Mida võiks teada õunast

september 22, 2010

Paljude söödavate puuviljade hulgas on õun üks tähtsamaid. Õunal on omadusi, mis on kasulikud kogu organismile. Küps õun sisaldab B1-, B2-, B6-, C- ja E-vitamiini. Samuti on selles mitmesuguseid suhkruid, nagu glükoosi, fruktoosi ja sahharoosi. Õunale annavad maitse temas leiduvad erisugused happed. Lisaks sisaldab õun arvukalt mineraalaineid, nagu näiteks kaltsiumi, magneesiumi, kaaliumi, samuti ka pektiini ja kiudainet. Umbes 85% õuna koostisest on vesi.

Õunte hoidistamisel kehtib rusikareegel: moosideks ja kastmeteks sobivad hapukamad õunad, magusatest ja magushapudest õuntest saab aga head õunakompotti. Magusatest suviõuntest ega vara varisenud taliõuntest head mahla ei saa.

Õige aeg õunte koristamiseks on siis, kui viljad ülespoole kergitades kergesti lahti murduvad. Kui varisenud õunte seas on ussitanute kõrval ka kahjustamata õunu, oled korjamisega hiljaks jäänud – ülevalminud õunad riknevad kiiresti ja neid ei saa säilitada.

Hoidisteks sobivad sellised õunasordid, mille viljaliha kuumutamisel värvi ei muuda. Sellised sordid on näiteks ĢSidrunikollaneģ ja ĢAntoonovkaģ, teised õunad võivad muutuda kuumutamisel tumedamaks.
Nendel õunasortidel on sees ka piisavalt pektiini ehk nendest tehtud moosid kallerduvad ise ja muutuvad paksemaks, nii et neid võib keeta tavalise suhkruga.

Hoidistamisel ongi oluline marjade-puuviljade pektiini sisaldus – loodusliku tarrendaine hulk. Selle sisaldus on suurim koristusküpsuse ajal või isegi veidi varem. Üleküpsenud õuntes on pektiini hulk tunduvalt vähenenud ja nendest puuviljadest ei saa enam head marmelaadi, paksu moosi või muud tarretuvat hoidist.

Moosisuhkrus on lisaks tavalisele peensuhkrule veel pektiine, sidrunhapet ja kaaliumsorbaati. Sidrunhape annab moosile juurde happesust ja aitab säilitada värvi. Samuti pääseb kaaliumsorbaat happelisemas keskkonnas paremini mõjule ja takistab hoidises mikroobide arengut.  Väga küpsetes õuntes on pektiini vähe ja neist keedetud moos kipub vedelaks jääma. Seega on moosisuhkrut vaja paksema moosi keetmiseks. Moosisuhkrut kasutades lüheneb moosi keetmise aeg, õuntele piisab 15–20 minutist.