävitavad kalasaaki. Sadamaseaduse liigkarmide nõuete kehtestamine ja rakendamine väikesadamatele ja kala lossimiskohtadele ei ole põhjendatud.

ˇ  Toiduhügieeni nõuded võimaldavad turustada ainult läbi suurte poekettide (väikepoodidesse ei tohi kaupa müüki anda). Tuleb luua piirkondlikke turustusvõimalusi.

ˇ  Väga suur vajadus (ettevõtlus, tootearendus, mitmekesistamine) nõustamise järgi.

Haana Zuba (Luua Metsanduskool) keskendus kutsekoolide rollile maapiirkondade elu edendajatena.

Iris Haiba (Kodukant) keskendus multifunktsionaalsetele teeninduskeskustele külades.

ˇ  Kaubad ja teenused maapiirkonna inimeste jaoks on üha raskemini kättesaadavad (füüsiline kaugenemine seoses poodide, postkontorite jms sulgemisega, see tähendab inimeste jaoks ajakulu ja täiendavat rahakulu sõidu peale).

ˇ  Äärekülades puudub eakate ja erivajadusega inimeste koduteenus. Lapsed elavad kaugel, ühistransport puudulik, hooldekodu on kulukas ning ei taheta kodunt lahkuda.

ˇ  Kodukandil on olemas kogemused külaelanike ja külade võrgustiku loomisel. (nõustamise meede küladele).

ˇ  Lahendus: Tuleb kaardistada piirkonnad, kus elukondlikud teenused puuduvad või on liiga kaugel, kaardistada võimalikud teenuste pakkujad (huvitatud inimesed), leida koolitusvõimalused. Kogukonna seest leida kogukonna liikmetele vajalike sotsiaal- ja elukondlike teenuste pakkujad, koostöös ettevõtete ja kohalike omavalitsustega. Lahendamist vajab: sotsiaalteenuste eest tasumine (eakad inimesed ei jaksa ise tasuda), võimalikud teenuste pakkujad tulevad välja koolitada.

Kokkuvõtte koostas EPKK maaelutoimkonna esimees Margus Timmo.