Statistikaameti andmetel tarbisid Eesti elanikud 2009. aastal inimese kohta 73,4 kg liha, millest vaid 12,6 kg moodustas veiseliha. “Meie lihaveised on kasvanud puhtas ja mitmekesises looduses. Kuna enamkasutatud veiseliha tükkide rasvasisaldus on väike, siis võiks kvaliteetse veiseliha tähtsus eestimaalaste toidulaual olla märksa suurem,” ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus veiseliha kiituseks. „Lisaks tervislikule toitumisele tuleb rõhutada ka veiseliha suurepärast maitset ja laialdasi kasutusvõimalusi.”

Lihaveisekasvatuse arenguga Eestis on suurenenud ka veiseliha valik poodides ja turgudel. Kuna veiseliha on sitkem kui sealiha, siis maitsva toidu valmistamiseks on soovitatav kasutada laagerdatud veiseliha, mis on ka meie toidupoodidesse müügile jõudnud. Laagerdamisel lagunevad sidekoed ning liha muutub pehmemaks. Laagerdatud eriti kvaliteetse veiseliha taiosa on ere- kuni tumepunane ja rasv kreemikasvalge. Selgelt erepunane värvus annab sageli märku sellest, et liha on liiga värske. Värske veiseliha laagerdumisaeg võib ulatuda ühest kuni nelja nädalani. Toiduohutuse tagamiseks on laagerdamine üldjuhul siiski lihatööstuste pärusmaa. Laagerdamine toimub 0-1°C vahel, üle 3° algab juba piimhappebakterite tegevus ja lihale võib tekkida kõrvalmaitse, seega kodune laagerdamine ei ole soovitatav.

Veiseliha valmistamise võimalused on väga mitmekesised. Eelroaks võiks soovitada näiteks boef a la tatare või carpacciot. Toekaks pearoaks võib valmistada veiseliha-köögiviljapaja või traditsioonilise Itaalia talumeheroa osso bucco. Nimed kõlavad küll peenelt, aga tegelikult polegi nende roogade valmistamine eriti keeruline. Laagerdatud lihaveise liha sobib aga suurepäraselt ka lihtsalt grillimiseks. Siit leiate terve rea retsepte, mis muudavad teie toidulaua mitmekesiseks.

1. november 10

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda esitleb raamatut "LIHAVEIS" 13. novembril 2010 kell 10-16 Uma Mekk Suurlaadal Võru Spordihallis (Räpina mnt 3a). Loe rohkem Uma Mekk Suurlaada kohta.