06. novembril toimus Rakvere Aqva Konverentsikeskuses  EPKK Lihafoorum 2018. 

Ettekanded

Foorumi avamine – Anu Hellenurme, EPKK nõukogu liige, lihatoimkonna juhataja

I Sessioon – Lihasektori konkurentsivõime

Lihasektori tarneahela üldine toimimine – Kristel Maidre, Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna juhataja

Läänemere riikide lihasektori konkurentsivõime – Csaba Jantsik, LUKE (Soome loodusressursside jätkusuutliku majandamise ja biomajanduse arendamise keskus)

Sektori arengukava tutvustus – Ants-Hannes Viira, Eesti Maaülikool

Lihagiid – Rootsi ja Soome kogemus – Stella Höynälänmaa, Soome WWF (Maailma Looduse Fond) ja Anna Richert Rootsi WWF (videoesitlus, vahendab Silja Kana, Eestimaa Looduse Fond)

II Sessioon – Mikroobide antibiootikumiresistentsus – uue ajastu katk 

Mikroobide antibiootikumiresistentsuse olemus ja poliitikameetmete raamistik – Martin Minjajev, Maaeluministeerium

Antibiootikumid, inimene ja loom – Tanel Tenson, Tartu Ülikool

Antibiootikumide kasutamine loomakasvatuses (Eesti näite varal) – Liidia Häkkinen, Toidu- ja Veterinaarlaboratoorium, osakonna juhataja

III Sessioon – Ulukiliha

Eesti ulukitest jahimehe pilgu läbi ja kiskjad meie metsades – Tõnis Korts, Eesti Jahimeeste Selts

Lihatöötlemine ja turustamine – mida pakub ülikool lihakäitlejale – Kristi Kerner, Eesti Maaülikool

Lisainfo: EPKK juhatuse liige Tiina Saron, tiina.saron@epkk.ee, tel 51 31 535

3. oktoobril toimus Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja traditsiooniline Piimafoorum “Kuidas tekitada piimasektoris suuremat lisandväärtust?” Rakvere Aqua Spa konverentsikeskuses.

Ettekanded

Foorumi avamine ja tervitused – Pilleriin Puskar,  EPKK piimatoimkonna esinaine

Eesti piimandusest strateegiliselt PõKa raames – Kristel Maidre, Maaeluministeerium

Eesti piimandus põllumajandussektori vaates (konsolideeritud sektori strateegia)  – Tiina Saron, EPKK juhatuse liige

Arengud globaalsel piimaturul (sh piimafutuurid) – Christophe Lafougere, GIRA (Piimandusalase tegevuse ülemaailmne nõustamisorganisatsioon)

Rahvusvaheline kaubandus Hiina suunal – Ave Schank-Lukas, Euroopa Komisjoni Põllumajanduse ja maaelu direktoraat

Mikroobide antibiootikumiresistentsus – kuidas jääda ellu?

Antibiootikumid inimese tervishoius – professor Tanel Tenson, Tartu Ülikool

Antibiootikumid loomakasvatuses Eesti näitel – Birgit Aasmäe, Eesti Maaülikool

Karjatervise auditi programm ja selle majandusliku mõju hindamine – Kerli Mõtus, MTÜ Piimaklaster

Kuivaine põhine piimahinnamudel – Ants-Hannes Viira, Eesti Maaülikool

Söötmise strateegiad põuaaasta tingimustes – Pilleriin Puskar, EPKK piimatoimkonna esinaine

Piimatootmine pidevas muutuste keerises – valikud ja otsused – Avo Kruusla, Kaska-Luiga OÜ

Foorumi korraldamist toetab Euroopa Liit Eesti maaelu arengukava 2014-2020 loomakasvatuse teadmussiirde pikaajalise programmi raames.

mak_ja_eu_logo_2014_2020_h_col_text

 

 

 

 

Lisainfo: EPKK juhatuse liige Tiina Saron, tiina.saron@epkk.ee, tel 51 31 535

Teraviljafoorum 2016-thumbnail

 

22. märtsil toimus Paide Kultuurikeskuses Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Teraviljafoorum 2016, milles analüüsiti turuolukorda ja otsiti võimalusi sektori efektiivsuse tõstmiseks.

