Täna, 15. juunil toimub Tartus lihaveisekasvatuse aastakonverents 2018, mis toob Dorpati konverentsikeskusesse 10 Euroopa riigi lihaveisekasvatajad. Konverentsi korraldab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda koostöös Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu ning Euroopa Anguse Foorumiga. Lihaveisekasvatus on Eestis väga jõudsalt arenenud – Eestis kasvatatakse praegu kokku 81 000 lihaveist. Kõige populaarsemateks veisetõugudeks on kujunenud ekstensiivseks kasvatuseks hästi sobivad hereford ja aberdeen-angus, kes moodustavad kokku 41% lihaveiste koguarvust.
„Konverentsil osalejatel on väga hea võimalus saada ülevaade erinevate Euroopa riikide lihaveisekasvatusest. Lisaks räägitakse
lihaveisekasvatajatele üha olulisemaks muutuvatel teemadel, nagu näiteks lihaveiste talvine pidamine või lihaveiste karjatamine pärandkoosluste
säilitamiseks. Arvestades erinevate loomataudiohtudega tutvustatakse sedagi, kuidas loomapidaja saab oma karja bioturvalisust parandada, mis on oluline nii oma karja kaitsmiseks kui rahvusvahelise kaubanduse kontekstis,“ selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja lihatoimkonna esinaine Anu Hellenurme.
„Viimase 20 aasta jooksul ei ole Eestis rahvusvahelisi lihaveisekasvatuse konverentse olnud. Tänane konverents ja foorum näitavad teiste riikide huvi
tulla meid külastama ja näha, mismoodi meil lihaveiseid kasvatatakse. Lihaveiseid on palju just talukarjades ja ka konkreetsele tootele
keskendunud nišikarjades. Meil on ka spetsiaalsed aretusfarmid, kes müüvad tõuloomi, ja nuumafarmid,“ tutvustas Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees Tanel-Taavi Bulitko Eesti lihaveisekasvatust.
Konverentsil saab sõna Rahvusvahelise Jõudluskontrolli Komitee ICAR Interbeef Iirimaa esindaja Clodagh Ryan, kes annab ülevaate lihaveiste
põlvnemis- ja jõudlusandmetel põhineva geneetilise hindamise ühistest võimalustest, mis aitavad erinevate riikide lihaveise populatsioone omavahel
võrrelda. Euroopa juhtiv lihaveisekasvatusmaa Iirimaa on suurel määral veiseliha ekspordile orienteeritud riik, kus toodetakse veiseliha
siseriiklikust vajadusest 8 korda rohkem. Iirimaa kogemusest on Eestil palju õppida.
Teine välisekspert – Šveitsist pärit Baltic Vianco Trading OÜ president Ivo Veggmann annab konverentsil ülevaate, kuidas Eesti lihaveisekasvatus on
arenenud viimase 15 aasta jooksul.
11.-15. juunini peetakse Eestis Tõuloomakasvatajate Ühistu eestvedamisel Euroopa Anguse Foorumit. Nädala jooksul külastasid 10 riigi (Soome, Taani, Läti, Tšehhi, Portugal, Inglismaa, Iirimaa, Saksamaa, Šveits, Eesti) esindajad aberdiin-anguse lihaveiseid kasvatavaid aretusfarme üle Eesti.
Ringreisil Saare-, Pärnu-, Valga- ja Jõgevamaal tutvuti nii aretus-, pere-, nuuma- kui ka keskkonnakaitselistel aladel loomi karjatavate ettevõtetega.
Tänasel konverentsil aga luuakse siiani regulaarselt küll koos käinud, kuid seni ametliku staatuseta üle-euroopaline aberdiin-anguse organisatsioon, mis seni Euroopas puudus.
