Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Põllumeeste Keskliit korraldasid kolmapäeval, 17. septembril Tallinnas Vabaduse väljakul Piimapäeva, millel oli võimalik veeta tore lõunapaus koos maitsvate Eesti piimatoodete ja mõnusa muusikaga. Kohaletulnutele jagati tasuta 1300 liitrit värsket Eesti piima ja 1000 koorejäätist, degusteerimiseks pakuti ka Eesti juuustu. Piimasõpradele laulis Karl-Erik Taukar. Lõõtspillimänguga lõid Piimapäeval meeleolu Vadi talu peremees Allan Paal ja Paalakalda talu peremees Lembit Paal. Piimapäeval rääkisid põllumajandusminister Ivari Padar, Riigikogu liikmed Helir-Valdor Seeder ja Meelis Mälberg ning Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu. Sõna said ka põllumajandus- ja toidutootjate esindajad. Samal päeval viidi liiter värsket piima ka kõikidele Riigikogu liikmetele ning Riigikogu esimehele Eiki Nestorile anti üle toidutootjate pöördumine. Peaminister Taavi Rõivasele anti Stenbocki majas üle 14 pudelit Eesti piima ja pöördumine valitsuse liikmetele.
Põllumajandus- ja toidutootjad ootavad Venemaa impordikeelu mõjude leevendamisel ühiskonna solidaarsust
Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Põllumeeste Keskliidu esindajad viisid pudeli värsket piima ka kõikidele Riigikogu ja valitsuse liikmetele, kellele anti ühtlasi üle ka põllumeeste ja toidutootjate meeldetuletus, et riigieelarvet koostades ei tohiks unustada ka Eesti põllumajandussektori vajadusi ja probleeme. Pöördumises rõhutatakse, et julgeoleku kaalutlustel rakendatud sanktsioonide mõjusid peaks ühiskond kandma solidaarselt ja need ei tohiks jääda vaid põllumajandus- ja toidusektori ettevõtete õlgadele.
Euroopa Liit on põllumajanduspoliitikat reformides Eestile koos teiste uute EL liikmesriikidega ette näinud võimaluse riigieelarvest põllumehi kuni 2020. aastani täiendavalt toetada, et kompenseerida meie põllumeeste väiksemaid EL otsetoetuse tasemeid võrreldes vanade liikmesriikide tootjatega ja ära hoida toetuse ootamatu ja märkimisväärne vähenemine. Tuleval aastal on Eesti põllumajandustootjaid võimalik riigieelarvest toetada 23 miljoni euro ulatuses. Läti ja Leedu on otsustanud oma tootjaid toetada.
Nagu ka varasemalt oleme teatanud, siis Põllumeeste Keskliidu ja Põllumajandus-Kaubanduskoja hinnangul ei tohi riik vaatamata pingelisele eelarvele Eesti põllumajandussektori konkurentsivõime arvelt enam kokku hoida. Aasta alguses on valitsus juba otsustanud vähendada uue perioodi maaelu arengukava kaasfinantseerimist 70 miljoni euro võrra. Käesoleva aasta eelarves pole vahendeid üleminekutoetusteks, mis tähendab Eesti põllumajandustootjate jaoks ettevõtte tasandil kuni ca 40% otsetoetuste vähenemist.
Riik peab leidma võimaluse tuleva aasta riigieelarvest põllumajanduse üleminekutoetuste täies ulatuses maksmiseks, et leevendada Venemaa impordikeelu negatiivseid mõjusid, aidata kompenseerida Eesti piimatootjaid ähvardavat ca 10 miljoni euro suurust piimakvooditrahvi ning aidata hoida meie põllumajandustootjate konkurentsivõimet.
Üleminekutoetus aitaks ettevõtetel üle saada ajutistest raskustest, tagada põllumajandussektori stabiilne areng ning konkurentsivõime EL ühisturul. Järgmisel aastal piimakvoodid Euroopa Liidus kaovad, mille tulemusel on paljudes liikmesriikides oodata piima tootmise suurenemist ja täiendavat survet piimaturule. Eesti jaoks on pikemas vaates strateegiliselt oluline piimatootmisse investeerida ja kvootide kadumise järgseks ajaks valmis olla. Ootamatul kriisil ei tohiks lasta tekitada pikaajalist kahju, piimatootmise taseme hilisem taastamine on väga keeruline, ressurssi nõudev ja pikaajaline protsess.
Kuigi lõplikke järeldusi Venemaa impordipiirangu mõjude kohta veel teha ei saa, siis on näiteks piima kokkuostuhinnad sanktsioonide kehtestamise järgselt langenud 20-35%, Eesti põllumajandustootjatele tähendab see ainuüksi piima eest tulude vähenemist ca 4 miljonit eurot kuus ja piima kokkuostuhind ei kata piima tootmiseks tehtavaid kulutusi.
Silmas tuleb pidada sedagi, et põllumajandussaaduste kokkuostuhinnad on olnud juba enne sanktsioonide kehtestamist surve all. Teravilja hinnad on langenud teist aastat järjest, toorpiima kokkuostuhinnad on langenud alates käesoleva aasta kevadest. Sealihatootjatele tekitab Aafrika seakatku leviku oht lisakulusid, kauplemispiiranguid ja täiendavaid riske.
Eestimaalased, tarbige rohkem piimatooteid!
Piimatoodete tarbimine Eestis ühe elaniku kohta on viimase kümne aasta jooksul mõnevõrra vähenenud. Kui 2004. aastal tarbiti Eestis elaniku kohta 329 kg piima, siis möödunud aastaks oli piima tarbimine vähenenud 309 kilogrammile (piimatoodete ümberarvestamisel piimale on lähtutud erinevate piimatoodete rasvasisaldusest).
„Piimapäeva eesmärgiks on kutsuda tarbijaid üles sööma rohkem erinevaid piimatooteid. Piimatoodete senisest suurem tarbimine on kasulik nii meie inimeste tervisele kui ka Eesti riigi majandusele,“ selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus. Tervise Arengu Instituudi toitumissoovituste kohaselt tuleks iga päev tarbida 2-4 portsjonit piimatooteid. Üks portsjon on näiteks 1 klaas piima või keefiri või 2 viilu Eesti juustu.
Piim ja piimasaadused on kasulikud, sest need sisaldavad valke, kaltsiumi, magneesiumi, kaaliumi ning B-rühma vitamiine. Piimasaadustest saab meie organism kuni 75% vajalikust kaltsiumist. Piim sisaldab eriti just kasvavale organismile vajalikku D-vitamiini, mis parandab kaltsiumi omastamist. Eesti piimatoodete laiast sortimendist leiab nii väheserasvaseid kui laktoosivabasid ja vähese laktoosisisaldusega tooteid.