 

Foorum toimus koostöös Eesti Põllumeeste Keskliiduga. Foorumi korraldamist toetas Maaeluministeerium läbi turuarendustoetuse. Foorumiks ilmus artiklite kogumik, mille väljaandmist toetasid Swedbank, Tartu Mill, Scandagra Eesti, Agriland, Tatoli, Maamasin, Agroskai, Balmax, Starfeld, Eesti Vili ja Agritrading Company.

 

 

 

 

Esitlused
Teraviljasektori väljavaated – Urmas Kruuse, maaeluminister
Panga vaade teraviljasektorile – Brit Juus, Swedbank
Teravilja ja rapsi maailmaturu ülevaade ja trendid – Mikael Jeppsson, Lantmännen Lantbruk (Rootsi)
Toidukaera sordid ja kvaliteedinõuded – Ineta Kārkla, Dobeles Dzirnavnieks (Läti)
Teraviljatoodete tarbimine – Pille Vahtramäe, Eesti Konjunktuuriinstituut
Ülevaade otsekülvikutest ja otsekülvi kasutamisest – Taavi Võsa, Eesti Taimekasvatuse Instituut
Taimekaitse pritsimiskaod – Jaanus Siim, Eesti Taimekasvatuse Instituut

Täname:

toetajad

16. märtsil toimus Viljandimaal Polli Aiandusuuringute Keskuses Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja traditsiooniline Aiandusfoorum kus arutatati, mil moel aiandustootjate tegevusest Eesti tarbija võimalikult palju osa ja kasu saaks. Tänavune aiandusfoorum pööras põhitähelepanu puuviljade ja marjade kasvatamisele ja väärindamisele.

MAK-2014-2020 aianduse meetmete käivitamisest – Marko Gorban, Maaeluministeerium

Põhjapiirkonda sobivate viinamarjasortide kasvatus. Eesti tingimustele sobivate sortide valik – Kadri Karp, EMÜ aianduse osakond

Õunamahla kvaliteet sõltuvalt tootmisviisist, säilitustingimustest ja pressimismeetodist – Ulvi Moor, EMÜ aianduse osakond

Mustikate kasvatamine mahajäetud turbaväljal – Marge Starast, EMÜ aianduse osakond

Maasikakasvatus Eestis, sordivalik ning väljundid turule – Valdis Kaskema, Kindel Käsi OÜ

Viinamarjakasvatus Lätis, sordid ja viinamarja turustus – Martin Samm, SIA MAA.studija

Innovaatilised aiandustooted ja nende turg: köögiviljakrõpsud – Indrek Palu, Mulgi Krõpsud OÜ

Innnovaatilised aiandustooted ja nende turg: külmkuivatustehnoloogia võimalused tootearenduses – Mermi Kangur, Freezedry OÜ

Polli Aiandusuuringute Keskuse kompetentsikeskus – võimalused ja teenused aiandustootjale – Piia Pääso, Polli AK

Tutvu foorumi kogumikuga:

Aiandusfoorum_ esikaas 2016-thumbnail

 

 

 

 

26. jaanuaril toimus Tartumaal Märjal Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Lihafoorum 2016, mis tõi kokku üle 100 lihasektori esindaja. Foorumil arutati lihaveise-, lamba- ning sealihatootmise olukorda ja väljavaateid, kuid teemade hulgas olid ka uued toitumissoovitused, lihasektori haridusküsimused ja sigade Aafrika katku kahju sealihasektorile. Paneeldiskussioonides arutlesid lihatootjad ja lihasektoriga seotud spetsialistid sektori tuleviku üle.

Foorumi ettekanded:

Lihasektori olukorrast ja väljavaadetest – Urmas Kruuse, maaeluminister

Liha uutes toidusoovitustes – Tagli Pitsi, Tervise Arengu Instituudi ekspert

Uus toidupüramiid – Tervise Arengu Instituut

Eesti Lambakasvatajate Selts – Taime Puura, Eesti Lambakasvatajate Seltsi tegevjuht

Turusituatsioon lihaveisesektoris – Katrin Noorkõiv, MTÜ Liivimaa Lihaveis juhatuse liige

Lihaveisesektori väljavaated – Tanel Bulitko, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees

Lihaveisekasvatus 2015 – Aldo Vaan, Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi juhatuse liige

SAK mõju sealihasektorile, – Pille Vahtramäe, Eesti Konjunktuuriinstituudi teadur

