Brüsselis analüüsiti vabakaubanduslepingute mõju põllumajandusele

märts 15, 2017

Brüsselis toimusid 9.-10. märtsini Copa-Cogeca põllumajanduse rahvusvaheliste aspektide töögrupi ja Euroopa Komisjoni põllumajanduse rahvusvaheliste aspektide nõu­and­va grupi kohtumised, millel käsitleti põllumajandussaaduste väliskauban­duse ja vabakaubanduslepingutega seotud aspekte.

Üldistavalt on põlluma­jan­dussaaduste väliskaubandus EL-i jaoks eluliselt tähtis, kuna ühine sise­turg on küllastunud. Samas on EL-i põllumajandussektoril piisavalt potent­siaali toota kõrge kvaliteediga põllumajandussaadusi, et osaleda Aasia riikide jätkuvas nõudluse kasvu rahuldamises. Kaubanduslepingute sõlmimine on reeglina pikk ja keeruline protsess, mida mõjutavad nii asjaosaliste poliitili­sed, majanduslikud kui ka muud huvid. Komisjoni esindaja toonitas, et olu­li­ne on tasakaal ja Euroopa põllumajandustootjate heaolu, see tähendab, et ko­misjon jälgib hoolikalt, et nn tundlikud sektorid EL-is säilitaksid oma koha ja olukord nende jaoks ei halveneks kaubanduslepingute tõttu. Teise olulise momendina rõhutati, et sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete osas järeleandmi­si ei tehta ja säilitatakse endiselt EL-i siseturu kõrge toiduohutuse ja loomade heaolu tase. Vaatamata kõigele on EL endiselt avatud majanduslikule koos­töö­le ja jätkab kommunikatsiooni oma partneritega.

Samas on enamuses le­pin­gutest puudu sanitaar- ja fütosanitaarnõudeid käsitlevad peatükid või on eelpool nimetatud nõuded osutunud tõsisteks takistusteks eksporditurgudele pääsul. Näitena toodi Mehhikot ja Hiinat, kus importija riik rakendab rah­vus­vahelistest põhimõtetest veidi erinevat lähenemist.

Ühe olulise meetmena uute turgude avamisel rakendatakse ka majandusdiplomaatiat, mille väljenduseks on volinik Hogani visiidid koos äridelegatsioonidega. Lähiajal on plaanis külastada Iraani ja Saudi Araabiat.

Kopenhagenis asuva majandusanalüüse tegeva instituudi esindaja esitles kokkuvõtet Euroopa Komisjoni poolt tellitud analüüsist EL-i kaubanduslepingute mõjust EL-i põllumajandussektorile. Analüüsist nähtub, et EL-i turg on suhteliselt küllastunud ja prognooside kohaselt 90% tarbimise kasvust järgneva 10-15 aasta jooksul maailmas tuleb  riikidest väljastpoolt EL-i. Samal ajal on Venemaa sanktsioonid avaldanud EL-i põllumajandustoodete ekspordile suurt negatiivset mõju ja seega otsitakse kiiremat ning paremat juurdepääsu uutele turgudele. Seega jätkub ka töö kaubanduslepingutega.

Antud töös analüüsiti EL-i poolt sõlmitud kaubanduslepinguid  lähtudes erinevatest aspektidest: EL-Mehhiko (nn esimese generatsiooni leping), EL-Lõuna-Korea (nn uue generatsiooni leping DCFTA) ja Šveits (spetsiifilised sektori lepingud). Eesmärgiks oli hinnata majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonna mõju ning identifitseerida põhilised faktorid, mis hoogustavad või pidurdavad EL-i põllumajandussaaduste kaubandust.

Üldistavalt võib öelda, et kõigi kolme eelpool nimetatud lepingu tulemusel on EL suurendanud oma põllumajandussaaduste eksporti rohkem kui miljardi euro võrra ja suurendanud sektori lisandväärtust umbes 600 miljoni euro võrra. Samuti on eksport toetanud ligikaudu 20 000 töökohta, millest 13 000 on esmatootmises. Samuti on suurenenud ekspordist võitnud ka põllumajandusega seotud teised sektorid ning tarbijatele on avanenud võimalus osta madalama hinnaga tooteid. Samas on näha, et protektsionism nii EL-i kui ka tema kaubanduspartnerite poolt on olemas, seetõttu on vaja lepingute mõju regulaarselt hinnata ning analüüsida.

Ühena järeldustest toodi välja, et ka nende eelpool nimetatud lepingute raames on  potentsiaali kaubandust suurendada. Komisjoni poolt sõlmitud lepingud on ettevõtjatele reeglina eeltingimusteks uutele turgudele sisenemiseks või uute toodete turuletoomiseks, kuid ettevõtjad peavad samal ajal ka kujundama oma näo ja kindlustama reputatsiooni ning looma logistilise võrgustiku. Seega uutele turgudele sisenemine on väga kulukas ja edu ning efektiivsus saavutatakse reeglina omavahelises koostöös. Uuringus rõhutati ka Aasia turgude kasvu, kus on endiselt kasvav nõudlus kvaliteetsete põllumajandustoodete järgi. Samuti rõhutati senisest tõhusamat koostööd Euroopa Komisjoni ja ettevõtjate vahel, et paremini rakendada lepingute raames avatud võimalusi.

Ülevaate koostas EPKK juhatuse liige Tiina Saron.