Veeseadus vajab muutmist, et loomakasvatajad saaksid nõudeid täita ja keskkond oleks hoitud

märts 28, 2016

23. märtsil Keskkonnaministeeriumis Veeseaduse üle toimunud arutelul tõstatasid lihaveisekasvatajad olulisi vajakajäämisi praegu kehtivas seaduses. Kehtiv Veeseadus välistab täielikult karjatamise siseveekogude ääres. Karjatamiskeelu sätestamine 10 meetrit veekogupiirist muudab lihaveiste karjatamise siseveekogude ääres majanduslikult võimatuks. Lisaks eirab maheveiste karjataja endale võetud mahekohustusi – tulemuseks toetuste tagasimaksekohustus. Tänu karjatamisest loobumisele siseveekogu ääres kasvavad mõne aastaga kinni seni puhtad kallasrajad.
“Ekstensiivse põllumajanduse haruna on lihaveisekasvatus kõrge loodusväärtusega põllumajanduse osa, mis on osaliselt vorminud meie tänase looduskeskkonna. Süües pilliroogu ja teisi kiirekasvulisi taimi viivad loomad kalda märgalalt välja taimetoitaineid ning puhastavad seega vett,” ütles Eestimaa Looduse Fondi merekeskkonna kaitse ekspert Aleksei Lotman.
Ühtlasi tekitavad probleeme Veeseaduse sõnnikumajandusega seonduvad nõuded. Sügavallapanu sõnniku komposteerimise ajaline piirang seab loomakasvatajad olukorda, kus seaduses ettenähtud ajaga sõnnik aunas komposteeruda ei jõua.
“Rohusööjad loomad aitavad vähendada kasvuhoonegaaside teket läbi süsiniku sidumise mulda, mis tähendab, et karjatatavate loomade kasvatamine toiduks on kõige keskkonnasõbralikum toidu tootmise viis. Meie kliimas on lihaveiste karjatamisperiood maist septembrini. Selle aja jookusul võtab loom karjamaalt ära rohkem toitaineid, kui tagasi annab. Kuna loomad on oktoobrist maini peamiselt varjualustes ja söötmisaladel, kogutakse sõnnik kokku, ent selleks, et viia sõnnik tagasi rohumaale, peab see olema eelnevalt komposteerunud. Paraku seaduses ettenähtud ajaga tahke sõnnik komposteeruda ei jõua,” tõi MTÜ Liivima Lihaveis juhatuse liige Airi Külvet välja praegu kehtiva seaduse puudujäägid.
“Veeseaduse sätteid ei ole võimalik reaalelus täita. Samas ei soovi lihaveisekasvatajad olla seaduserikkujad,” rõhutas Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi juhatuse esimees Aldo Vaan.
Lihaveisesektori esindajad tõdesid, et kohtumisele mindi eesmärgiga näha keskkonnaministeeriumi mõjuanalüüsi, mille tulemusena on seadusesse kirjutatud sätted, mis piiravad lihaveisekasvatajate majandustegevust ning keskkonnasõbralikku tootmist. Kokkuvõttes leiavad osapooled, et seadus tuleb kiiremas korras viia kooskõlla tegeliku elu vajadustega. Veekeskkonda on võimalik senisest tõhusamalt kaitsta karjakasvatajatega koostöös.
Arutelust võtsid osa Keskkonnaministeeriumi, Maaeluministeeriumi, Eestimaa Looduse Fondi, Elle OÜ, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ning lihaveisekasvatajate esindajad.
Lisainfo:

MTÜ Liivimaa Lihaveis juhatuse liige Airi Külvet, tel 53424274

EPKK keskkonnavaldkonna juht Ann Riisenberg, tel 524 5875, e-kiri: ann.riisenberg@epkk.ee