Sealihasektori väljavaated – Illar Lemetti, Maaeluministeeriumi asekantsler

Seakasvatuse väljavaated Eestis – Teet Soorm, AS HKScan Eesti juhatuse esimees

Bioohutus seakasvatuses, – Ainike Nõmmisto, Veterinaar- ja Toiduameti loomatervisebüroo juhataja

Olustvere TMK kui nn toiduketi kool – Arnold Pastak, Olustvere TMK direktor

Foorumi kogumik:

Lihafoorum 2016-thumbnail

3. novembril 2015 toimus Tartus Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja konverents “Piimafoorum 2015”. Foorumil käsitleti piima tootmise, turustamise ja põllumajanduspoliitikaga seotud küsimusi. Piimaturu madalseis on kestnud juba üle aasta, mis on viinud Eesti piimakarjade vähenemiseni. Foorumil analüüsiti turuolukorda ja kriisi leevendamise meetmeid.

ETTEKANDED

Jaanus Murakas, EPKK piimatoimkonna esimees: Avasõnad

Urmas Kruuse, maaeluminister: Meetmed piimaturu kriisi leevendamiseks

Christophe Lafougere, GIRA: Euroopa Liidu ja maailma piimaturu väljavaated

Roomet Sõrmus, EPKK: Ebaausatest kaubandustavadest toiduainete tarneahelas

Raul Rosenberg, Maaelu Edendamise Sihtasutus: MESi teenused kriisiolukorras täna ja tulevikus

Ants-Hannes Viira, Eesti Maaülikool: Eesti piimanduse väljavaated

Kadri Kullman, AS Dimedium: Kas me teame, mida piimatoodete tarbija tegelikult tahab?

Epp Songisepp, Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskus: Piimatoodetele lisandväärtuse andmine läbi teadus-arendustegevuse

 

7. aprillil 2015 toimus Paide Kultuurikeskuses Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja konverents Teraviljafoorum 2015.

Eesti teraviljasektori arengukava aastateks 2014–2020 seab eesmärgiks suurendada viljatootmist 1,5 miljoni tonnini aastas ja kahekordistada teravilja eksporti. Kogusaagi kasv peaks eelkõige tulema saagikuse suurenemise arvelt, kuid mõnevõrra peaks suurenema kasvupind. Samuti on eesmärgiks toodangule kõrgema lisandväärtuse andmine ning töödeldud toodete osakaalu kasv teravilja ja rapsi ekspordis.

”Teraviljasektori arengukava eesmärkide täitmine eeldab riigi- ja erasektori head koostööd ning kooskõlastatud tegevusi. Vajalik on ühistegevuse edendamine – tihe koostöö nii teraviljatootjate vahel kui ka viljakasvatajate koostöö töötlejatega. Olulised on nii hea põllumajandusliku haridusega teraviljakasvatajate järelasv kui ka vajalikul tasemel teadus- ja nõustamistegevuste olemasolu,” ütles põllumajandus-kaubanduskoja teraviljatoimkonna esimees Mati Koppel.

Teraviljakasvatuses muutub järjest aktuaalsemaks toidu ja loomasöötade tootmise kõrval ka energiatootmine. Efektiivselt majandades saab põllult nii toidu, sööda kui ka energia. Eestis tuleb keskkonnasõbralikku majandamist silmas pidades püüelda saagitasemete jätkuva tõstmise suunas.

Teraviljasektori areng sõltub oluliselt riigi valikutest põllumajanduspoliitika meetmete kujundamisel ja seadusloomes. „Uuelt valitsuselt ootame senisest suuremat tähelepanu põllumajandussektori sisulistele probleemidele. Loodame, et kalevi alla ei panda siseriiklikke põllumajandussektori üleminekutoetusi, mis aitaks hoida meie ettevõtteid konkurentsis teiste riikide tootjatega. Teraviljasektori arengu võtmeküsimuseks kujuneb ka uus veeseadus, milles toodud piirangud ei tohiks takistada taimede kasvuks vajalikul ajal ja optimaalses koguses toitainete andmist. Uued piirangud peaksid käima käsikäes investeeringutoega keskkonnasõbralikku tehnoloogiasse,“ selgitas põllumajandus-kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.

