Veiseliha võiks süüa rohkem

veebruar 6, 2015

lihaveis.jpgStatistikaameti andmetel tarbisid Eesti elanikud 2009. aastal inimese kohta 73,4 kg liha, millest vaid 12,6 kg moodustas veiseliha. “Meie lihaveised on kasvanud puhtas ja mitmekesises looduses. Kuna enamkasutatud veiseliha tükkide rasvasisaldus on väike, siis võiks kvaliteetse veiseliha tähtsus eestimaalaste toidulaual olla märksa suurem,” ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus veiseliha kiituseks. „Lisaks tervislikule toitumisele tuleb rõhutada ka veiseliha suurepärast maitset ja laialdasi kasutusvõimalusi.”

Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi esimehe Leino Vessarti sõnul on Eesti lihaveisekasvatuse areng olnud muljetavaldav: „Kümmekond aastat tagasi oli Eestis kõigest 8000 lihaveist. Praeguseks on Eestis juba 38 590 looma ning kasv jätkub. Seega on lihaveisekasvatusest kujunenud arvestatav majandusharu.” Sõrmus lisas: „Kohalikku liha süües toetame töökohtade säilimist meie maapiirkondades ja majanduse arengut. Ekstensiivne veisekasvatus on oluline just ääremaade töökohtade kindlustamisel ning on pakkunud alternatiivset hõivet piimatootmise lõpetanud põllumeestele.”

Lihaveis on aretatud spetsiaalselt liha tootmiseks. Eestis kasvatakse hetkel tosinat erinevat tõugu lihaveiseid. Kõige arvukamalt kasvatatakse aberdiin-anguse (10 336 tk), herefordi (9 869 tk) ja limusiini tõugu lihaloomi (8758 tk). Kui mujal maailmas nuumatakse lihaveiseid väga intensiivselt, siis Eesti lihaveised kasvavad peamiselt looduslikul rohusöödal, nuumaperioodil lisatakse mõningal määral kohalikult kasvatatud otra. Lisaks on paljud lihaveisekasvatajad ka mahetootjad.