Lihasektori konkurentsivõime tagab koostöö

november 6, 2018

Täna, 6. novembril algusega kell 10 toimub Rakveres AQVA konverentsikeskuses Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja traditsiooniline Lihafoorum, mis toob kokku sadakond loomakasvatajat, lihatöösturit ja -kauplejat. Tänavuse Lihafoorumi fookuses on lihasektori konkurentsivõime.

„Osaleme kõik toidutootmise väärtusahelas, kus iga inimese töö on suure tähendusega ja austust väärt. Lihatootjate tähtsaimaks missiooniks on katta eestimaalaste toidulaud kodumaise toorainega ja hoida elus meie esivanemate pärandit. Et karjamaalt jõuaks tarbija taldrikule täisväärtuslik, tervislik ja puhas toit, tuleb koostööd teha, pühenduda loomade heaolu tõstmisele ja arendada kvaliteedisüsteemi läbi terve tarneahela,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja lihatoimkonna juht Anu Hellenurme.

Foorumil tutvustatakse Läänemere riikide lihasektori konkurentsivõime uuringut, milles üks osa on pühendatud ka Eesti lihasektorile. Uuringu on teinud Soome loodusressursside jätkusuutliku majandamise ja biomajanduse arendamise keskus.

Mikroobide antibiootikumiresistentsus on aktuaalne ka lihasektoris, seetõttu räägitakse ka sellel teemal.

Põllumajandusettevõtja puutub oma tegevuses kokku erinevate probleemidega, millele on viimasel ajal lisandunud ulukite poolt tekitatav kahju. Koos Eesti Jahimeeste Seltsiga arutatakse foorumil koostöö ja võimalike lahenduste üle.

Lisaks lihasektori majanduslikule jätkusuutlikkusele tuleb arvestada ka sellega, kuidas ühiskond sektorisse suhestub. Eriti tundlik teema on loomse tooraine tootmise mõju keskkonnale. Tuginedes Soome ja Rootsi kogemusele saame öelda, et koostöökohti ja kompromisse otsides on võimalik leida ja esile tuua loomakasvatuse positiivsed küljed.

Homme, 7. novembril jätkuvad Rakveres arutelud sealihasektori arengute üle. Eesti sealihasektor on saanud kõvasti räsida nii majanduskriiside, turutõrgete kui ka sigade Aafrika katku leviku tõttu. Tagasilöökidest taastumine on vaevaline, kuid sobiva strateegia olemasolul on see võimalik. Kodusigade arvukus ja sealiha isevarustatuse tase langes kriisi puhkedes väga palju ning sõltume tänaseks suurel määral sealiha impordist. Viimast aastat on iseloomustanud positiivne areng, kuigi sellel hooajal valmistab seakasvatajatele suurt muret söödahinna järsk tõus.

Taust:
2018. aasta 30. septembri seisuga loendati Eestis Statistikaameti andmetel 259 300 veist, mida on 1 700 looma ehk 0,7% võrra rohkem kui 2017. aasta samal perioodil. Veiste üldarvust moodustasid 173 200 liha- ning noorloomad, 2017. a. kolmanda kvartali seisuga oli see arv 171 100 looma seega kasvas liha- ja noorloomade arv 2100 looma ehk 1,2% võrra. Veiste üldarvust oli lüpsilehmi 86 100, aastaga kahanes lüpsilehmade arv 400 pea ehk 0,5% võrra. 2018. aasta kolme kvartali jooksul sündis 86 300 vasikat, mida on 800 pea ehk 0,9% võrra rohkem kui aasta tagasi, möödunud aasta kolme kvartaliga sündis 85 500 vasikat.

2018. aasta kolmanda kvartali lõpuks loendati 304 500 siga, mida on 14 000 ehk 4,8% võrra rohkem kui aasta tagasi. Möödunud aasta samal perioodil loendati 290 500 siga. 2018. aasta kolme kvartali jooksul sündis 469 200 põrsast, mida on 100 põrsa võrra vähem kui möödunud aasta samal perioodil.
2018. kolmanda kvartali lõpus loendati 87 700 lammast ja kitse, aastaga vähenes lammaste ja kitsede arv 5 800 looma võrra, mis tähendab 6,2% langust.
Käesoleva aasta 30. septembri seisuga loendati 2 357 800 kodulindu, aastaga kasvas kodulindude arv 192 100 ehk 8,9% võrra. Lindude arv kasvab kolmandat aastat järjest.

2017. aastal toodeti Eestis kokku 74 000 tonni liha ja rupse, sellest sealiha moodustas 38 400 tonni, linnuliha 20 400 tonni, veiseliha 12 000 tonni, rupsid 2500 tonni ning lamba- ja kitseliha 600 tonni. Eesti isevarustatuse tase liha ja rupside osas kokku oli 71%, sealhulgas veiselihaga isevarustatuse tase 95%, sealihal 72%, linnulihal 60% ja lambalihal 86%. Isevarustatuse tase on viimastel aastatel olnud languses, veel 2015. aastal ulatus kodumaise liha toodang 87%-ni siseturu tarbimise mahust. Möödunud aastal tarbiti Eestis kokku 103 600 tonni liha ja rupse, seejuures ulatus liha import 66 600 tonnini ja eksport 39 000 tonnini. Võrreldes 2015. aastaga on liha import suurenenud ca 10% ja eksport kasvanud 8%, tarbimine on tõusnud 2%. Samal ajal on oluliselt suurenenud ka elusloomade import ja vähenenud elusloomade eksport tapaks.

Lisainfo: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Tiina Saron, tel 5131 535, tiina.saron@epkk.ee