Eestimaa põldudelt saadi möödunud aastal tänu soodsatele ilmastikuoludele ja kasvanud efektiivsusele rekordiline teraviljasaak. Teravilja kogusaagiks kujunes mullu üle 1,2 miljoni tonni, mida on aasta varasemast 25% rohkem. 2014. aastal kasvatati teravilja kokku 332 900 hektaril, mida on 21 800 ha ehk 7% rohkem kui 2013. aastal. Teravilja hektarisaagikus kasvas aastaga 17% ja jõudis 3669 kg tasemele. 2013/14 saagiaastal kujunes Eesti teraviljaga isevarustatuse tasemeks 150%. Viimaste aastate head teraviljasaagid on märgatavalt suurendanud Eesti ekspordivõimet. 2014. aastal eksporditi Eestist 103 miljoni euro väärtuses teravilja ja -tooteid.

Vaata Teraviljafoorum 2015 artiklite kogumikku:

Teraviljafoorum 2015-thumbnail

1. aprillil toimus Raplamaal Keavas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Maaelufoorum 2015, millel oli tähelepanu all ühistegevuse rahvusvaheline kogemus. „Ühistegevus on võti Eesti põllumajandus- ja toidusektori konkurentsivõime tõstmiseks. Ühistegevus aitab suurendada killustunud põllumajandus­tootmise turujõudu toiduainete tarneahelas. Ühtlasi aitab põllumajandustootjate ühistegevus tagada toidutööstustele vajalikku tarnekindlust ja ühtlase kvaliteediga toorainet,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.

„Järjest enam konsolideeruval turul ja üleilmselt tegutsevate jaekettide kontsentreerumise tingimustes on Euroopa põllumajandusühistute tasakaalustav jõud paraku nõrk. Euroopa Liidu põllumajandusühistute jaoks on kasv ja efektiivsuse suurendamine vältimatu. Investeeringud ja innovatsioonitegevus on kriitilise tähtsusega, et pakkuda enam lisandväärtust ning suuremat sissetulekut põllumajandustootjatele,“ nendib foorumil esinev Euroopa põllumeeste ja ühistute katusorganisatsiooni COPA-COGECA vanemnõunik Prodromos Kalaitzis.

„Kuigi ühistegevus Eesti põllumajandustoorme koondamisel on jõudsalt arenenud, siis põllumajandussaaduste töötlemisel on ühistute roll jätkuvalt tagasihoidlik. Võrreldes teiste Euroopa riikide pikkade traditsioonidega tugevate põllumajandusühistutega, kellest mitmed on tegevad ka Eesti turul, on Eesti ühistud jätkuvalt suhteliselt väikesed ja alles arengutee alguses. Jätkuvalt tuleks igati soodustada Eesti ühistute kasvamist, ühistute vahelist koostööd ja ühistegelikke investeeringuid põllumajandussaaduste väärindamiseks ning ekspordi edendamiseks,“ lisas Sõrmus.

Ühistegevust on Eesti maaelu arengukava kaudu toetatud nii möödunud perioodil kui seda on kavas teha ka maaelu arengukava 2014-2020 raames. Riigipoolset panust majandusliku ühistegevuse soodustamiseks tuleks oluliselt suurendada ja leida selleks uusi võimalusi. Oluline on toetada nii tootmisahela horisontaalset kui vertikaalset koostööd. Luua tuleks võimalused, mis lubaksid ühistutel paremini osaleda turgude stabiliseerimises ja riskijuhtimises.

Ettekanded:

Taavi Kand, Põllumajandusministeerium: Eesti maaelu arengukava 2014-2020: meetmed põllumajandusliku ühistegevuse arendamiseks

Maira Dzelzkaleja, Läti Põllumeeste Parlamendi asepresident: Läti maaelu arengukava meetmed ühistegevuse soodustamiseks

Mindaugas Maciulevicius, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige: Balti riikide koostöövõimalused

Conor Mulvihill, Iirimaa Ühistute Liidu esindaja Brüsselis: Ühistute areng Iirimaal ja toetusmeetmed

Prodromos Kalaitzis, Euroopa põllumeeste ja ühistute katusorganisatsiooni COPA-COGECA vanemnõunik: Põllumajandusühistute areng Euroopa Liidus

Raul Kirsimäe, AS Swedbank tööstusettevõtete osakonna juhataja: Ühistute finantseerimine Eestis

Tanel-Taavi Bulitko, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees: Loomakasvatajate ühistegevus Eestis: Eesti loomade eksport uutele turgudele

