Teraviljafoorum: Tootmise digitaliseerimine aitab tõsta Eesti teraviljasektori efektiivsust

märts 26, 2018

Homme, 27. märtsil Türil toimuv Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Teraviljafoorum toob kokku sadakond teraviljakasvatajat, et üheskoos arutada, kuidas senisest paremini ära kasutada digitaliseerimise võimalusi teraviljasektoris. Foorumil saavad sõna nii avaliku sektori, IT ettevõtete kui põllumeeste esindajad, et üheskoos anda suurem hoog täppisviljeluse levikule ja digilahenduste kasutamisele põllumajanduses.

Madalad turuhinnad ja heitlikud ilmastikutingimused on teraviljakasvatusettevõtteid pannud senisest märksa enam tähelepanu pöörama kulude planeerimisele ja efektiivsuse tõstmisele. Lisaks investeeringutele kaasaegsetesse tootmisvahenditesse tuleb teraviljasektoris keskenduda iga töösammu optimeerimisele. Selleks on viimastel aastatel loodud erinevaid kasulikke rakendusi, kuid tulevikuks vajame veelgi terviklikumat lähenemist põllumajandussektori digitaliseerimisele.

„Teraviljakasvatuses on eesmärk tootmise digitaliseerimise abil saavutada uus kvaliteet. Siinjuures on oluline nn uus mõtlemine, mis keskendub väärtuspakkumisele. Kui vaatame tootmist kui tervikut ja kasutame protsessides erinevaid digilahendusi, suudame loodusvarasid säästlikumalt kasutades oluliselt enam väärtust luua,“ ütles põllumajanduskoja teraviljatoimkonna esimees Ivo Eenpalu.

„Meie põldudel kasutatakse väga kaasaegseid masinaid, kuid kahjuks ei kasutata täiel määral ära nende masinate poolt pakutavaid võimalusi. Kitsaskohtadeks on erinevate masinate ja programmide omavaheline ühilduvus ning piiratud võimekus tootmises loodud rikkaliku andmestiku kasutamisel. Samas on ainuüksi viimased vihmased sügised näidanud, kui oluliseks muutub tegevuse täpne planeerimine,“ selgitas põllumajanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Sõrmuse sõnul muutub digitaliseerimine ja täppisviljelus üha olulisemaks ka keskkonnahoiu seisukohalt. Põllumehed seisavad tootmise korraldamisel silmitsi väga komplekssete otsustega. Digitaalsed lahendused aitavad jõuda ressursse, muldasid ja keskkonda laiemalt säästva täppisviljeluseni, mille potentsiaal avaldub läbi mulla-, väetamis-, taimekaitse-, ilma- ja saagiandmete integreerimise. Digitaliseerimise eelduseks on nii riiklikes kui eraandmebaasides sisalduvate andmete kättesaadavuse, liikuvuse ja kasutusmugavuse parandamine. Foorumiga soovime tõsta ka ettevõtjate teadlikkust olemasolevatest võimalustest ning ergutada nende laialdast kasutuselevõttu.

Eesti teraviljasektor on alates Euroopa Liiduga liitumisest jõudsalt arenenud. PRIA andmetel oli 2017. aastal Eestis 4770 teraviljakasvatajat. Rohkem kui 100 hektaril kasvatati teravilja 894 ettevõttes, kelle kasutuses oli ligi 80% teravilja kogupinnast.

2017. aastal kasvatati Statistikaameti andmetel Eestis teravilja 330 700 ha, kaunvilja 65 500 ha ning rapsi- ja rüpsi kokku 73 800 ha. Teravilja pind on aastaga vähenenud ligi 6%, kaunviljade ning rapsi pind suurenenud aga vastavalt 18% ja 5%. Möödunud aastal ulatus teravilja kogusaak 1,3 miljoni tonnini, kaunvilja saak 75,3 tuhande tonnini ja rapsi saak 165,3 tuhande tonnini. Teravilja keskmine saagikus ulatus mullu 3967 kg/ha, mis on viimase viie aasta keskmisest saagikusest 11% kõrgem. Kaunvilja keskmine saagikus jäi aga viie aasta keskmisele 44% alla ulatudes mullu vaid 1149 kg/ha. Rapsi saagikus oli 2240 kg/ha, mida on viie aasta võrdluses ligi 6% rohkem. Möödunud aasta vihmased ilmad muutsid saagikoristuse väga keeruliseks ja kulukaks, kannatas ka saagi kvaliteet. Teravilja kokkuostuhinnad on alates 2012. aastast olnud üldiselt langustrendis.

Konverentsil osalemine on tasuta. Konverentsi korraldamist toetab Euroopa Liit.

Lisainfo: Roomet Sõrmus, EPKK juhatuse esimees, tel 520 5857, e-kiri: roomet.sormus@epkk.ee

 

Teraviljafoorum 2018: digilahendused teraviljasektoris

27. märtsil 2018 Türi Kultuurikeskuses

Päevakava

09.45 Osalejate registreerimine ja tervituskohv

10.30 Ivo Eenpalu (EPKK teraviljatoimkonna esimees, Hellema talu): Foorumi avamine: Põllumehe vaade teraviljakasvatuse digitaliseerimisele

10.50 Toomas Kevvai (Maaeluministeerium): Täppisviljeluse ja suurandmete roll tuleviku põllumajanduspoliitikas

11.20 Ahti Bleive (PRIA): e-PRIA ja digitaalsed lahendused

11.40 Stenver Jerkku (eAgronom): Lihtsad e-lahendused teraviljakasvatuses

12.00 Küsimused ja arutelu

12.15 Lõuna

13.00 Tanel Tang (VitalFields): Põldude haldamine digitaalselt

13.30 Karel Kuningas (Terake): Majanduslik tõhusus läbi tööprotsesside planeerimise

14.00 Kristjan Ruusamäe (Baltic Agro Machinery): Tehnoloogiate ja tarkvara kasutamine täppisviljeluses

14.25 Rubert Saluoks (OÜ Viljatootja): E-lahenduste kasutamise kogemus ja kasu teraviljakasvatusettevõttes

14.45 Mikk Mehide (Anfisco Factory): Leheväetiste kasutamine täppisviljeluses

15.05 Küsimused ja arutelu, foorumi kokkuvõte