Ühine põllumajanduspoliitika on muutnud toidu paljudele kättesaadavamaks

september 1, 2017

Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) on andnud väga olulise panuse meie põllumajanduse ja toidutootmise arengusse, rõhutas  täna Tallinnas toimuval Eestimaa Looduse Fondi põllumajanduspoliitika tulevikku käsitleval konverentsil põllumajanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

„Ühise põllumajanduspoliitika kõige olulisemaks teeneks on olnud kohaliku toidu kättesaadavuse tagamine paljude tarbijate jaoks taskukohase hinnaga. Alates 2004. aastast Eestis rakendatud ÜPP on võimaldanud ka palju söötis põllumajandusmaad taas kasutusele võtta, muuta Eesti mitmetes põllumajandusvaldkondades arvestatavaks eksportööriks, arendada keskkonnasäästlikku toidutootmist ning anda otsustava tõuke mahepõllumajanduse arengusse,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Sõrmuse sõnul on suurimaks kitsaskohaks aga jätkuvalt põllumajanduse otsetoetuste väga suured erinevused liikmesriikide vahel, mis on pärssinud Eesti põllumajanduse konkurentsivõimet. Seega on meie keskseks nõudmiseks lähiaastatel otsetoetuste ühtlustamine, et suudaksime ausas konkurentsis oma head eeldused toidu ja muu bioloogilise toorme tootmisel täiel määral ära kasutada. Biomajandussektor, mis põhineb kodumaise taastuva ressursi väärindamisel kohalike tööstuste poolt, suudaks anda väga olulise panuse Eesti majanduse arengusse.

Eesti põllumajandus paistab EL-i kontekstis silma ümbritsevat keskkonda austavate tootmispraktikate poolest. „Meie põllumehed on valmis arvestama ühiskonna ootusi keskkonnahoidliku tootmise arendamisel, kuid kõikide nõuete rakendamisel on oma hind ning senine kogemus on näidanud, et üha uute nõuete kehtestamise tõttu üle pea kasvanud bürokraatia on koormaks ja arengupiduriks nii ettevõtjatele kui riigile. Oluliseks väljakutseks kujuneb, kuidas on võimalik ühiskonna kasvavaid nõudmisi täita vähenevate eelarveressursside tingimustes, mille üle arutatakse aktiivselt EL-i eelarve tuleviku kontekstis,“ ütles koja juht.

Lõpetuseks rõhutas Sõrmus viimaste kriiside valusaid õppetunde: „Tulevikus on vaja palju tõhusamaid riskijuhtimise meetmeid, et tagada meie põllumajanduse kestlikkus väga heitlikes turutingimustes.“ Riskijuhtimine on ka järgmisel nädalal Tallinnas toimuva EL-i põllumajandusministrite kohtumise põhiteemaks.

Täna toimub Tallinnas Eestimaa Looduse Fondi korraldatud rahvusvaheline konverents “ÜPP 2020. Jätkusuutliku põllumajanduse poole”. Konverentsi fookuses on ühise põllumajanduspoliitika kujundamine. Oma seisukohti jagavad Eesti ja ELi keskkonnaühendused,  põllumajandustootjate organisatsioonid, põllumajanduseksperdid ja ametnikud.

Lisainfo: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus, tel 520 5857