Üllas Hunt, Tulundusühistu EPIKO juhatuse liige: Eesti piimatootjate ühistegevus: EPIKO kogemus

11. märtsil 2015 toimus Eesti Maaülikooli aulas EPKK Aiandusfoorum 2015

Aiandusfoorum_2015-thumbnail

 

 

 

 

Lae alla foorumi trükis

 

 

 

Lae alla foorumi esitlused:

MAHEDALT TOODETUD AIASAADUSTE TURG JA ÜHINE TURUSTAMINE

Horticulture in Finland_Jalkanen_Tartu 2015

Horticultural Forum 2015 latvia

ESA_Esitlus_aiandusfoorumile2015

Aiandusfoorum2015. Vaarikas. L.Arus

Aiandusfoorum Maria Brizmer 2015

Aiandusfoorum 2015 Bleive

Agroturism tootmisaias…Virve Poom_1

Lihafoorum-2014-thumbnail2. detsembril toimus Tartus, Dorpati konverentsikeskuses Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja konverents „Lihafoorum 2014“. Foorumil anti ülevaade lihaturu suundumustest erinevate loomakasvatusharude lõikes, põllumajanduspoliitika meetmetest lihasektori toetuseks ja analüüsitakse Eesti lihasektori konkurentsivõimet. Lihatootjate seis on praegu keeruline. Venemaa oli EL sea- ja veiselihale kõige tähtsam eksporditurg. Eesti lihatootjatele avaldavad olulist survet Venemaa impordipiirangute tõttu võimendunud lihahinna langus ning seakatku leviku tõttu kehtestatud täiendavad piirangud ja kulud. Lihatootjate olukorda ei muuda lihtsamaks ka juba 2009. aastast alates siseturul vähenenud liha tarbimine. Kui 2009. aastal tarbiti Eestis inimese kohta 75,6 kg liha, siis möödunud aastaks oli liha tarbimine vähenenud juba 68,9 kilogrammile.

EPKK lihatoimkonna esimehe Riho Kaselo sõnul on lihasektoris kõige haavatavam hetkel seakasvatus. Juba mitu aastat on olnud keelatud elussigade eksport Venemaale, alates augustist on ka liha väljavedu Venemaa impordipiirangute tõttu sinna keelatud. See on põhjustanud Euroopa Liidus sealiha hinna olulise languse, mida viimastel nädalatel on üha enam tunda ka Eesti turul. Sigade Aafrika katku levik raskendab lisaks EL siseturul kauplemisele ka võimalusi sealiha eksportimiseks kolmandatesse riikidesse, nii on näiteks osa Aasia riike lõpetanud sealiha impordi Poolast. Venemaa embargo tõttu on langenud ka veiseliha hind kogu Euroopas. Vajalik on Eesti ametiasutuste igakülgne toetus Eesti lihatootjatele ja loomakasvatajatele uute turustusvõimaluste leidmiseks ja sanitaartõkete kõrvaldamiseks kolmandatesse riikidesse eksportimisel. Oluline on ka riigipoolne finantstugi nii toetuste kui garantiide näol kriisi mõjude leevendamiseks.

Lambaliha tootmisest rääkis foorumil Eesti Lambakasvatajate Seltsi juht Ell Sellis, kelle sõnul on kahjuks tavaline, et ostja kauplustest lambaliha ei leia. Sellise sõnul on lambakasvatajate eesmärgiks suurendada tapatallede ja nuumamiseks müüdavate tallede kogust ning tagada nende parem ja ühtlasem kvaliteet. Lambaliha jõudmine poelettidele eeldab ka, et Eestisse tuleb juurde lammaste tapavõimalusi. Kuna üle poole Eesti lammastest on kasvatatud mahetootmises, siis on üheks võimalikuks arengusuunaks ulatuslikum maheliha turustamine.

Statistikaameti andmetel kasvatati Eestis 2013. aasta lõpu seisuga 261 tuhat veist, sigade arv oli 358,7 tuhat, lambaid ja kitsi oli kokku 86,8 tuhat, lindude koguarv oli 2 139 200. Statistikaameti esialgsetel andmetel tootis lihatööstussektor eelmisel aastal 118,7 miljoni euro väärtuses toodangut. Lihatööstussektori kogutoodangu osatähtsus oli toiduainete tööstuses 2014. aasta I poolaastal 16,1%.