Taustaks:
Maaeluministeeriumi põllumajandussektori ülevaate kohaselt toodeti 2017. aastal Eestis 20 tuh t veiseliha (eluskaalus), mida on aasta varasemaga
võrreldes 30% vähem. Veiseliha osatähtsus kogu lihatoodangust moodustas 19%. Lihatööstused ostsid 2017. aastal kokku 34 200 veist, mida on 2016. aastaga võrreldes 1800 veist vähem. Kokkuostetud veistest saadi 8790 t liha, mida on 269 t vähem kui 2016. aastal. 2017. aastal oli veiseliha keskmine
kokkuostuhind 2163 €/t, mis on viimase viie aasta kõrgeim kokkuostuhind ning 207 €/t kõrgem kui 2016. aastal.
Eesti päritolu veiseliha eksporditi 2017. aastal 920 tonni (4,27 miljoni euro väärtuses). Veiseliha eksporditav kogus suurenes võrreldes eelmise
aasta sama ajaga 4,4%, kusjuures eksporditud liha väärtus suurenes 16,4%. Veiseliha peamisteks ekspordi sihtriikideks olid Läti (33%), Taani (30%) ja Rootsi (21%). Veiseliha ekspordi kogusest 58% moodustas jahutatud liha. Eksporditud veiseliha keskmine hind oli 4632 €/t, mis on 227 €/t kõrgem kui 2016. aastal.
2017. aastal imporditi 2905 t veiseliha, millest 560 t moodustas reeksport. Veiseliha imporditi möödunud aastal 12,1 miljoni euro väärtuses (sh
reeksport 1,85 miljonit eurot). Veiseliha import suurenes 2017. aastal aasta varasemaga võrreldes 573 t võrra. Veiseliha veeti peamiselt sisse Poolast
(29%), Leedust (26%) ja Lätist (16%). Imporditud veiseliha keskmine hind oli 4153 €/t.
Lisainfo: Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees Tanel-Taavi Bulitko, tel 510 8253, must@estpak.ee <mailto:must@estpak.ee>
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja lihatoimkonna esinaine Anu Hellenurme, tel 501 0842, anu@anuait.ee <mailto:anu@anuait.ee>
Konverentsi kava
Konverentsi I osa: Lihaveisekasvatuse rahvusvaheline kogemus
Moderaator: Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees Tanel-Taavi Bulitko
09:30 – 09:40 Konverentsi avamine ja tervitussõnad – Mait Klaassen, Maaülikooli rektor
09:40 – 11:00 European Angus Forum riikide tutvustus
11:00 – 11:35 Eesti lihaveiskasvatuse areng väliseksperdi pilgu läbi – Ivo Veggmann, Baltic Vianco Trading OÜ nõukogu esimees/president
11:35 – 12:20 Veisekasvatus Iirimaal: väljakutsed ja võimalused – Clodagh Ryan, Rahvusvaheline Jõudluskontrolli Komitee ICAR Interbeefi Iirimaa
esindaja
12:20 – 13:15 Lõuna
Konverentsi II osa: Liheveisekasvatuse väljakutsed Eestis
Moderaator: Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi dotsent Marko Kass
13:15 – 13:45 Nõuded lihaveiste talvistele söötmiskohtadele – Timo Kangur, Keskkonnaministeerium, veeosakonna nõunik
13:45 – 14:00 Kehtivad bioohutuse nõuded lihavisekasvatuses – Harles Kaup, VTA, Loomatervise osakonna juhataja
14:00 – 14:10 Küsimused-vastused
14:10 – 14:30 Kohvipaus
14:30 – 14:50 Pärandkooslus – niita või karjatada – Jaak-Albert Metsoja,
Pärandkoosluste Kaitse Ühing
14:50 – 15:10 Lihaveisekasvatusest Eestis – Kalmer Visnapuu, MTÜ Eesti Lihaveisekasvatajate Selts juhatuse liige, Piira talu peremees
15:10 – 15:20 Küsimused-vastused
15:20 – 15:30 Kokkuvõte ja konverentsi lõpetamine
