Põllumajanduskoda rõhutas kohtumisel Euroopa Komisjoni esindajatega erakorralise abi vajadust taimekasvatussektoris

oktoober 17, 2017

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus, Leedu põllumeeste esindaja Mindaugas Maciulevicius ja Läti põllumeeste esindaja Edīte Strazdiņa kohtusid 17. oktoobril Brüsselis Dermot Ryaniga, kes on Euroopa Komisjoni põllumajandusvoliniku Phil Hogani kabineti liige, et selgitada Balti riikide põllumajandustootjate keerulist olukorda seoses ebasoodsate ilmastikuolude ja probleemidega saagikoristusel.

Kohtumine oli jätkuks Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi ja Taani põllumajandusorganisatsioonide möödunud nädalal Phil Hoganile saadetud kirjale, milles palutakse võtta meetmed põllumajandustootjate olukorra leevendamiseks. Samuti oli kohtumise eesmärgiks selgitada Balti riikide põllumajandustootjate ootusi ELi ühise põllumajanduspoliitika tuleviku osas, arvestades, et novembri lõpus on komisjonist oodata järgmisel eelarveperioodil ÜPP moderniseerimist puudutavat teatist.

Dermot Ryan märkis kohtumisel, et volinik Hogan on Balti riikide probleemist hästi teadlik, sest kohtus paar nädalat tagasi Läti ja Eesti põllumajandusministriga. 18. oktoobril toimub ka voliniku kohtumine Leedu aseministriga. Ryan rõhutas, et Balti riikide põllumeeste probleemi tuleb vaadelda laiemas kontekstis, erinevad ilmastikuga seotud probleemid on ka Soomes ja teistes Põhjamaades, aga ka Portugalis ja tormis kannatada saanud Iirimaal jne.

Kohtumisel jäi kõlama, et põllumajandusvoliniku võimuses pole pakkuda finantsabi, see eeldab kõrgema tasandi poliitilist otsust. Läti ja Leedu valitsusjuhid on komisjoni presidendi Jean Claude Junckeriga sellel teemal ka juba vestelnud. Seda peaks tegema ka meie peaminister. Kohtumisest ajendatuna pöördus EPKK vastava ettepanekuga Riigikantselei poole, kust kinnitati, et peaminister Jüri Ratas on selles küsimuses saatnud Euroopa Komisjoni presidendile Jean Claude Junckerile kirja.

Ühise põllumajanduspoliitika raames on võimalik rakendada meetmeid, millest praegusel juhul ei pruugi palju abi olla, nt on võimalik rakendada otsetoetuste osalisi ettemakseid, teha vajalikke muudatusi maaelu arengukavades, leevendada rohestamise nõudeid jms. Täna on probleemiks, et nt Balti riikide maaelu arengukavadesse pole programmeeritud vastavaid meetmeid, samuti oleks keeruline arengukava sees vahendeid ümber tõsta.

Kohtumise juures viibinud Euroopa Komisjoni põllumajanduse peadirektoraadi ametnikud rõhutasid, et liikmesriikide põllumajandusorganisatsioonid peaksid oma valitsusele andma võimalikult operatiivselt ülevaateid hetkeolukorrast. Komisjon vajab võimalikult häid andmeid.

Soome otsustas oma põllumehi aidata

Taimekasvatuses on keeruline olukord lisaks Eestile ka meie naaberriikides. Soome valitsus otsustas eilsel istungil eraldada põllumajandustootjatele riigieelarvest 25 miljonit eurot seoses ebasoodsate ilmastikuoludega põllukultuuride koristamisel. Sellest 15 miljonit on uus täiendav toetus ning 10 miljoni euro ulatuses jaotatakse varasemalt eraldatud vahendeid ümber, et leevendada ägeda kriisi mõjusid. Toetus antakse põllumajandustootjatele energia maksustamise süsteemi kaudu ELi õigusaktides ettenähtud raamides. Soome küsib erakorraliste ilmastikuolude tõttu toetust ka Euroopa Liidult. 2018. aasta kevadel selgitab valitsus, kas ELi riigiabi eeskirjade alusel on lubatud anda ka püsivaid riiklike tagatisi, et leevendada erakorraliste asjaolude tõttu tekkinud ettevõtete likviidsusprobleeme.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda on pöördunud varasemalt ka EV Maaeluministeeriumi poole palvega kaaluda kõiki võimalusi, et taimekasvatajate kahjusid leevendada ja pakkuda võimalusi ettevõtete finantsolukorra stabiliseerimiseks.