Tarbijale selguse huvides on või määratlemiseks määrus, kuidas eristada võid ja võiet. Nõukogu määrusega on määratletud, et rasvasisalduse vähenemine peab peegelduma ka toote nimetuses.

Pakendile on märgitud, kas tegemist on võide või võiga.
Või on toode milles on piimarasva vähemalt 80%, kuid mitte rohkem kui 90%,  veesisaldus ei ole rohke kui 16% ja kuni 2% piimakomponente, mis ei ole piimarasv. Samuti ka toode, mis sisaldab vähemalt 60%, aga mitte rohkem kui 62% piimarasva.

Näitena Maag Piimatööstuse toodetav Farmi Või, rasvasisaldusega 82%

 voi82.jpg

 

Kõik võilaadsed tooted, mille piimarasvasisaldus on alla 82%, on võided.
Toode, mis saadakse taimsetest ja/või loomsetest rasvadest; võib sisaldada rasva järgmistes kontsentratsioonides:
alla 39%;
rohkem kui 41%, kuid alla 60%;
rohkem kui 62%, kuid alla 80%.

Näitena Maag Piimatööstuse toodetav Farmi Taluvõie, rasvasisaldusega 72%.

 voie72.jpg

 

Loe täpsemat kirjeldust: http://www.legaltext.ee/text/et/T40378.htm

Tarbijale selguse huvides on Eesti tootjad teinud omavahelise kokkuleppe, kuidas nimetada populaarseid kohukese-laadseid tooteid, mille tooraine võib erineda.

Selguse huvides on pakenditel märgitud, kas tegemist on kohukese või desserdiga.

Kohuke ei sisalda taimseid rasvu ja on tehtud ainult piimarasvast.

Dessert sisaldab aga lisaks piimarasvadele ka taimerasva.

Riigiprefiks vöötkoodis näitab, millise riigi GS1 organisatsioon on vastava kauba registreerinud. Toode ise võib olla valmistatud suvalises maailma riigis. Näiteks kaupluses müüdav 1-kilone suhkrukott prefiksiga 474 ei tähenda, et suhkur oleks toodetud Eestis, vaid maaletooja/pakendaja on registreerinud vastava EAN-koodi Eesti registris.

triipkood1.jpg

 

 

 

 

Numbritest saadakse vöötkood spetsiaalse arvutitarkvara abil, näiteks CorelDraw, LabelView, Codesoft jne. Sisestades vastava arvutiprogrammi abil EAN-koodi numbrid, trükib laserprinter või etiketiprinter välja vöötkoodi.

Vöötkood moodustatakse selle alla prinditud unikaalsete numbrite alusel, mis omakorda on seotud konkreetse tootega. Kogu toote info (s.h. kirjeldus ja hind) registreeritakse arvuti andmebaasis. Erandiks on muutuva kaaluga kaup (näiteks juust, liha jne.), mille puhul võib vöötkoodis kajastuda ka hind.

Vöötkoodid sisaldavad lisaks kodeeritud märgijadale erinevaid lisamärke, nagu algus- ja lõpumärgid, kooditüübi identifikaatorid ja kontrollnumbrid. Lineaarses vöötkoodis on vähemalt kahe erineva laiusega triipe. Laia ja kitsa triibu omavahelist suhet iseloomustab koodisuhe N (ratio). Nii elemendi laius kui ka koodisuhe peavad olema konstantsed kogu koodi ulatuses. Need suurused arvestatakse usaldusväärsete vöötkoodi generaatorite poolt automaatselt õiged.

triipkood.jpg

 

 

 

 

 

 

 

Kaubamärgi valdaja peab registreerima oma tootele vöötkoodi, sõltumata riigist, kus toode valmistatakse või müüakse. Kaubamärgi valdajaks võib olla aga nii tootja, maaletooja kui ka jaemüüja.

Kasutusel on ka väiksem EAN-8 kood, selle väljastab GS1 Estonia erandkorras, kui toote pakend on nii väike, et sellele normaalkood ehk EAN-13 ei mahu. EAN-8 koodi saamiseks on tingimus, et pakendile trükitav väikseima lubatud mõõduga EAN-13 kood hõlmaks üle 25% toote pakendi pinnast.

