Millist veiseliha valida?

veebruar 6, 2015

eesti_lihaveis.pngLihaveisekasvatuse arenguga Eestis on suurenenud ka veiseliha valik poodides ja turgudel. Kuna veiseliha on sitkem kui sealiha, siis maitsva toidu valmistamiseks on soovitatav kasutada laagerdatud veiseliha, mis on ka meie toidupoodidesse müügile jõudnud. Laagerdamisel lagunevad sidekoed ning liha muutub pehmemaks. Laagerdatud eriti kvaliteetse veiseliha taiosa on ere- kuni tumepunane ja rasv kreemikasvalge. Selgelt erepunane värvus annab sageli märku sellest, et liha on liiga värske. Värske veiseliha laagerdumisaeg võib ulatuda ühest kuni nelja nädalani. Toiduohutuse tagamiseks on laagerdamine üldjuhul siiski lihatööstuste pärusmaa. Laagerdamine toimub 0-1°C vahel, üle 3° algab juba piimhappebakterite tegevus ja lihale võib tekkida kõrvalmaitse, seega kodune laagerdamine ei ole soovitatav.

Maitsva roa valmistamiseks tuleb valida õige tükk. Mahlase steigi tegemiseks sobib lisaks sise- ja välisfileele ka laagerdatud tagaosa sisetükk, ristluutükk ja välistükisilm. Sisefilee on tõeliselt pehme, hinnaline, puhas tailiha, millest saab teha parimaid roogi – piprapihve, fileemedaljoni, boeuf a la tatari jne. Maitsvaid pajaroogasid saab valmistada lihaveise laagerdatud esiosa tükkidest, näiteks esiseljatükk, rinnafilee ja abatükk. Lihaveise kondiga tükid, näiteks osso bucco (lõigatud seibid noorveise koodist), ribid, saba jms on eriti maitsvad, sest nendel on rohkem iseloomulikku veiseliha maitset. Laagerdatud ribi sobib ka grillimiseks, kuid selleks tuleb varuda natuke aega. Veiseliha kasutusvõimalused on väga laiad ja siinset loetelu võiks pikalt jätkata…