Uuring: Põllukultuuride pinnast jäi ebasoodsate ilmaolude tõttu 15% koristamata

november 6, 2017

Eesti taimekasvatajate küsitluse tulemused kinnitavad, et tänavu jäi Eestis ca 15% põllukultuuride pinnast ebasoodsate ilmastikuolude tõttu koristamata. Koristamata jäi suurem osa põldoast ja üle poole herne pinnast, suureks probleemiks on olnud ka avamaa köögivilja ja kartuli koristus, selgub uuringust, mille viis läbi Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda koostöös Eestimaa Talupidajate Keskliiduga.

„Kui Eesti keskmisena jäi tänavu koristamata kuuendik põllukultuuride pinnast, siis maakondade lõikes jäi keskmisest rohkem saaki põldudele Ida- ja Lääne-Virumaal (18-19% koristuspinnast), Rapla- ja Järvamaal (17%) ning Harju-, Võru- ja Pärnumaal (16%). Oluliselt parem pole olukord ka teistes maakondades,“ selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Sõrmuse sõnul jäi küsimustikule vastanud ettevõtete andmetele tuginedes kõige rohkem tänavu koristamata põlduba (ca 69% pinnast), hernest (55%), avamaa köögivilja (27%), kartulit (21%), suvinisu (14%), kaera (13%), rukist (6%) ja rapsi (5%).

Põllumeeste hinnangul oli kõige olulisemaks koristust takistanud põhjuseks erakordselt suur sademete hulk konkreetse ettevõtte maadel (76% vastajatest). Olulisemate põhjustena nimetati ka ebapiisavat kuivativõimsust (7%), ebapiisavat koristusvõimsust põllul (6%) ja kevadkülvide hilinemist (5%). Vastajad märkisid siiski, et koristamist ei takistanud vaid üks konkreetne põhjus, vaid erinevate ebasoodsate asjaolude kokkulangemine.

Rohkem kui veerandil vastanud ettevõtetest jäi tänavu koristamata üle 30% põllukultuuride pinnast, 10-30% põllukultuuride pinnast jäi koristamata 64% vastanud ettevõtetest. See näitab, et taimekasvatajate olukord kujuneb majanduslikult väga raskeks. Küsimustikule vastanud ettevõtetest üle 83% vastas, et tänavune aasta tõotab majanduslikult kujuneda keeruliseks või väga keeruliseks. Vastanud ettevõtete hinnangul on nende ettevõtete ebasoodsatest ilmastikutingimustest tekkinud kogukahju ca 36,4 miljonit eurot, millest tulenevalt võib EPKK hinnangul Eesti taimekasvatusettevõtete kogukahju ulatuda ca 60-70 miljoni euroni.

Küsimustikule vastanud ettevõtted kavatsesid tänavu külvata 83 584 ha talivilja, millest tegelikult külvati vaid 53 375 ha ehk 64% planeeritust. Seejuures sügiskülvid tänavu hilinesid, mistõttu muutub talivilja talvitumine riskantsemaks ja külvatud taliviljad ei pruugi järgmisel aastal korralikku saaki anda. Osaliselt on talikülvid jäänud ka vee alla. Taliviljade kavandatust väiksemas mahus külvid panevad teravilja- ja rapsikasvatajad ka järgmisel aastal väga keerulisse olukorda. Samuti ei ole saanud ka ilmade tõttu teha sel sügisel külvatud taliviljadel umbrohutõrjeid ning see hakkab pärssima ka järgmise aasta kvaliteeti ja töid. Taliviljade väiksem kasvupind muudab järgmise aasta koristusperioodi palju pingelisemaks ning koristus kuhjub tavapärasest lühemale perioodile.

Tootjate jaoks on suureks probleemiks olnud ka rohusööda ja maisisilo varumine. Oluliselt on liigniiskus mõjutanud ka silode kvaliteeti ning hulka. Söödavilja kvaliteet ja probleemid sööda varumisel võivad tekitada terviseprobleeme loomadel ja viia piimatoodangu vähenemiseni.

„Oleme küsitluse tulemused ja oma hinnangu olukorra kohta saatnud Maaeluministeeriumile, kellelt  Euroopa Komisjon on küsinud andmeid saagikahjude ja sügiskülvide kohta. Küsimustikule vastanud tootjad väljendasid selget ootust, et Euroopa Liit ja Eesti aitaksid tekkinud kahjusid vähemalt osaliselt hüvitada. Tulevikku vaadates leiti, et vaja oleks luua saagikindlustuse võimalus,“ rõhutas Sõrmus.

Põllumeeste küsitluse viis läbi Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda koostöös Eestimaa Talupidajate Keskliiduga. Küsitlusele vastas 686 ettevõtet, kes kasvatasid tänavu põllukultuure (teravili, kaunvili, tehnilised kultuurid, avamaa köögivili, kartul) kokku ca 238 000 hektaril, millest ca 36 000 ha koristamata. Küsitluse tulemusi võib pidada esinduslikuks. Kokku on küsitlusega hõlmatud 50% põllukultuuride kogupinnast, sh 47% talinisu pinnast, 38% suvinisu pinnast, 42% odra pinnast, 35% kaera pinnast, 51% rukki pinnast, 46% herne pinnast, 50% põldoa pinnast, 43% rapsi pinnast, 30% kartuli pinnast ja 22% avamaa köögivilja pinnast.