Ean koodis oleva esimese kolme numbri ehk perfiksi loetelu, Eesti perfiks on 474

000 – 019 GS1 US
020 – 029 Restricted distribution (MO defined)
030 – 039 GS1 US
040 – 049 Restricted distribution (MO defined)
050 – 059 Coupons
060 – 139 GS1 US
200 – 299 Restricted distribution (MO defined)
300 – 379 GS1 France
380 GS1 Bulgaria
383 GS1 Slovenija
385 GS1 Croatia
387 GS1 BIH (Bosnia-Herzegovina)
400 – 440 GS1 Germany
450 – 459 & 490 – 499 GS1 Japan
460 – 469 GS1 Russia
470 GS1 Kyrgyzstan
471 GS1 Taiwan
474 GS1 Estonia
475 GS1 Latvia
476 GS1 Azerbaijan
477 GS1 Lithuania
478 GS1 Uzbekistan
479 GS1 Sri Lanka
480 GS1 Philippines
481 GS1 Belarus
482 GS1 Ukraine
484 GS1 Moldova
485 GS1 Armenia
486 GS1 Georgia
487 GS1 Kazakstan
489 GS1 Hong Kong
500 – 509 GS1 UK
520 GS1 Greece
528 GS1 Lebanon
529 GS1 Cyprus
531 GS1 MAC (FYR Macedonia)
535 GS1 Malta
539 GS1 Ireland
540 – 549 GS1 Belgium & Luxembourg
560 GS1 Portugal
569 GS1 Iceland
570 – 579 GS1 Denmark
590 GS1 Poland
594 GS1 Romania
599 GS1 Hungary
600 – 601 GS1 South Africa
608 GS1 Bahrain
609 GS1 Mauritius
611 GS1 Morocco
613 GS1 Algeria
616 GS1 Kenya
619 GS1 Tunisia
621 GS1 Syria
622 GS1 Egypt
624 GS1 Libya
625 GS1 Jordan
626 GS1 Iran
627 GS1 Kuwait
628 GS1 Saudi Arabia
629 GS1 Emirates
640 – 649 GS1 Finland
690 – 695 GS1 China
700 – 709 GS1 Norway
729 GS1 Israel
730 – 739 GS1 Sweden
740 GS1 Guatemala
741 GS1 El Salvador
742 GS1 Honduras
GS1 Nicaragua
744 GS1 Costa Rica
745 GS1 Panama
746 GS1 Republica Dominicana
750 GS1 Mexico
754 – 755 GS1 Canada
759 GS1 Venezuela
760 – 769 GS1 Schweiz, Suisse, Svizzera
770 GS1 Colombia
773 GS1 Uruguay
775 GS1 Peru
777 GS1 Bolivia
779 GS1 Argentina
780 GS1 Chile
784 GS1 Paraguay
786 GS1 Ecuador
789 – 790 GS1 Brasil
800 – 839 GS1 Italy
840 – 849 GS1 Spain
850 GS1 Cuba
858 GS1 Slovakia
859 GS1 Czech
860  GS1 YU (Serbia & Montenegro)
865 GS1 Mongolia
867 GS1 North Korea
869 GS1 Turkey
870 – 879 GS1 Netherlands
880 GS1 South Korea
884 GS1 Cambodia
885 GS1 Thailand
888 GS1 Singapore
890 GS1 India
893 GS1 Vietnam
899 GS1 Indonesia
900 – 919 GS1 Austria
930 – 939 GS1 Australia
940 – 949 GS1 New Zealand
950 GS1 Head Office
955 GS1 Malaysia
958 GS1 Macau
977 Serial publications (ISSN)
978 – 979 Bookland (ISBN)
980 Refund receipts
981 – 982 Common Currency Coupons
990 – 999 Coupons

 

Alati ei ole võimalik leida pakenditel tootjamaad, kuid loomsete toitude puhul on kohustuslik kasutada tervisemärki / identifitseerimismärgist ja selle abil on võimalik saada teada tootjamaa. Märgid on kasutusel seega nii piima, muna kui ka lihatoodete puhul. Loomsete toodete puhul kutsutakse ovaalset märki identifitseerimismärgiks ja liha puhul tervisemärgiks.

Märk peab olema tootel loetaval ja kustutamatul pinnal ning üksteisest selgelt eristatavate tähemärkidega hästi nähtavale kohale paigutatud pärast tootmist ettevõttes või pakkimiskeskuses. Märgi võib panna otse tootele või selle ümbrisele, kui toode on pakitud üksikult, või ümbrisele kinnitatud etiketile. Kui toode on pakitud ja pakendatud üksikult, piisab pakendile pandud märgist.

Märgil peavad ovaalse piirjoone sees olema järgmised andmed:

Ülal: lähteriigi nimi või lühend vastavalt ISO standardile, Eesti puhul EE või EESTI.

Ülal või keskel: ettevõtte või taaspakkimiskeskuse loanumber ja vajaduse korral koodnumber, mis osutab tootetüübile, mille jaoks ettevõte on heaks kiidetud.

All: üks järgmistest esitähtede kombinatsioonidest Euroopa Liidu tähistamiseks vastava riigi keeles: CEE – EØF – EWG – EOK – ETY – EC – EEG – EG – EÜ

Lisaks indentifitseerimismärgile on toidupakenditele trükitud ka teisi märke. Kuid riiklikult on identifitseerimismärk, värske liha puhul tervisemärk, ainuke tunnus, mis on seadusega reguleeritud ja mille nõuetest kinnipidamist kontrollitakse riikliku järelevalveameti poolt pidevalt.

 

Näited:

 

valio margis.jpg

Valio Piimal olev märgis. Tootjamaa Eesti lühendiga EE, Tootja kood: Valio number 110, Euroopa Ühendus eestikeelse lühendiga EÜ.

saksa margis.jpg

Sifoonvahukoorel olev märgis. Tootjamaa Saksamaa lühendiga DE, Tootja kood NW 402, Euroopa Ühendus saksakeelse lühendiga EG (Europäischen Gemeinschaft).

Kanamunad märgistatakse tähtedest ja numbritest koosneva koodiga. Tootekood koosneb numbrist, tähekombinatsioonist ja viiekohalisest ettevõtte eraldusnumbrist.

Kanamunad jaotatakse kaheks kvaliteediklassiks – A ehk värsked inimtoiduks mõeldud munad ja B ehk tööstuses kasutatavad munad. A-klassi munad märgistatakse koodiga, mis koosneb numbritest ja tähtedest.

kanamunamargistus.jpg

Esimene number koodis (0-3) näitab lindude pidamisviisi. Nendeks on:
0 – mahepõllumajanduslik tootmine
1 – vabalt peetavate kanade munad
2 – õrrekanade munad
3 – puuris peetavate kanade munad

Järgnevad tootja riigi kood (näiteks EE – Eesti, LV – Läti, LT – Leedu) ja PRIA-s registreeritud ning registrisse kantud viiekohaline ettevõtte eraldusnumber.

Inimtoiduks mõeldud munade karbil peab kirjas olema pakenduskeskuse tunnustamise number, kvaliteediklass, kaalukategooria, minimaalne säilivusaeg (kuupäev 28 päeva munemise päevast, “ekstra” märgisega munade puhul 9 päeva munemise päevast), säilitamistingimused, munad munenud kanade pidamisviis, tootjakoodi tähenduse selgitus, tootja/pakendaja või maaletooja nimi ja kontaktandmed.

Lisaks kohustuslikule märgistusele võib kanamunapakenditele lisada vabatahtliku märgistuse. Pidamisviisi mõistet “puuris peetavate kanade munad” võib täiendada mõistega “täiustatud puurid”.

Tarbijaid võib teavitada ka munakanade söötmisviisist. Söödakomponendina võib viidata teraviljadele (kui vili moodustab söödasegust vähemalt 60%), konkreetsele teraviljale (vili moodustab söödasegust vähemalt 60%, märgitud teravili vähemalt 30%) või mitmele konkreetsele teraviljale (iga märgitud teravilja vähemalt 5%, vili moodustab söödasegust vähemalt 60%).

Loe toidu ostmisel pakendi märgistust, sest see sisaldab olulist informatsiooni, mis aitab Sul teha ostuotsuse tegemisel teadlikke valikuid!

pakendi margistus.jpg

 

Pakendilt leiad eelkõige järgmist olulist teavet:

• toidu nimetus

• koostisosade loetelu ja kogus

• netokogus

• säilimisaeg ja säilitamisjuhis

• valmistaja, müüja või pakendaja nimi ja aadress

• päritolumaa

• toitumisalane teave

Pakendi märgistus ei tohi tarbijat eksitada! See tähendab, et märgistusel ei tohi anda ebaõiget teavet toidu olemuse, koostise, päritolu jm kohta.

Pakendi märgistus peab olema eestikeelne!

Toidu nimetus, netokogus ja säilimisaeg peavad olema ühes vaateväljas!

Toidu nimetus

Toidu nimetus peab olema piisavalt täpne toidu iseloomustami seks, vajadusel on esitatud nimetuse lähedal ka toidu kirjeldus. Nimetuses või selle juures antakse teavet toidu oleku ja kasutatud töötlemisviiside kohta (nt kuivatamine, külmutamine, jne). Teatud toidu nimetusi võib kasutada ainult tingimusel, et selle koostis vastab teatud kindlatele koostisnõuetele (nt mahl, moos, šokolaad jne).

Toidu koostisosade loetelu ja kogus

Koostisosade loetelus on märgitud kõik toidu koostisosad nende sisalduse alanevas järjekorras s.t põhikoostisosa märgitakse loetelus esikohale. Lisaained tähistatakse rühmanimetusega, millele järgneb lisaaine nimetus või numbriline tunnus, näiteks säilitusaine vääveldioksiid või säilitusaine E 220. Toidu koostisosa protsendiline sisaldus esitatakse juhul, kui see koostisosa on esitatud toidu nimetuses või on tavaliselt tarbija poolt toidu nimetusega seostatav (nt kirsi jogurtis sisalduvate kirsside protsendiline kogus). Sama informatsioon esitatakse, kui koostisosa on märgistusel sõnaliselt või pildina rõhutatud või on põhiline toidu iseloomustamiseks (nt vorsti puhul peab esitama sealiha ja veiseliha protsendilised kogused).

Netokogus

Toidu pakendil peab olema esitatud netokogus, vedelatel toitudel mahuühikutes (nt ml, l jne) ja muudel toitudel massiühikutes (nt g, kg jne).

Säilimisaeg ja säilitamisjuhis

Kiirestiriknevate toitude puhul kantakse viimane tarvitamispäev pakendile sõnadega „kõlblik kuni”. „Kõlblik kuni” tähistatud toitu pole lubatud peale märgitud kuupäeva müüa, kuna selle möödumisel võivad hakata selles arenema tervisele ohtlikud mikroorganismid. Teiste toitude puhul kantakse pakendile minimaalne säilimisaeg väljendiga „parim enne”. Toite, mis on tähistatud märgistusega „parim enne”, tohib müüa peale märgitud säilimisaega vaid juhul, kui toit on kvaliteetne ja ostjat teavitatakse „parim enne” kuupäeva möödumisest. Kiirestiriknevaid toite tuleb säilitada jahutatult või külmutatult, järgida tuleb pakendile märgitud säilitamise tingimusi. Teiste toitude puhul on pakendi märgistusel säilitamisjuhis, kui see on tarbijale vajalik.

Ettevõtja nimi ja aadress

Märgistusel esitatakse valmistaja, pakendaja või müüja nimi ja aadress. Kontaktandmed peavad viitama ettevõtjale, kelle poole tarbija saab vajadusel lisateabe, kaebuste vms puhul pöörduda.

Päritolumaa

Toote päritolumaa või -piirkond esitatakse juhul, kui selle puudumine võib tarbijat oluliselt eksitada. Eksitamisvõimaluse hindamisel tuleb arvestada kogu pakendi märgistust, sealhulgas ka kaubamärke, logosid ja pilte. Samuti on tootjamaa leitav loomsete toitude puhul tervisemärgiselt või identifitseerimismärgiselt.

Toitumisalane teave

Toitumisalane teave on informatsioon energiasisalduse, valkude, rasvade, süsivesikute jm toitainete kohta. Toitumisalase teabe peab esitama toidu märgistusel juhul, kui märgistusel esitatakse toitumisalane väide (nt „lahja”, „E vitamiiniga”, „kiudainerikas”, „rasvavaba” jne). Teave toitainete sisalduse kohta esitatakse 100 g või 100 ml toidu kohta. Lisaks väljendatakse vitamiinide ja mine raalainete kogus ka protsendina täiskasvanud inimesele soovitata vast päevasest kogusest. Lisandunud on ka päevase soovitatava koguse (GDA) märgistus.

Vöötkood

Riigiprefiks vöötkoodis näitab, millise riigi GS1 organisatsioon on vastava kauba registreerinud. Vöötkood moodustatakse selle alla prinditud unikaalsete numbrite alusel, mis omakorda on seotud konkreetse tootega.